Eesti Pank võib ringluses olevate kroonide hulka muuta ainult vastavalt oma kulla ja konverteeritava välisvaluuta reservi muutumisele. Oluline osa 1992. aasta Eesti rahareformi ideoloogia arengus oli Rahvusvahelisel Valuutafondil. 1992. aasta 25. mail sai Eestist Rahvusvahelise Valuutafondi liige. Saksa mark valiti Eesti krooni baasvaluutaks kui Euroopa juhtivaid valuutasid. Põhjus oli lihtsuses, sest Eesti krooni sidumine ühe rahaühikuga on tunduvalt lihtsam kui ECUga, mille kursi arvestamisel on aluseks kaksteist valuutat. 20. juunil 1992. aastal kinnitati Eesti Panga käsikirjaga otsus kehtestada Eesti krooni kursiks 0,125 Saksa marka ehk 1 Saksa mark võrdsustati 8 Eesti krooniga. Fikseeritud kursi kinnitas parlament. Rahareformi käigus devalveeriti kroon oluliselt üle, see tähendab, et Eesti krooni kurss määrati tegelikult allapool tema reaalset väärtust. Selle eesmärgiks oli soodustada eksporti ja takistada importi, sest Eestil
Eesti Pank võib ringluses olevate kroonide hulka muuta ainult vastavalt oma kulla ja konverteeritava välisvaluuta reservi muutumisele. Oluline osa 1992. aasta Eesti rahareformi ideoloogia arengus oli Rahvusvahelisel Valuutafondil. 1992. aasta 25. mail sai Eestist Rahvusvahelise Valuutafondi liige. Saksa mark valiti Eesti krooni baasvaluutaks kui Euroopa juhtivaid valuutasid. Põhjus oli lihtsuses, sest Eesti krooni sidumine ühe rahaühikuga on tunduvalt lihtsam kui ECUga, mille kursi arvestamisel on aluseks kaksteist valuutat. 20. juunil 1992. Aastal kinnitati Eesti Panga käsikirjaga otsus kehtestada Eesti krooni kursiks 0,125 Saksa marka ehk 1 Saksa mark võrdsustati 8 Eesti krooniga. Fikseeritud kursi kinnitas parlament. Rahareformi käigus devalveeriti kroon oluliselt üle, s.t. et Eesti krooni kurss määrati tegelikult allapool tema reaalset väärtust. Selle eesmärgiks oli soodustada eksporti ja 12