Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni Kitsendavat rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste vähenemine Intressimäära tõus Investeeringute vähenemine Kogunõudluse vähenemine Inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivset rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste suurenemine Intressimäära alanemine
....... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara......................................................................................................................................... 2. Reserv............................................................................................................................................. 3. Mõjutab rahapakkumist.................................................................................................................. 4. Usaldus........................................................................................................................................... Pangandusega seotud mõisteid: 1. Omavahendid................................................................................................................................. 2. Kapitali adekvaatsus (Eestis 8%)........................
alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka
1.Selgita, kuidas mõjutab majanduslikku koguaktiivsust, üldist hinnataset, tööhõivet, rahapakkumist, investeerimismäärasid, ja maksebilanssi Eestis (väike avatud majandusega riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4
Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE TEST 10 (rahaturg ja poliitika)
Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE TEST 10 (rahaturg ja poliitika)
tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks. Rahapoliitika vahendid: 1) diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest
Selgita, kuidas selline relv võiks mõjuda? Selline relv võib mõjuda esialgu halvasti, kuid arvan, et oleneb sellest riigist, kuhu raha alla visatakse. Kui riik suudab selle kõigega kiiresti toime tulla, suudab välja mõelda probleemile lahendusi siis on mõju märgatavalt nõrgem. Kui riigile, kes ei tea, mida sellises olukorras ette võtta ning probleem ei leia kiiret lahendust. Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine.
Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske. 4
Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. 2) Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. 3) Pankade kohustuslikud reservid keskpangas-kommertspangad hoiavad teatud osa hoiustest keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Eesti rahapoliitika: Eesti Pank kasutab otsest osalemist valuutaturul, müüb pankadele konverteeritava
a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent.
rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1
rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1
5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7. Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha multiplikaator on suurema kohustusliku reservinõude korral hoopis väiksem. 8. Keskpank võib mõjutada kas intressimäära või rahapakkumist, kuid ei saa mõjutada mõlemat üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE,
Vali üks või enam vastust. tõuseb Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vastus: Õige Vale Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Vastus: Õige Vale
hinda. SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus – See on poliitiline ja majanduslik ühendus, mis hõlmab enamiku endise N. Liidu liiduvabariike. SRÜ kontrollib liikmesriikide relvastust ja majandust. Monetaarpoliitika olemus (keskpanga roll) Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika (või poliitika, mida vahel nimetatakse ka rangeks rahapoliitikaks) püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada kogunõudlust. Rahapoliitikat võib kasutada maksebilansi juhtimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank, siis on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast
juhtimine. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Keskpank on enamasti valitsusest suhteliselt sõltumatu institutsioon, mille peamiseks ülesandeks on rahapoliitika elluviimine ja nantssüsteemi juhtimine. Question 8 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära
Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine> Keskpangad on sunnitud laene tagasi saama ja nende andmist piirama. Raha loomine pankade poolt Pangad loovad raha mitmekordistades hoiuseid. Keinsistlik majanduspoliitika Keinsistid arvavad, et tüüpiline tööhõive suurus ei ole ideaalne, Riik peab rakendama aktiivset stabiliseerumispoliitikat, mis vähendab äritsükli poolt tekitatud kogumajanduse kõikumist. Näide: Riik peaks suurendama rahapakkumist kui tööpuudus on liiga suur. Majanduskasvu põhjused Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Lafferi kõverjoon Majandusteadlane Arthur Lafferi teooria, et maksude suurenemise kasv ei ole proportsionaalne eelarve tulude kasvuga Philipsi kõverjoon
Eesmärgiks on saavutada erasektori stabilisatsioonile orienteeritud nominaalne sissetulek, k.a. töötasud, intressimäärad ja kasumid. Informatsioonipoliitika (infovahetus huvigruppidega), otsene hinnaregulatsioon ( min ja max hinnad, töötasud, intressimäärad) ning pol sekkumised, mis reguleerivad erasissetulekuid kaudselt. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapol peamiseks ülesandeks on rahapakkumise kujundamine, sest kasvav majandus vajab suuremat reaalset rahapakkumist. Riigi parlament vastutab rahasüsteemi eest ning keskpank koordineerib kodumaist rahapakkumist ning rahvusvah valuutasuhteid. Rahapakkumise optimeerimisele kui peaeesmärgile on lähedane raha väärtuse stabiilsuse eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevaste tegevustega muuta 49
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 18 Punktid: 1 Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Keskpank on enamasti valitsusest suhteliselt sõltumatu institutsioon, mille peamiseks ülesandeks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 19 Punktid: 1 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1
majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab väljastatavate laenude mahtu ja sedakaudu rahapakkumist. Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 18 Punktid: 1 Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Keskpank on enamasti valitsusest suhteliselt sõltumatu institutsioon, mille peamiseks ülesandeks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 19 Punktid: 1 Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vastus: Õige Vale Riigi rahapoliitikat teeb enamasti keskpank ning peamisteks rahapoliitika tegemise vahenditeks on tõesti rahapakkumise ja intressimäärade mõjutamine, sh vabaturu operatsioonid, diskontomäära muutmine, kohustusliku reservimäära seadmine kommertspankadele, välisvaluuta ost ja müük, kodumaise raha emiteerimine jm). Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 20 Punktid: 1
ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu
muutuse (%M) ja tootmise kasvu (%Y) protsentuaalsete muutuste vahest. % P = f ( %M - %Y ) Kui rahapakkumine ületab tootmise kasvumäära, muutub hindade üldtase riigis. Muutub ka reaalne rahavajadus, sest muutub kaubatootmine. Mida rohkem kaupu toodetakse kehtiva hinna tasemega, seda enam vajatakse raha kaubamassi teenindamiseks. Kui rahapakkumine on suurem tootmise kasvumäärast, vahet tasakaalustatakse hindade kasvuga. Uus kaubatootmine nõuab uut, suuremat rahapakkumist. Tulemuseks on, et rahapakkumise kasv põhjustab hindade kasvu ja avaldab survet valuutakursile. Rahateooria seob muutusi rahapakkumises ja hindade tasemes. Kui rahapakkumise kasv ületab tootmise kasvu, siis inflatsioon on raha ülepakkumise funktsiooniks. %P = f(%M %Y) 1.3. Fisheri efekt (seos 2) Kaasajal rahvusvahelistel finantsturgudel on tunduvalt vähemaks jäänud piiranguid, mis reguleerivad kapitali liikumist riikide vahel
Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine muutub, kui kasutatav tulu muutub. Pakkumisinflatsioon - põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Nõudlusinflatsioon - põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse ning rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid. Phillipsi kõver - on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %-line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb, st töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga
kõrgemate palkadenõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles Võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse Põhjuseks võib olla ka rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid Inflatsiooni tagajärjed Kas inflatsioon on hea või halb? Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat) Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber Äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus
Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Reservid 20 Nõudeteposiidid 100 Laenud 80 Omakapital 30 Väärtpaberid 30 a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, 20% 36. Oletame, et kohustuslik reservinõue on 10% ja pangasüsteemis ei ole lisareserve. Samuti on teada, et täishõivetaseme SKP on 1200. Rahapakkumist ja nõudlust iseloomustavad andmed on esitatud alljärgnevas tabelis: Raha Raha Intressi- Investee- sääst SKP pakkumine nõudlus määr ringud 400 600 2% 700 100 600 400 500 3% 600 200 900 400 400 4% 500 300 1200
protsenditulu. Kullassepp muutus lihtsast ,,pakihoidjast" pankuri eelkäijaks kulla hoidmise eest võttis ta teenustasu ja väljalaenamise eest küsis protsenti. Pankade liigid: 1. KESKPANK s.o. pankade pank, mis ei tee tehinguid ettevõtete ja eraisikutega ja keskpanga eesmärgiks pole kasumi teenimine. Tema põhieesmärgiks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika võib olla : a. ekspansiivne selle ülesandeks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust (kasutatakse majanduse langusperioodil); b. kitsendav selle ülesandeks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust (kasutatakse inflatsioonisurve puhul ja kogukulutuste vähendamiseks). Keskpanga teised funktsioonid: · riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine, mis on ringluses oleva raha tagatiseks; · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine;
ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 13 Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika on 2011. aasta 1
kogutoodangu tasemeks. 11. Järgnevatest väidetest üks ei kehti fluktuatsioonide kohta muutused kogutoodangus ja tööhõives on regulaarsed ning etteennustatavad 12. Majandusteadlased eeldavad, et palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud, palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad, majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele = kõik nimetatud on õiged 13. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. 14. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele 16. Mis alljärgnevast on vale: rahaautomaatide kasutusele võtmine põhjustas rahanõudluse suurenemise 9. Kogunõudlus ja IS-LM mudeli ülesehitus 1. IS-LM mudeli nimetuses tähistab IS „investeeringud“ ning „säästud“ ning IS kõver iseloomustab seda, mis
– Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse jagatis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). - Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Tõene
Kui sellises olukorras raha pakkumine jääb tagasihoidlikuks, siis hakkavad intressimäärad tõusma, kuna turul tekib likviidsuse nappus. 2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument, mille kaudu saab mõjutada vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat rahapoliitikat. Karmima rahapol. Rakendamiseks võib keskpank kasutades administratiivseid vahendeid vähendada rahapakkumist. 3)Kõrgemad intressimäärad välisturul 4)Reaalmajanduslikud tegurid – toimivad pikema perioodi jooksul. 5)Valitsuse fiskaalpoliitika – valitsus määrab ära, milline on avaliku sektori laenuvajadus, mida suuremaks see kujuneb, seda rohkem võetakse raha ära majandussektorilt ning see toob kaasa laenuvahendite hinnatõusu, seega võib suur eelarve defitsiit otseselt mõjutada intressimäärade tõusu.
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 25 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 26 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 27 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 28 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kui sissetulekud ületavad väljaminekud, on eelarve ülejäägiga. Kui väljaminekud ületavad sissetulekud, on eelarve puudujäägiga. AVALIKU SEKTORI KULUTUSTE FINANTSEERIMISE MEETODID Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta neid finantseerida ühel viisil kolmest: · maksutamine- maksed võivad olla nii otsesed (tulumaks) kui ka kaudsed (käibemaks) · raha emissioon- kui riik emiteerib raha, et finantseerida oma kulutusi, suurendab ta rahapakkumist. See toob kaasa inflatsiooni. · defitsiidiga finantseerimine- põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta makse on kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või välimine, olenevalt sellest, kust raha on laenatud. RIIGIVÕLG Defitsiit on tihedalt seotud riigivõlaga, kuna riigivõlg on akumulleerunud defitsiitide summa. Raha ja pangandus RAHA JA ARHA FUNKTSIOONID
o Riigi kulutused o maksud(mõjutavad ka erakulutusi) o laenude tase. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv o Rahasüsteemi eest vastutamine o Kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine o Raha väärtuse stabiilsus 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid: Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule (monetaristid). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpangapoolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20
määrad langenud üldiselt palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse on paranenud. a) Õige b) Vale 8. EKP hinnangul avaldub euro kallinemine ettevaateperioodi jooksul alusinflatsioonile kasvusurvet, kuid osaliselt tasakaalustavad seda euroala sisenõudluse paranenud väljavaated, mis omakorda pidurdab inflatsiooni. a) Õige b) Vale 9. M1 tähistab kitsamat rahapakkumist. M1 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest. a) Õige b) Vale 10. M3 tähistab laia rahapakkumist. M3 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest, millele on juurde lisatud hoiused lepingulise tähtajaga kuni kaks aastat ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ning repotehingud, rahaturufondide osakud ja võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat. a) Õige b) Vale VIII test Avatud majandus 1
kvantitatiivsele rahateooriale ning Fisheri efektile, toob rahapakkumise kasv 1% endaga kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank: suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 12. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus ....... rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 14
Eestis viib ellu Monetaarpoliitika p riigipank. Realiseeritakse rahapakkumise kasvumäära muutmise teel. Kui raha pakkumine Monetaarpoliitika puudutab ka suureneb, kiireneb üldiselt intressimäärasid, kuid siin on SKP kasv ja inflatsioon. seosed märksa keerulisemad. Rahapakkumist vähendatakse tavaliselt siis, kui inflatsioon Juhul kui rahapakkumise on liiga kõrge. suurenemine inflatsioonile mõju ei avalda langevad suure tõenäosusega intressimäärad. 24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kolmas enamlevinud võimalus
Ø diskontomäär Ø kohustusliku reservi nõue Ø avaturuoperatsioonid Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele ja firmadele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb. Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab seega mõjutada rahapakkumist reservimäära muutes. Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Kolmas
Nögime, et hoius kasvas 10kordseks. RAHAKORDAJA- iseloomustab raha kasvamist võrreldes baasrahaga. m= 1/r = 1/0,1 = 10 kus m- rahakordaja r- kohustusliku reservi määr on kohustusliku reservi pöördväärtus. Pankadel on õigus ja kohustus moodustada veel teisigi reserve, selliseid reserve, mis tulenevad seadusest, aga võivad ka ise oma põhikirjalisi reserve juurde teha. Need tingimused võivad eripankadel olla erinevad. S.t osa raha on veel ringlusest välja võetud. Rahapakkumist mõõdab keskpank kahe näitaja alusel . CU currency- sularaha R- reservid, peavad olema rahaga tagatud. D- deposiidid, hoiused KR- kohustuslik reserv, TR- täiendav reserv M0= CU + R ( KR+TR) = M1= CU + D m= M1/M0 Mis piirab raha loomist? Laenunõudlus- võib tähendada seda, et puuduvad laenukõlbulikud, vastuvõetavad projektid. Rahaloomise protsess on pidurdatud. Raha leke- raha läheb sellest keskkonnast välja, kus rahaloomine toimub. Toimub
¤ usutegelaste seas oli levinud ka kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja omandisuhteid kirja panna. Hiljem kujunes ta kõrvaltegevusest elukutseks ehk äriks omaette. Kui panku tekkis palju siis ei olnud enam mõtet raha füüsiliselt ühest pangast teise viia, vaid hakati teostama sularahata arveldusi (pangad hakkasid ise ka raha looma). Rahamass ei sõltunud enam kullakaevanduste toodangust, vaid pangandus hakks ka ise raha nn. looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid. Panka toodud metall aga liikus vastavalt maksetele teistesse pankadesse. N: Hamburi Bank
müüb varasid avatud turgudel. Sarnaselt fiskaalpoliitikale võib ka monetaarpoliitika olla kas majandust laiendav (ekspansiivne) või kitsendav. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diskontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. 53. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta sellega paratamatult ka inflatsiooni. Inflatsioonist tingitud reaalpalga vähenemine vähendab aga omakorda tööhõive määra, kuna osa inimesi otsustab reaalpalga vähenemise tõttu mitte töötada. 54. Inflatsiooni tekkepõhjused. võib laias laastus jaotada nõudluse- ja pakkumisepoolseteks. Esimesest põhjustatud
c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib 34. Kaupraha on: a. kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana b. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada c. tavaline paberraha d. kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele 35. Endogeenne rahapakkumine tähendab, et: a. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks; b. majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu c. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule d. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 36. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. 5000 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c
d. ainult siis kui on rahale kantud turvaelemendid 32. Miks on raha unikaalne? a. raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe b. raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda ei toodeta erasektoris c. raha unikaalsus on tingitud sellest, et tal on palju turvaelemente d. raha polegi unikaalne, kuna teda kasutatakse väga laialdaselt 33. Eksogeenne pakkumine tähendab, et: a. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks b. majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu c. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse d. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule 34. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a. võrdne 0-ga; b. suurem kui 0 ja väiksem kui 100% c. võrdne panga lisareserviga XR d. võrdne sularahamääraga Cr e. võrdne 100% 35. Raha pakkumine suureneb, kui: a
Informatsioonipoliitika, otsene hinnaregulatsioon, poliitilised sekkumised, iseseisev keskpank, selge konkurentsipoliitika. 20. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapakkumise kujundamine, nominaalse rahapakkumise kasv. Rahasüsteemi eest vastutamine, kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine. Raha väärtuse stabiilsus. 21. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. (Monetaristid, joonis). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpanga- poolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt tuvastada majandusliku ebastabiilsuse põhjusi, on mõlemad monetaarstrateegiad problemaatilised. Fikseeritud intressimäärade taseme strateegia kutsuks
2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega 12. Leebe ja karm rahapoliitika Raha pakkumise Raha pakkumise kasv, piiramine madalad intressimäärad 13. Rahapoliitika teostamise vahendid, erakorralised meetmed - Rahapoliitikat teostatakse rahapakkumise kaudu ehk ringleva rahamassi juhtimise kaudu
kohustuslik reserv on 10 %? a. 10 *b. 0,1 [1/10] c. 20 d. 1,0 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 39 (1 point) Eksogeenne pakkumine tahendab, et: a. majandusarengu kiirenemine pohjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu b. keskpank pakkus raha valispankadesse hoiule c. valisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse *d. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 40 (1 point) Neoklassikute arvates toob liigne toojou noudlus kaasa: *a. palkade tousu b. palkade languse ja inflatsiooni c. majanduselanguse d. toopuuduse ja palkade languse ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 41 (1 point) Porandaalused tootajad on: a
Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. Valuutakurss võib kõikuda. RAHAPOLIITIKA 10. Rahapoliitika olemus,eesmärgid Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika(üks osa majanduspoliitikast) eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Keskpangaregulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamiseks. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laiintressi muutmisega. Eesmärgid-majanduse stabiilsuse ja arengu tagamine, pearõhk soodsa finantskeskkonna loomisel. 11.Rahapoliitika teostamise vahendid(instrumendid) avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus)
annaabi.ee 
