turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest 2) siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad, tupp- villpea, jõhvikas jne, mätaste vahel madalsootaimed, aka soo- sõnajalg, tarnad jne) 3) kõrgsoo aka raba - kumedunud pind, laugaste teke, toitub AINULT SADEMETEST lagunenud sootaimed + huumus = turvas RABATURVAS VS MADALSOOTURVAS kasutusala: brikett põllumajandus värvus: helepruun must lagunenud: halvasti hästi Tänapäeval proovitakse kunagi kuivatatuid soid Lääne-Euroopas taastada, seal on sood haruldus, Ida-Euroopa on aga soorikas
Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad.
Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba-
Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm Sademeid keskmiselt ~500 a . Suvi on niiske. Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad.
loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTILISED TEGURID JA ELUTINGIMUSED Nii rasketes tingimustes saavad kasvada vaid teatud taimeliigid. Seepärast ongi rabataimestik väga spetsiifiline ja
9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. See moodusta 85% üldvarudest. Sademeteveest toitunud vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Peaaegu kõdunemata rabaturvas, (Sangla soo) Toodetud kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on üks paremaid kütuseliike nii vähese tuhasuse, kõrge kütteväärtuse kui ka keskkonnaohtlike ainete madala sisaldusega.Turvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis,
Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema Samblad hoiavad vett kinni Tekib turvas SIIRDESOO 12% Ülemineku aste Madalsoost rabaks Turbakiht pakseneb KÕRGSOO EHK RABA 31% Soopind kerkib, muutub kumeraks Turbasamblad kasvavad tipust, lagunevad alt, tekib rabaturvas Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust Liigivaene
Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist
toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad. Osjad - Nende varred on seest õõnsad.
niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta peenikesed oksad, putukatest, Saarmas, loomakasvatust, puuraugud, Metsa Tumedaokkalised pruunkaru. Maavarade tulekahjud, (kuusk, nulg), kaevandamine
liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest.
Miks on Eestis palju soid? Tööleht 1) Sademed peavad ületama aurumise, liigniiskus 2) Eesti madal, üleujutused, liigniiske 21. Nimeta soo arenguetapid. Võrdle madalsood ja raba (toitumine, turbakiht: paksus, koostis...) tööleht, Õ lk 58-59 · Madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõldavelt pinna- või põhjaveega · Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Koosneb tarnast, pilliroost ja muudest jäänustest. · Rabaturvas on halvasti lagunenud, helepruuni värvi. Koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. 22. Milline on soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus? Vihik, tööleht · Ökoloogiline Soo on elupaigaks loomadele · Majanduslik Sood toodavad tähtsat maavara-turvast 23. *Kuidas mõjutavad mulla teket kliima, aeg, lähtekivim, elustik, pinnamood? vihik Kliima - temperatuuri mõju murenemisprotsessile, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse
teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed
· Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. · Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. · Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida.
9. Sammalde tähtsus looduses. Samblad aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest nad toodavad hapnikku rohkem kui ise tarvitavad. Soome ja metsade samblad säilitavad vett ja vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, aeglustades vee äravoolu veekogudesse. Oma elutegevusega murendava nad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele nõudlikumatele taimedele. 10. Sammalde tähtsus inimese elus. Kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses. Rabaturvas on sobiv allapanu loomafarmides, sest see seob gaase ja peab kinni vedelikke. Turvas on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Turbast saadakse tõrva, vahasid, õlisid, parafiini, värvainei. Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud
Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, alati sisaldab lämmastikku , fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid . Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood on: Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla , Lavassaare, Suursoo , Peedla. Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks: Hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast. Vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vahem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Kristalliinne ehituskivi Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni kasutatud ehituses ja killustiku tegemiseks rändkive. MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200 m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on.
Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6 Erinevad raied männikutes Männinoorendik hakkab laasuma 8-10-aastaselt, kui 10 aastases noorendikus on ainult puhtpuistu siis tavaliselt valgustusraiet ei tehta. Kui aga on noorendikus on lehtpuid siis tuleb seda hooldada, kus siis rautakse kõik lehtpuud välja siis haab tuleb kindlasti välja raiuda, kuna
80% maailmas kasutatavast põlevikivist on kaevandatud Eestis, mis on arvuliselt umbes 1 miljard tonni. Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest, kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult. Turvas moodustub niiske ja mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on selle levik näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias ja ka Eestis. Turvast eristatakse moodustumistingimuste järgi: madalsooturvas ja rabaturvas. Seda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida ja sellepärast ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks. Turvast kasutatakse energeetikas pärast kuivatamist kütusena. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaas on gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Seda tekib hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel
Iseloomulik: samblad, turbasamblad, rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk. Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine. Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib. Kõrgsood e rabad tekivad veereziimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja jõgi, Esna jõgi
Väljakujunenud on puisraba, lageraba, älveraba ning väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse rabast kokku voolav vesi, kus moodustab ligi poole rabaaluste vete äravoolust. Viimane aga
selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapulembeste taimede kasvatamiseks madalsooturvas, mille tunneb ära selle järgi, et ta on musta värvi, hästi lagunenud ning kleepuv; rabaturvas seevastu on vähelagunenud ning pruuni värvi ning temas on näha rohkesti kõdunemata taimeosasid (juuri, okkaid, kõdupuitu). Kui hapulembeseid taimi soovitakse kasvatada neile sobimatutel muldadel, on vaja luua kunstlik kasvukeskkond. Sobivaks mullareaktsiooniks on pH alla 5,5 (optimaalne on 4,0 ... 5,5). Sellise kasvukeskkonna loomine on võimalik kahel viisil: 1) Kaevates süvendi, mis täidetakse erisubstraadiga
..10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Väetusturvas- Madalsooturvas, mida kasut. kergete ja raskete muldade süüdikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Lag. aste mitte alla 20%; kuivaine mitte alla30% 7 Aiandusturvas- Rabaturvas, mida kasut. kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses. Kuivaine mitte alla 40%; Lag. aste mitte üle 15% 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena Vedelsõnnik Tekib loomade väljaheidete vee lisamisel. Hästi pumbatav, lämmastiku kadu väike, saab kasutada pealtväetisena. Virts Kiiretoimeline N- ja K-väetis. Kõik toiteelemendid on taimedele hästi omastatavad 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine . e. Allapanuta (ka. 8-14%)
koetükkidega steriilses laborikeskkonnas (in vitro) kunstlikul söötmel. Substraat on taimede toitekeskkond. Substraat võib olla inertne materjal, mille ülesandeks on vaid taime kinnitamine ja kus taime toidetakse toitelahusega või võib substraat ise sisaldada taimedele vajalikke toiteelemente. Tänapäeval kasutatavad substraadid · Orgaanilise päritoluga substraadid · Enamikus kasvusubstraatides on põhikomponendiks kas rabaturvas või puukoor. Eesti turvas on kvaliteetne · Niiskussisaldus mitte enam kui 60% · Lagunemisaste H 1-3 (POSTI järgi) · pH 3.0 4.0 · Orgaanilise aine osa min. 95% · Vaba umbrohu seemnetest Puukoor · Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. · Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta.
Looduskaitseala lõunapoolses äärealal asub Nohipalu mõhnastik, mille küngastest on ilmekamad Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6 meetrit. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud, liivad selle all ainult osaliselt ja raba nii-öelda „ripub“ kuival liivakihil ehk põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb ka älvestikke ja ka mitu suurt laugasjärve (Suur Suujärv, Keskmine Suujärv ja Kamarusjärv).
palju koristamise tehnoloogiast. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist 1 lü annab ~10-12 t sõnnikut Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase). Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud.
jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav. Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. Esiteks põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, kuid tänapäeval ka väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästilagunenud turvas moodustab massi järgi ~85% varudest. Teiseks sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas, mida kasutatakse aianduses, põllumajanduses alusturbana ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Vähelagunud turvas moodustab massi järgi ~15% varudest. Lahtise kasvuturba ostul on eeliseks tunduvalt odavam hind võrreldes pakendatud turbaga, kuid miinuseks tundlikkus transpordi käigus mõjuvatele ilmastikuteguritele. Just seetõttu on erinevate rikastatud turbasubstraatide transportimine pikema aja jooksul ja kaugemale sisuliselt võimatu.
Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub
Madalsoo lasund levib soostiku põhjaosas ja koosneb peamiselt tarna-, puu-pilliroo või puu-tarnaturbast. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud. Paksemad turbakihid (5,8m) jäävad põhiliselt Konsu järvest kirdesse. Siirdesoolasund esineb soostiku edelaosas ja Mustjõest lõunas, seal levivad märe alltüüpi turbaliigid. Raba-segalasund ääristab vööndina rabamassiive. Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna- lehtsamblaturvas. Rabalasundi põhiosa koosneb vähelagunenud raba sfagnumiturbast, mis lasub villpea- ja puidulisanditega rabaturbal. Profiili allosas on siirdesoo tarna- ja rabaturvas, harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [] Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg ) Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut
lammorgudes aeglase vooluga vesi. 24. l ja k saavad aluse mäestikest ning neis on palju vett, lõuna eur on veevaesed jõed 25. vihma imbumisel maasse 26. põhja vee maa peale tõusmise koht. 27. 100-700 m 28. et kaitsta loodust (fosforiit) 29. joomiseks 30. soo on märg ja hapniku vaene ala, kus tekib turvas igalpool va kõrgustikud 31. vee allikad, ilusad, turisminduseks sobilikud, turba kaevandamine 32. madalsooo-allikasoo-siirdesoo-kõrgsoo ehk raba madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. neid eristatakse turbas säilinud osaliselt lagunenud taimeliikide ja nende lagunemisastme järgi Eesti ja Euroopa asend. Eesti geoloogiline ehitus ja pinnamood 1. Iseloomusta Euroopa loodusgeograafilist asendit. Euroopa asend onväga mitmepalgeline. Euroopa on hiiglasliku poolsaarekujuga ja seda ümbritseb Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ja nende mered. 2. Milliseid geograafilisi objekte läbib Euroopa ja Aasia vaheline
Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase). Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud.
· Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. · Mustikakõdusoo kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30...100 cm. · Jänesekapsa-kõdusoo Intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud madal- ja siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu
cm t1) R' 1 R" 1 R"' 1 rabadelt madalsoodele ülemineku alad; -- -- -- t2 pealmises kihis halvasti lagunenud t1 toitainetevaene rabaturvas (kuni 30 cm) all S S' 2 S" 2 S"' 2 Turba tekketingimused madalsooturvas S' 1 S" 1 S"' 1 t3 toiteelementide rikaste vete (põhja- ja M' 3 M" 3 M"' 3 t2
täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka.Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele.Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded:metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm.põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel.Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada.puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal
elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba ning kujunemisjärgus on laukaraba. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000 aastat tagasi kujunenud veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud rabaosa areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel- rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud. Liivad selle all on ainult osaliselt ja seetõttu raba n.ö “ ripub õhus“.See tähendab, et põhjavesi on raba “põhjast“ 1-2 m sügavamal ja raba alla jääb kuiv kiht. (10 Põhjust Põlvamaad külastada 2008: 8) Umbes 1500 hektarilise pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid on ka mitu suurt laugasjärve (Kamarujärv, Keskmine Suujärv ja Suur Suujärv). Soo koos
(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo) *Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed:jõhvikas, turbasamblad. *Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad. Iseloomulikud on seal laukad. *Soid moodustav turvas jaotatakse madalsoo- ja rabaturbaks.Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi. *Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud?
sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus. Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades (Keskkonnaministeerium, 2018). 1.1. Turba tüübid ja omadused Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks: hästilagunenud madalsooturvas ja vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas. Hästilagunenud madalsooturvas on palju tihedam ja raskem, kui vähelagunenud turvas. Hästilagunenud turvas moodustab ~85% varudest. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse aianduses ja põllumajanduses alusturbana ning moodustab ~15% varudest. Kirjeldamisel on turba olulisemaks omaduseks selles leiduvate taimejäänuste koosseis ja lagunemisaste. Kõige vähem taimeliike on sademetest toituvas rabaturbas, liigirikkamad on madal- ja siirdesoo turbad
– Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. Allapanu on vajalik kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks, vedelike ja gaaside (NH3) sidumiseks, Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, Sõnniku säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist.
"Mighty Red Quin", "Visions in White", "Visions in Red", "Purplekerze", "Pumila", "Superba" Arendsi astilbe (Astilbe x arendsii) Kõrgus kuni 70 cm, üsna lai kuni 45 cm, kõrge, püstjas põõsas, kasvukoht poolvari kuni päikeseline. Pärit Ida- ja Kesk- Aasia, Põhja- Ameerika, Jaapan (aretatud G. Asrendsi pool erinevate liikide ristamisel) Kasvukohaks sobib ka varjuline turbaaed, nõrk koht on pinnalähedane juurestik, aitab multsimine rabaturvas Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. õitseb juulist septembrini, õied roosast purpurjani, suletutti meenutavas kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises alt-laienevas õisikus, lehed sinakas-rohelised, pealt läikivad Istutada veekogu kallastele, äärisena, siseõue Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal" (tumepunane), ,,Ametüst"
veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm. põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal
Puistute boniteet V-Va. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja neis on pindmise, oligotroofse turbakihi paksus üle 0,5 meetri, siirde- ja nõmmrabas aga väiksem. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. Turbalasundi paksus on üle 1 meetri, üksikjuhtudel 9-10 m ja rohkemgi, kusjuures pindmise oligotroofse turbakihi paksus on alati üle 0,5 meetri. Rabaturvas on toitesoolade poolest äärmiselt vaene. Taimestik toitub atmosfääriveest. Alustaimestikule on iseloomulik hästi väljakujunenud puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, harilik kukemari, küüvits, pohl, Ida-Eestis ka hanevits. Rohttaimedest tupp-villpea, rabamurakas, ümaralehine huulhein. Samblarindes valitsevad turbasamblad. Rabad on tasased või kumerad ja asuvad sageli ümbritsevast maast kõrgemal.
(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo) *Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed:jõhvikas, turbasamblad. *Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad. Iseloomulikud on seal laukad. *Soid moodustav turvas jaotatakse madalsoo- ja rabaturbaks.Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi. *Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand. *Sood on olulised magevee reservuaarid. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Olulised elupaigad loomadele. MULDKATE Eesti muldkatet iseloomustab: 1) muldade mitmekesisus 2) soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus 4) muldade kivisus Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud?
Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid
Põõsarinne hõre või keskmiselt tihe, koosneb põhiliselt pajudest. Rohurindes palju tarnu, ubaleht , ussilill jt. Samblarindes turbasamblad, soovildik. 2.2. Samblasoometsade tüübirühm- turvas koosneb turbasamblast, karbonaadivaesed. 2.2.1. siirdesoo kkt.- levinud tasastel madalikel, tavaliselt rabade ümbruses. Kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus. Turbakihi alumises osas madalsooturvas, peal rabaturvas. Puurindes domineerib mänd, vähesel määral ka sookaske. Põõsarindes vaevakask, madal kask, erinevad pajud. Rohurinne iseloomustab hästi kasvukoha asukohta suktsessioonireas madalsoosiirdesooraba: algul on domineerivaks tarnad jms., turbakihi paksenedes lisanduvad sinikas, sookail, küüvits, tupp-villpea. Samblarindes algul lehtsamblad, pärast turbasamblad. 2.2.2. raba kkt.- alustaimestik atmosfäärse toitumisega
marju annab sööjale 50-60 kilokalorit. Kõige rohkem kasvatatakse pohla: - Saksamaal, - Hollandis, - Poolas, - Rootsis. Pohlakultuuri saab rajada: - pistikutest paljundatud taimedega, - risoomitükikestega, - osapõõsastega, - seemnetega (sel juhul pole istandik sordiehtne). Mullaks sobib: - vähe lagunenud rabaturvas, - okasmetsa alt kogutud kõdu, - liivaga kaetud põllumuld. Kandma hakkab pohl 3. 4. aastal. Marju on saadud 1 3 kg/m². Suurte põldude saagikus on jäänud väiksemaks kuni 7 t/ha. Koristada tuleks tarbimisküpseid marju. On siis kõige maitsvamad. Pooltoored marjad muutuvad järelvalmides kibedaks. Tänapäeval säilitatakse pohli enamasti: - sügavkülmutatult (säilivad kuni 12 kuud), - toor- ja vesihoidistena,
kapillaarsete pooride eripindala, m /kg 67 79 662 2 adsorbtsioonvee pooride eripindala, m /kg 123 3525 14633 20 Analüüsides tabelis 2 esitatavaid võrdlusandmeid võib näha, et Kahe orgaanilise päritoluga materjali (rabaturvas ja kompost) võrdluses on komposti eripindala ~ 20 korda suurem. See tähendab, et kompost suudab siduda oluliselt rohkem toitaineid ja vett kui traditsiooniline kasvuturvas. Võrreldes omavahel kahe lähedase sõelkõveraga (vt joonis 4) segusid B (turvas 50% + liiv 50%) ja C (kompost 50% + liiv 50%), võib märgata, et turba ja liiva segul väheneb liigse tihenemise tõttu tema veeläbilaskvus drastiliselt. Sama tiheduse juures on komposti ja liiva
(põhja ei vooderdata) kilega. Seejärel täita see puhul, säilitatakse väetisevaba freesturbaga ja istutada taimed külmutatult toidule peenra keskele, arvestades ruutmeetrile kuni 20 lisamiseks(salatid, taime. Suvel kasta, talveks katta kuuseokstega magustoidud jne) Tuleb teha istutusauk mõõtudes 1x1 meetrit ja sügavus 30 või enam cm. Kasvupinnaseks sobib hästi ilma väetisteta kuivalt helepruun rabaturvas. Selle võib 1:1 puhta liivaga segada, aga ei pea. Kui auk on niisket turvast tihedalt täis , on paras taimed sisse istutada. Istutama peaks põõsa 3-5 cm sügavamale, kui ta kassetis või potis oli.Kasseti või potitaimi võib istutada millal tahes( maa võiks ikka sula olla) ainult juulist sügise poole ei tohi enam lämmastikku sisaldavaid väetisi anda. Väetistena on julge kasutada rodo ja mustikaväetisi vastavalt õpetusele- see tuleb küll kallim kätte, aga on riskivaba.
Toitaineid ja taimi palju vett kinni Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud 3) Tekib turvas. Kasvavad sookased ja rohttaimed. Turbakiht pakseneb KÕRGSOO EHK RABA 31% Soopind kerkib, muutub kumeraks Turbasamblad kasvavad tipust, lagunevad alt, tekib rabaturvas Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust Liigivaene Sootaimestik Madalsoo - madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid. Seal puudub puhmarinne, kuid rohttaimi on rohkesti. Madalsoo on mätlik. Siirdesoo - siirdesoos kasvab nii madalsoo kui ka rabataimi. Raba - rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe. Elutingimused soos
Veekogude kinnikasvamisest tekib sapropeel ehk järvemuda, mis settib veekogu põhja eutrofeerumise tulemusena. Järved kasvavad kinni kahte moodi. Sapropeeli tekkega kasvavad kinni madalad laugete kallastega järved. Süvaveelised järved, mis on järsu kaldaga, kasvavad kinni pinnalt. Põhjast kinni kasvades tekib tavaliselt madalsoo, pinnalt kinni kasvades aga siirdesood ja rabad, mis on väga happelised. Rabaturvas on suure veesidumisvõimega. Kuivendatud madalsoode maadele kõlbab rajada pikaajalisi rohumaid. Turbalasundi alusel jagatakse kõik sood õhukesteks, keskmise sügavusega ja sügavateks. Turba lagunemisastme alusel jagunevad madalsood 1-3, siirdesood 1-2 ja rabad ainult 1.
Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus, järvelubi ja sapropeel ehk järvemuda millel on kujunenud põhiliselt glei- ja soomullad) Orgaanilised setted (eeskätt turvad; jagunevad: madalsoo-, siirdesoo ja rabaturvas(millele on kujunenud vastavad mullad) Mitmekihilised lähtekivimid (aluspõhja kivimtel paiknevad pinnakatte setted, karbonaatkivimil paiknev moreen, eritüübilised pinnakatte setted) Inimtekkelised lähtekivimid (praht, tuhk, prügimäed jms ning kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased(karjäärid, kaevandused jms)) 3 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes.
Jääajajärgsed orgaanilised soosetted ja turbad Eestis eristatakse 55 turba liiki, mis jagunevad 3 tüüpi: Aa üleujutustest mõjutatud · madalsooturvas Ad deluviaalsest tegevusest mõjutatud · siirdesooturvas Ap (plowed) kündmisest mõjutatud · rabaturvas Erijuhul Hu-akumulatiivne protsess on seotud Hu ainete ümberpaigutamisega, kaasneb Hu- Nende raames eristatakse 3 alltüüpi: illuviaalsus metsaturvas Bh metsa-märeturvas
annaabi.ee 
