Raamatupidamine 1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.-...
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Kuid ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kuigi ka ürgaja inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine.
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
Kõik majandustehingud kuuluvad hetke, mil nad on toimunud, sõltumata raha laekumisest või tasumisest. RAAMATUPIDAMIS REGISTRID: Raamatud, lehed, kaardid, või elekrooniline infokandja kuhu kantakse raamatupidamis kohustlese majandustehingud kronoloogilises või süstemaatilises. Registrid peavad võimaldada teha väljavõtet kirjeldatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa(pearaamat) ALGDOKUMENT: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3
SWOT analüüsil ei ole puudusi. 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Missioon näitab seda mida ettevõte tahab korda saata laiemas keskkonnas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Hüvised on kaubad ja teenused. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 100% isikliku varaga vastutavad järgmiste äriühingute omanikud Vali üks või enam: füüsilisest isikust ettevõtja täisühing mittetulundusühing osaühing usaldusühing Tagasiside Õige vastus on: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing 4 Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 10 senti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritu...
edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid.
Lühike kokkuvõte.
Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool xxx xxx RAAMATUPIDAMISE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku xxx Tihtilugu arvatakse, et raamatupidamine on kuiv ja tüütu numbrite jada jälgimine, mis nõuab head matemaatilist taipu. Leian, et sellisel arvamusel olevad inimesed ei tea tegelikuklt raamatupidamisest ehk arvepidamisest midagi ning ei ole isegi suvatsenud oma silmaringi laiendada.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXXXXX XXXXX XXXXX RAAMATUPIDAMISE AJALUGU Kodutöö Mõdriku 2014 Käesolev kodutöö kajastab lühiülevaadet raamatupidamise ajaloost. Välja on toodud märkimisväärseid ja olulisi arenguetappe ning sündmusi, mis on mõjutanud raamatupidamise arengut erinevatel ajajärkudel. Teadlased, kes on üritanud determineerida majanduse ja arvepidamise vahelisi seoseid, jagunevad üldjoontes kaheks: - ühed arvavad, et raamatupidamine tekkis olemasolevate kaubanduslike ja sotsiaalsete vajaduste paremaks rahuldamiseks; - teised leiavad, et tänu raamatupidamise tekkele sai kaubandus ning majandus tervikuna edasi areneda. Kui raamatupidamist ei oleks olnud, poleks nende
RAAMATUPIDAMISE AJALUGU Tänapäeval on raamatupidaja elukutse arenenud riikides üks hinnatumaid ja kõrgelttasustatavamaid, mis on minu arvates täiesti õigustatud, sest raamatupidajatel on väga palju kohustusi ning nad on ühed tähtsaimad inimesed majanduses. Raamatupidamise juured ulatuvad kaugesse ajalukku. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, kus elasid inimesed arvatavalt 12 000 aastat tagasi. Arvepidamise tekkimise põhjuseks arvatakse olevat inimeste jõukuse suurenemist, kuna tekkisid objektid, mille kohta oli vaja arvet pidada. Sel perioodil loendas muistse templi preester olemasolevat vara (kari, vili) ja tegi selle kohta märkmeid ning oligi tekkinud arvepidamine. Esmalt õppisid inimesed loendama, kuid arvutamiseni jõuti hiljem.
, , , , : ", , ". , - , - , , , . IV .. . ( ), , . : · . ( ), ( ), ( ). - , - . · ( ). , . , - . · , VII . . . , , , . , "". , , , . · V .. . , . . · . . . (). : Adversaria, Codex accepti et expensi Codex rationum domesticorum. . , . . , - - (, , , ..) . . , . , - . , "" "". : " - ()". . , Codex rationum domesticorum , . . . , . : ; ; ; ; ; , . 476 . - . . () . . : , , . : . , , , . , ...
Raamatupidamise seadus Kätlin Kaera Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne ·Majandusaasta pikkus on 12 kuud.
docstxt/135106028377.txt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
olemasolu. Hea on võrdlus kirurgiga. Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks
Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted:
edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid.
kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 2. Printsiibid Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades.
SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri..........................................................................................................................8 2.2Finantsarvestuse põhimõtted ja meetodid............................................................8 2.2.1Raha arvestus..................................................................................................8 2.2.2Põhivara arvestus...........................................................................................
Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Toota Sisse informatsiooni Juhile juhtimisotsuste Organisatsiooni vastuvõtmiseks finantsseisundi kohta Välja Organisatsiooni Omanikule tegevuse tulemuste Teistele (kreeditorid, kohta investeerijad, ostjad, tarnijad, valitsus)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Imbi Orumägi MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Essee Aineõpetaja: Siiri Luts Vinni 2012 Majandusarvestuse ajalugu Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Inimestel oli ju vaja ka ammustel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis. Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja
Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-3 Raamatupidamise praktika II (ettevõtte « Anvol » OÜ põhjal) praktika Juhendaja: J. Parfjonova Tallinn 2015 1 .............................................................................5 2 ............................................................8 5 ..................................................................................................................26 6 , ...........
TALLINNA KÕRGKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA ...................................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA...........................................................................................
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
.................................................................................................21 1 SISSEJUHATUS Teostasin ettevõtluse ja majandusarvestuse kursuse esimest praktikat xxxxxxxxxxxxe Selveri ettevõttes. Praktika käigus tutvusin põhjalikult xxxxxxxxxxxxe Selveri, Selveri jaekaubandusketi ning Tallinna Kaubamaja AS-ist sisseostetava raamatupidamisteenusega. Kuna raamatupidamisteenus on sisseostetav, siis puudub Selveri ketil endal eraldi olev raamatupidamise sise-eeskiri. Kõik vajaliku info ettevõtte raamatupidamisest sain NG Investeeringute kontserni raamatupidamise arvestusmetoodikast, kuna raamatupidamisteenust osutav Tallinna Kaubamaja AS on suurde kontserni kuuluv ettevõte. Kontserni arvestusmetoodika hõlmas kõike laialdaselt ning andis suurepärase ülevaate. Tutvusin põhjalikult kasutusel olevate algdokumentidega, kontoplaaniga, raha-, varude- ja põhivara arvestusega. Õppisin kasutama sealset raamatupidamisprogrammi. 2
BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.
on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ja sellega seonduvate maksude arvestamine, ostu-ja müügiarvete sisestamist, finantsaruannete koostamine jne. Praktika käigus omandasin uusi teadmisi, sain teoreetilisi ja praktikilsi tegevusi kokku viia ja sain kinnitust, et õpin õiget eriala. Praktika aruanne on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldan lühidalt Webshop Interior OÜ-d. Teises peatükis kirjeldan lühidalt ettevõtte
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr .
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on
varude eest..), bioloogilised varad. 4. Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks Lühiajalised kohustused : tasumistähtaeg on järgnevad 12 kuu jooksul. Pikaajalised kohustused : tasumistähtaeg ei ole 12 kuu jooksul. 5. Aruannete liigitus info kasutajate järgi Raamatupidamis- e. finantsaruanded Maksudeklaratsioonid Statistilised aruanded 6. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruanne raamatupidamise aruanne; + lisatakse audiitori järeldusotsus ning äritehingute puhul kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.) 7. Bilanss, bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.) Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 8
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 ELULUGU................................................................................................................................ 4 MUUDATUSTE TOOJA RAAMATUPIDAMISE ARENGUSSE................................................. 5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 7 KASUATUD MATERJALID:..................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS
RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose
väheneb d. varast saadavad tulud on väiksemad planeeritust e. ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi f. ettevõtte netovara väärtus on väiksem ettevõtte turuväärtusest g. turu intressimäärad on tõusnud h. varade füüsiline seisund on järsult halvenenud Question 9 Majandusaasta aruanne koosneb a. põhiaruannetest ja lisadest b. aruannetest ja audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) c. raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest d. aruannetest, audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise otsusest Question 10 Juhul, kui varud soetatakse tavapärasest maksetähtajast pikema järelmaksuga, on varude soetusmaksumuseks a. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid b. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul c. müügihind tavapärase maksetähtaja puhul pluss intressid d. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul
a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade
Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on laekunud. b) Tegin kajastatakse raamatupidamises peale sõmimist ja raha laekumine pole oluline. c) Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub.
veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Sisukord Tegevusaruanne...................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne............................................................................................ 5 Tegevjuhtkonna deklaratsioon....................................................................................5 Bilanss........................................................................................................................ 6 Kasumiaruanne...........................................................................................................7
Praktika aruanne Meie käisime praktikal Võrumaa Autokoolis. Ettevõtte tegelik nimi on Tugev Partner OÜ. Asukohaks- Räpina mnt 1A, Võru. Tegevusalaks on sõiduõpe. Alates 2001. aastast oli ettevõtte nimi Võrumaa Autokool, kuid aastast 2009 on ettevõtte nimeks Tugev Partner OÜ. Ettevõttes on 1 juht, 1 raamatupidaja ja 1 koristaja. Põhikohaga sõiduõpetajaid on 1-2, lepingulisi kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja
Et tuleviku tulusid ja kulusid tuua tänasesse tuleb arvestada raha alternatiivkulu ehk intressimäära. Kui suurt intressimäära kasutada tuleneb esimese aksioomi põhimõtetest. Seega tuleb alati arvestada, et investorid nõuavad alati suuremat tulu lisariskide kandmise eest. 3. Peamine on raha, mitte kasum. Jõukuse mõõtmisel kasutatakse töövahendina rahavoogusid, mitte raamatupidamise kasumit. Ükski firma ei saa investeerida raamatupidamiskasumit, vaid reaalselt laekunud raha. Raamatupidamiskasum võib tekkida virtuaalselt ehk arvestuslikult ilma, et see oleks reaalse rahaga tagatud. 4. Inkrementaalne rahavoog. Oluline on see, mis põhjustab eeskätt positiivse rahavoo. Finantsjuhtimises tuleks otsuste tegemisel lähtuda alati mitmest alternatiivsest variandist.
annaabi.ee 
