Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc
sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust. http://www.youtube.com/watch?v=jQSsCrpSGFw Alt Alt ja kontraalt on madal lapsehääl. omapärase rinnahääle-tämbriga naishääl. Alt on vastava häälestusega keel- või puhkpill. http://www.youtube.com/watch?v=CSriPDRkRpo Tenor Tenor on kõrgeim meeshääl. Tenor on ka teatud vaskpuhkpill. Claudio Monteverdi ooper Orpheus pani aluse meespearollide esitamisele tenorite poolt. 19. sajandil tekkis vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenoripartiid olid mõeldud laulmiseks kerge "peahäälega". Esimesi kõrgeid noote laulis täis- ehk rinnahäälel prantslane Duprez ja itaallane Rubini. http://www.youtube.com/watch?v=tcrfvP11Hbo Bariton Bariton on tenorist madalam ja bassist kõrgem meeshääl.
teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid improviseeritakse, muidugi tuleb hoida end enam-vähem piirides ja rütmi säilitama. Vahel lisatakse klassikalisele koosseisule näiteks alt-saksofon, kes soleerib koos esimese trompetiga, see aitab väga rikastada kogu muusikat. antud pildil mängivad Mnozil brassi kõik kolm trompetisti. Trompet on kõige kõrgem vaskpuhkpill samas ka kõige tehnilisem. Trompetil on 3pumpa. Trompet on ka ühtlasi kergeim vaskpuhkpill. Trompeti solo on brassi üks peaaegu, et kohustuslik osa. Trompetile tuleb lisada bass, nt. tuba. Sellele saab rajada "tausta" mis on lihtsa ülesehitusega ja toetab solo halt, seda mängivad tavaliselt teised trompetid, tromboonid või metsasarved. tavaliselt puudub trumm. enim mängitavad liigid on klassika, klassikaline rock, rock `n`roll, ballad, popp, swing, jazz jne.
Klavikord Klavessiin Spinett Virginaal Klavitšembalo Claritcytherium e “kaelkirjak” Keelpillid: Lauto - kuni 16 keelt Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto) Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve) Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“) Trompet (vaskpuhkpill) Tromboon (vaskpuhkpill) Tsink (vaskpuhkpill) Tantsud: - BRAANL - ringtants - PAVAAN - aeglane sammtants - SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants - GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa) Reformatsioon ja muudatused 16.saj kirikumuusikas - kultuurirevolutsioon - lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat - muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546)
Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid
Mina otsustasin oma referaadi teha tromboonist, sest ma tean sellest pillist suhteliselt vähe ning mulle on alati trombooni kummaline välimus huvi pakkunud. Seoses referaadi kirjutamisega avaneb mulle võimalus uurida täpsemalt selle pilli tööpõhimõtet ja ajalugu. 3 TROMBOONI EHITUS Tromboon on trompetite rühma kuuluv madala kõlaga vaskpuhkpill. Tromboonil on kausshuulik, pikk silinderjas umbes kolme meetri pikkune toru ning lehterots. Õhusamba pikkust pillitorus, seega ka helikõrgusi saab sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi: tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone, millel saab õhusammast lühendada või pikendada ventiilide avamise või sulgemisega, kuid tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss
saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus
Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud
Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisiga haritlane Boiler Soojusvaheti vee kuumutamiseks; katel Botikud Kummiriidest naiste ja laste kõrge säärega pealisjalatsid Bravuurne Uljas, väljakutsuv Brigadir Töötajate rühma juht Brikett Pressitud turvas, süsi vms
Tromboon Tromboon on vaskpuhkpill. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab
tähtsamaid tõlgendajaid dzässiajaloos ning tugevate svingijuurtega improviseerija. Karjääri algusperioodil olid tuntavad Lester Youngi mõjutused, ent hiljem arendas Getz välja isikupärase stiili, mis eristus 1940. ja 1950. aastate agressiivsest bebopi-voolust. Getz oli üks vähestest muusikutest, kes suutis tänu oma instrumendi suurepärasele valdamisele jääda lüüriliseks ka väga kiirete tempode juures. Dzässis kasutatavad pillid: TROMPET Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, eksisteerisid juba 1500 aastat e.Kr. Trompeteid valmistatakse valgevasest. Valgevasest toru painutatakse kaks korda, et saavutada pikergune kuju. Heli tekitatakse puhudes õhku läbi huulte, tekib "sumisev" heli, mis tekitab helilained õhujoas trompeti sees. Trompeteid on mitmeid eri tüüpe; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud
Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpill on lühem või pikem metall toru,mille ühes otsas asub kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpilli valmistatakse põhiliselt metallisulamitest(messingist) Kõla on terav,plekine. Heli tekib õhusamba võnkumisest. Vaskpuhkpillid olid sirged,vähehelilised. Neid pikendati ja painutati. 19 saj. Leiutati ventiilisüsteem. Sordiin on kõla ja tämbri tugevuse muutmiseks. Sordiini tehakse pappist,puust,metallist. Trompet On vaskpuhkpilli rühma kõige kõrgem pill
Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas. METSASARV Metsasarv on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma teine pill. Metsasarv on kõige suurema ulatusega vaskpuhkpill - temaga saab puhuda päris madalaid ja ka üsna kõrgeid toone. Nii kõrgeid toone nagu trompetiga või nii madalaid toone nagu tuubaga aga metsasarvega tekitada ei saa. Metsasarvel on pehme ja mahlakas, justkui kaugelt kostev kõla. Metsasarvemängija hoiab mängides paremat kätt kõlalehtris. Niimoodi kujundab ta pilli tooni ja tal on sedasi mugavam mängida. Pillimees võib pillitoru käega ka peaaegu sulgeda. Siis lisandub pillihäälele omamoodi sirisev-pirisev värving. Seda
Naturaalsarv oli tehniliselt kohmakas, aga kõlas ilusasti. 19. saj algul leiutati ventiilid. Ventiilide tööpõhimõte: 3 ventiili 1. madaldab heli 1 toon (s.2) 2. madaldab heli pool tooni (v.2) 3. madaldab heli poolteist tooni (v.3) 4. Metsasarvel on ka 4. ventiil, mis kõrgendab 2 pool tooni (p.4) ja teeb selle in B pilliks. (teeb toru lühemaks) Metsasarv in F ( 4. ventiili olemasolul ka in B) Ulatus: (suure oktavi ) Fis c3 Metsasarv on suurima ulatusega vaskpuhkpill. Metsasarve registrid: Madal mängitakse peamiselt pikki noote. p f Keskmine parim register mängimiseks. ppp fff Kõrge ere, kirgas. mf ff Metsasarv on siduva tämbriga pill. Ilma Ilusaim sarve käik bassita Istumine IV III II I Coperto suletud Aperto avatud Noodi kohal + (suletud) Noodi kohal . (avatud) Con sordino Senza sordino TROMPET Trompeti kuju on alati olnud sirge
leegioni *Edikt (254) - valitseja korraldus, käskkiri *Fuuria (249) - Rooma *Gladiaator (255) - kutseline võitleja kättemaksujumalanna Vana-Rooma võitlusmängudel *Prassima (251) - prassida, prassin> joomapidu pidama, laristades pummeldama Ptk XI-XIII *Askeet (257) - lihasuretaja *Tribüün (261) - vaatajate lava v istmestik; *Fanfaar (258) vaskpuhkpill kõnelava; ÜLEK esinemiskoht, 8 häälekandja lagunemine lagundava aine toimel; *Orgia (261) - ohjeldamatu TEHN rajatis, mille kaudu laev sõidab prassing; AJ pidustus Dionysose auks ühelt veetasemelt teisele
Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui jazzmuusikas. Trompet Metsasarv Metsasarv on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma teine pill. Metsasarv on kõige suurema ulatusega vaskpuhkpill - temaga saab puhuda päris madalaid ja ka üsna kõrgeid toone. Nii kõrgeid toone nagu trompetiga või nii madalaid toone nagu tuubaga aga metsasarvega tekitada ei saa. Metsasarvel on pehme ja mahlakas, justkui kaugelt kostev kõla.Metsasarvemängija hoiab mängides paremat kätt kõlalehtris. Niimoodi kujundab ta pilli tooni ja tal on sedasi mugavam mängida. Pillimees võib pillitoru käega ka peaaegu sulgeda. Siis lisandub pillihäälele omamoodi sirisev- pirisev värving
annaabi.ee 
