Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas
Teine raamat Ptk I-III *Sõjatribuun (106) - leegioni ülem Rooma *Printseps (109) esimene, pealik, sõjaväe esimene inimene(riigis) *Pandateria (106) *Mureen (110) - kala 6 *Bireem (114) - pealistikuse sõudjate reaga maakonna põhiosa. Idas külgneb sõjalaev antiikajal ta Türreeni merega, põhjas *Neim (114) - kättemaks eraldatud KorsikastBonifacio väinaga. *Sardiinia (114) - saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia Ptk IV-V *Früügia (118) - vanaaja maakond ja *Vöör (Lk 120) laeva eesosa riik Väike-Aasia loodeosas. *Joonia (118) - Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari. Ptk VI-VIII *Epopöa (132) - pikemat ajajärku v *Baldahhiin (142) ehisvari voodi, trooni