Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève'i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee, ääristatud geraaniumide, oleandrite ja granaatpuudega, mis on istutatud suurtesse sinivalgetesse vaasidesse. Sellele jalgteele pääseb väravast, kuhu kinnitatud silt, millelt võib lugeda: ,,Vauquer'maja Perekondlikpansion mõlemastsoostisikuile ja teistele.
oleks kõik kõige parem ja et nad saaksid tema kleit oli katki ja tehtud vanadest lubada endale kõike mida nad soovivad. kaltsudest. Aga tegelikult ei olnud ta üldse Nad ei soovi minuga suhelda, kuid ma vaene, proual oli suur varandus ja ta üritas mõistan seda kuna nad ei taha, et nende pansionaadi külalistelt võimalikult palju suhted oma abikaasadega minu pärast raha saada. Vauquer ei hoolinud oma kuidagi mõjutada saaks. pansionaadi elanikest ning üritas igalt poolt kasu lõigata. Ta oli üks ihne See oli viimane küsimus, mille ajakirjanik vanamutt, kes hoolis ainult rahast ja seda Isa Goriot’le jõudis esitada kuna peale nii palju, et ta ei hoolitsenud isegi enda seda, tundis ta ennast halvasti ning ta viidi eest, ainult üritas oma rikkust suurendada. minema
1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2
D'Artagnan maksis ära üüriraha ja asus kohe oma korterisse. Kogu ülejäänud päeva veetis ta sellega, et õmbles vammusele ja pükstele poorte, mis ta ema oli isa d'Artagnani peaaegu uuelt vammuselt ära lõiganud ja salaja pojale kaasa andnud. Pärast seda läks ta Ferraille' kaile ja laskis mõõgale uue tera panna. Siis tuli ta Louv-re'isse, et esimeselt vastujuhtuvalt musketärilt järele pärida, kuidas jõuda härra de Treville'i maja juurde. 22 Viimane asus Vieux-Colombier' tänaval, seega just d'Artagnani poolt üüritud toa naabruses -- asjaolu, mis näis talle ennustavat reisi õnnelikku kordaminekut. Ning siis, igati rahul oma käitumisega Meung'is, mitte midagi kahetsedes, usaldades olevikku ja vaadates lootusrikkalt tulevikku, heitis ta voodisse ja magas vapra mehe und. Tema veel täiesti provintslik uni kestis kuni kella üheksani hommikul, mil ta üles
Kõik kommentaarid