Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolm põrsakest (0)

1 Hindamata
Punktid
Kolm põrsakest
Elasid kord kolm põrsakest.Nende nimed on Ottu,Musta ja Rein .Kolm põrsakest mõtlesid minna oma ema juurest eriladi elama ja nad läksid laja ilma omale elukohta otsima .Nad rändasid läbi metsade, aasade ja linnade kuni nad leitsid omale sobiva koha ja nad hakkasid seda kutsuma kolme põrsa külaks. Kõige vanem põrsas oli Rein kes hakkas omale kohe maja ehitama ja ta tegi selle kividest, keskmise põrssa nimi oli Musta ja tema ehitas omale maja puidust ja kõige noorem põrsas Ottu arvas , et kõige parem oleks õlgedest teha omale maja. Ottu ja Musta ei võtnud tööd nii tõsiselt kui Rein ja nemad mängisid tükk aega kuni jõudis kätte sügis.Sügisel hakkasid ehitama kõik põrssad omale maja.
Seda kõiki oli jälginud hea hunt eemal ja tema tahtis ka omale maja.Hunt läks põrsaste juurde, aga põrsad põgenesid ära. Põrsad arvasid, et hunt on kuri. Kui hunt ei saand nendega sõpradeks siis ta mõtles et läheb linna ja hakkab linnapeaks. Hunt läks ja saigi uueks linnapeaks.
Kui põrssad seda kuulsid siis nad mõtlesid, et hunt laseb nende majad ära lõhkuda, aga hunt seda ei teinud.Hunt oli nii lahke ja hakkas sinna poode ja töökohti rajama.Kuna sinna ei läinud ühtegi teed siis tegi hunt ka tee sinna. Kolm põrsast olid nii õnnelikud, et nad said hakkata töötama ja neil oli linna minekuks tee olemas.
Rein läks linna ja kutsus endale hundi külla, et talle tutvustada oma maja ja juua temaga teed,aga teistele põrsastele see ei meeldind kuna nad arvasid, et hunt sööb Reinu ära. Hunt ei teinud seda ja hakkas Reinuga sõbraks.Kõik kolm põrsast,kui nad ei ole veel ära surnud elavad nad õnnelikult elu lõpuni ja teevad koostööd hundiga.
Kolm põrsakest #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nantido12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tasuja-Eduard Bornhöhe
5
rtf

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski

Eesti keel
Tasuja-Eduard Bornhöhe
3
docx

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset, kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmisel päeval uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta värvi lipp lehvimas. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossi-härra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli ja ta peitis ennast põõsaste varju

Laste- ja noortekirjandus
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret

Eripedagoogika
Tasuja
6
rtf

Tasuja

jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski

Eesti keel
Lydia Koidula-Tammiste küla veskitondid
8
odt

Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"

Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama ­ siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus
Kirjanduse arvestus-10-klass
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet ­ Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu
10
doc

Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“

Meeme hakkas hääbuma nagu muru. Kellega metsas rääkida? Pirre ja Rääk olid kolinud koos täidega puu otsa elama, et vanu aegu meenutada. Täid ronisid alla ja tõid neile maast toitu. L sai teada, et Ints on tegelikult emane ja ootab järglasi. Ta oli muutunud paksuks. Seda kuuldes läks ema õhinasse, ta arvas, et ka Hiiel ja L-l on aeg lapsi saada. Ta hakkas titeriideid valmistama. Ints ja Leemet arutasid, mis asi on jooksuaeg ja armastus .... Intsul sündis kolm väikest rästikut ja ka Linda käis neid vaatamas. 17.peatükk Leemet nägi metsas Magdaleenat, keda madu salvanud oli. Ta jalg oli paistes kui pakk ja ta sõimas kõiki rästikuid. Leemet kutsus mao, kes teda salvas, ja lasi mürgi välja imeda. M sai terveks. Ta oli seepärast nõelanud, et tüdruk ei mõistnud tema hoiatust ja hakkas korviga vehkima. M kallistas teda ja kutsus külla kaasa. L läkski. Johannes ei olnud rõõmus, sajatas rästikuid ja kiitis oma jumalat

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun