50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pascal
Õppematerjali autor
..............................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus.....................................................................................................10 4.1. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................10 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................12 4.3. Sademed.............................................................................................
Eriti palju on maavärinaid laamade põrkumise ja sukeldumise alal, mille lained ulatuvad tugevalt Hiinani. Vulkaanilised piirkonnad: · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Kliimat kujundavad tegurid sõltuvad valdavalt riigi suurusest ning maastikust,mis varieerub väga suuresti.Hiinas mitu kliimavööndit: kõrgmäestikukliima, lähistroopikavööde, lähisekvaroriaalvööde ja parasvööde, seega on ilma ja kliima erinevates riigi osades väga erinev. Samuti on väga oluline ka asend mere suhtes-Hiina asub Vaikse Ookeani ääres. · Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond. Põhjaosa: Põhjaosa talved, detsembrist märtsini on ääretult külmad. Pekingis võivad temperatuurid küündida kuni -20 C-ni, kus on kuiv ja külm õhk ning väga vähe päikest. Mongoolia regioonis on täiesti tavaline -40 C
Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed. Ühe vöötme piiris võib kliima erineda
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad.
............................................ 4.9. Hall .................................................................................... 4.10. Jäide ................................................................................... 5.) Uputus ja põud kaks äärmust ............................................................. 6.) Eestit mõjutavad õhumassid .................................................................... 7.) Mereline ja mandriline kliima ......................................................... 8.) Eesti vedelate sademete jaotumine ........................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10.) Kasutatud kirjandus ............................................................................. SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja
Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Pindala on 647 500 km²Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga(936km). Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.Maailmaaeg +4.30. Kliima Kliima ja seda mõjutavad tegurid: Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis
ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm –antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist –Maa kliimasüsteemi meteokomponentide olekute ansambel, mille süsteem läbib pika aja jooksul (kümned aastad) ● Uurimismeetodid vaatlus, eksperiment modelleerimine statistiline analüüs
3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Sest neid alasid mõjutab Põhja-Atlandi hoovus ning Aasia maksimum. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid