Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega.
Õukondlaste elu Versailles's Versailles' lossi elanikud veetsid oma elu haisu, parasiitide ja lõputu igavuse käes. Kui Päikesekuningas ise elas külluses ja luksuses, siis tema õukond pidi leppima külmade kambritega, millest osasse isegi päevavagust ei paistnud. Versailles' seestpoolt Päikesekuninga ajal räägiti, et suurejoonelisel Versailles' lossil on oma, väga isepärane aroom. 17. sajandi lõpul hoovas seal ninna lõhn, mis koosnes nimelt väljaheidetest, higist ja lõhnaveest. Versailles' lehk olevat ületanud kõiki teisi Euroopa paleesid ümbritsenud lõhnu, sest Prantsuse kuninga lossis oli kõik kõige suurem – kaasa arvatud inimeste arv. Tuhandete aadlike ja nende teenritega asustatud loss oli koht, kus pandi alus karjäärile ja jagati tähtsamaid ametikohti
Versailles’ Prantsuse barokkpark on arhitektuuriline park, sellele vastandub maastikupark, mida esindab inglise park. Sisuliselt oli prantslaste jaoks maastikuarhitektuuri kõige olulisem termin geomeetria ning inglaste jaoks loodus: park kui looduslikuks kasvuks määratud ala.1 Prantsuse parki esindab kõige ilmekamalt Versailles’ lossi park, mille on loonud üks nimekamaid maastikuarhitekte André le Nôtre. Versailles’ loss ning selle park annab visuaalse, füüsilise kujutuse Päikesekuninga, Louis XIV piiramatust võimust. Looduse allutamine, selle üle domineerimine, väljendub kuninga käsus tuua tuhandeid juba täiskasvanud puid metsadest ja keerates neid ebaloomulikesse asendutesse; aeda toodi loomi üle maailma muutes pargi justkui kuninga enda Noalaevaks.2 Majanduslikud prioriteedid peegelduvad maakasutuses: uute maade avastamine ning teaduse arengule järgnenud paremat arusaamist universumist ja Looja tööst
kõik aadlilosside kindlused, mis ei ole piirikindlused. Sellega oli aadlite sõjaline võim murtud. · Samal aastal kuulutati välja, et duellid on suurroimad. Kui kaks aadliku seda edikti ei kuulanud, lasti nad kuninga poolt hukata. Päikesekuningas Loius XIV Prantsusmaal 1) Nimeta kuninga kohustused? 2) Mida ei tohtinud kuningas ise teha? 3) Kirjelda Prantsuse kuningat Louis XIV ( vähemalt 4 lauset) 4) Kirjelda Päikesekuninga õukonda ( vähemalt 4 lauset) 5) Kes oli J.B.Colbert? Nimeta tema tegevusi. 6) Milles lepiti kokku Nantes`i ediktiga? 7) Missugune olukord valitses hugenottidel, kui Louis XIV tühistas nende allesjäänud õigused?
pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
Mida rohkem, seda uhkem? Ütlus „Mida rohkem, seda uhkem“ on iseloomulik paljude erinevate ajastute kultuurile ja ühiskonnaelule. Barokkajastul hinnati väga sellist muusikat, mida oli rohkelt kaunistatud erinevate muusikaliste kaunistuselementidega. Mida rohkem kaunistusi teoses oli, seda uhkemaks ning väärtuslikumaks seda peeti. Kaunistustega muusika kuulamine oli väga populaarne ka Prantsusmaa kuninga Louis XIV ehk Päikesekuninga õukonnas. Louis XIV õukonnas oli kõike rikkalikult ning ka seal kehtis arusaam, et mida rohkem, seda uhkem. Louis kulutas rohkelt raha erinevate lõbustuste peale. Tihti mängis ta erinevaid lauamänge ning ka hasartmänge. Hasartmängudes liikuvad rahasummad olid sel ajastul vägagi suured. Louis XIV ajal on valminud ka kõige ilusamad ning suurejoonelisemad ehitised Prantsusmaal. Näiteks võib tuua Louvre’i lossi. Ka see loss sisaldab endas palju
koloniseerimine. Ta oli oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud mõttesse teda kukutada . Ilmselt oli Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning istutas probleemid, millega Louis XV enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. Päikesekuninga õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis, sest seal olid rahva rahutused. Pealinnas asuvad kuningalossid aga olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000
erinevatele lõbustustele. Louis XIV eluajal valmis mitmeid uusi losse, millest kõige uhkem ja kuulsam on Versille loss, mis on siiani jäänud üheks Prantsusmaa kuulsaimaks sümboliks. Peale arhitektuuri oli Louis XIV jaoks kindlasti väga tähtis nii enda kui ka oma õukonna lõbustamine. Versille lossis toimusid õukonna jaoks igapäevaselt mitmed erinevad teatrietendused ning kontserdid, kus esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. See kõik oli aga kättesaadav ainult Päikesekuninga rikkale õukonnale, kellel oli raha oma uhkete parukate, kosmeetikatarvete ja sadade erinevate rõivaste jaoks. See kõik kokku näitab, et barokkajastul pidi enda tõestamiseks olema kõike väga palju ning kõik pidi olema väga uhke, sest ilma liiga uhkete rõivaste ja parukateta ei pannud sind keegi tähele, sest kehtis ju põhimõte- Mida rohkem, seda uhkem.
Hugenotid- Usu-uuendajad Prantsusmaal Puritaanid-Usu-uuendajad Inglismaal Charles I- Inglismaa autoritaarne kuningas, Louis XIV- Prantsusmaa kuningas, päikesekuningas, ,,Riik, see olen mina’’ Richelin- Kardinal, pani aluse absolutismile Prantsusmaal 17. saj. Oliver Cromwell- Parlamendi vägede juht, vabariigi juht, äärmuslik puritaanlane 1642-1649 kodusõda 30. jaanuar 1649- Charles I raiuti pea maha Päikesekuninga õukonnas olemine oli aadlikel suur privileeg. Kes õukonda ei kuulunud, polnud keegi. Õukonnas olid kindlad tseremooniareeglid. Kuna kuningas armastas meeletult luksust, andis ta tööd paljudele maalijatele ja ehituskunstnikele. Õukonnas peeti ülal paljusid kirjanikke ja muusikuid. Sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Aadlikud said kõrget tasu kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi.
Päikesekuninga õukond Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusma...
Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Prantsuse keel asendati ametlikuks peetud Ladina keelega.Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Euroopa köögikunsti paljud oskused on pärit Päikesekuninga kojast. Merkantilism - Kuninga silmapaistvaim nõuandja oli rahandus minister Colbert. Ta oli alati riietunud musta ja ei naeratanud kunagi. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale palju ministreid, õhutas kondlasi asutama manufaktuure ja jagas neile riigi kassast soodsaid laene. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias
Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali
Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega.
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
· Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. · Louis XIV aegsel Prantsusmaal leiutati jäätis ning hakati valmistama vahuveini. Merkantilistlik majanduspoliitika
"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi
Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta. Mis on vaja selleks, et maailm toimiks, et maailm oleks korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse- näivuse teemadel. 4 3. Näituse maalid 5 4. Muljed näitusest
kunstikogu kõige varasematest aegadest kuni 19. saj. keskpaigani. See on üks maailma suurimaid muuseume., mis ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Muuseumina avati osa paleest 1793. a. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. Ma ei saanud käimata jätta ka Versailles loss mis on võrratult kaunis losside kompleks, mis ehitatud Prantsusmaa Päikesekuninga Louis XIV ajastul ning asub asub Pariisist 20 km kaugusel. Maailmakuulus on Versailles'i lossi Peeglisaal, kus on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Lisaks pole Versailles´ tuntud ainult kui Prantsuse kuningate residents, vaid seal kirjutati 1919. aastal alla ka Versailles` rahuleping, millega lõppes esimene maailmasõda. Viimasena lähen ma Rooma. Roomas elavad kõrvuti kaasaeg, antiikmüüdid ja ajalugu
Kohalik õlletööstus toibus alles 18. sajandi lõpul. Tartus hakkasid 19. sajandi algul välja kujunema üksikud õllekojad (1820.a. oli neid 4-5). 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas. 1912.a. otsustati liituda rahvusvahelise õllekontserniga A Le Coq. 19. Milline oli meie veinitööstuse olukord Leonid Päikesekuninga alias L.I. Breznev kuldajastu lõpul (1975...1982)? Millised veinitööstused meil töötasid, mida head seal toodeti? Millised tööstused on meil praegu? Kahjuks ei leidnud sellele küsimusele kusagilt vastust. Mine oma kaubakeskuse lemmikosakonda (joogid, napsud, rüüped jne) ja revideeri riiuleid! Mida seal meie toodetest pakutakse, on sortiment lai ja isuäratavalt riiulile sätitud? Kas maheveini (looduslähedane jne) ka leidub? NB! tegutse seal diskreetselt, et ei
koos Voltaire’iga. sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose “Seaduste vaim” (1748), mis pandi paavsti “Keelatud kirjanduse” nimekirja. Ilmus ka “Pärsia kirjad” (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. “Pärsia kirjad” räägib tegelaste Usbeki ja Ricki kirjavahetusest , kus nad kirjeldavad päikesekuninga Louis XIV võimu loojakut ja vahetult järgnenud aastaid. Mõlemad igatsevad samal ajal taga oma kauget kodumaad ja maha jäänud armsamaid. Voltaire (Frančois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia “Oidipus” (1718) ja alustas eepost “Henriaad”. Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal
Kuningad ja vürstid püüdsid järele aimata Versailles' kombeid ja toredust. Senisest enam hakkasid va- litsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele, sobides selleks oma väljenduste peenuse, painduvuse ja täpsuse poolest. Siitpeale hakkab Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Euroopa köögikunstki võlgneb palju oskusi Päikesekuninga õukonnale. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Versailles' lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei , olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud, pesi end veel veega, peenemad prouad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hinge matvaks leitsakuks
noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud,
idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss. Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles' lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin- Mansart
jne. · Maastikumaal kujunes hollandiks iseseisvaks zanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart). Park oli hiiglaslik, reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused").
Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt.
kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine oli tolleaegsete arhitektide üks lemmikvõtteid. Prantsusmaal ehedaimad barokiajastu arhitektuurinäited on Louvre`i lossi idafassaad ja Versailles`i loss, mõlemad ehitatud Päikesekuninga Louis IV ajal. Versailles`i lossi kallal töötas kogu prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalikunstnike paremik, lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele. Lossi park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslikem näide, mille põhiidee järgi tuli loomulikku loodust parandada, ilustada ja allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt
Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainult kuninga privileeg. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid; rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000
germaani poliitika ajamiseks Saksamaa protestantlike valitsejate toetust. Ka majandus vajas nii prantsuse kui ka hollandi protestantlike pankurite toetust. Seepärast võitles Louis ühe usu eest vaikselt: paljudesse riigiametitesse pääsemiseks pidi olema katoliiklane, samuti anti ülikoolides diplomeid vaid katoliiklastele. Arstidele avaldati survet, et nad jätaksid ravita haiged, kes ei soovinud pihiisa. Päikesekuninga arusaamad Jumala olemuse kohta olid tihedalt põimunud arusaamadega kuninglusest. Ta pidas iseennast ,,tõeliselt jumalike ülesannete" täideviijaks. Louis oli oma võidmise ja kroonimisega omandanud jumaliku aura ja sakramentaalse jõi ravida skrofuloosi, asetades oma kuningliku käe haigle ja lausudes ,,Kuningas puudutab teid, Jumal parandab teid". Louis kindlustas ka, et kirik tema võimu ei piiraks. 1682. aastal võeti vastu ,,Neli
kõrged sisseveotollid, edendas kaubandust ning lasi rajada maanteid ja kanaleid. Ilma Colbertita oli Louisi-l raskem hakkama saada. Peale paljude peetud armusuhete, jäi Louis kokku elama Madame de Maintenon. Louis abiellus salaja Madame de Maintenon-ga 1683. Naine jagas kuninga leina kaotatud sõdade ja üksteisele järgnenud kõigi peale kahe järeltulija surmade. Need kaks, kes ellu jäid, olid Louis-i lapselaps PhilipV Hispaaniast ja lapselapselaps kellest sai peale Päikesekuninga surma Louis XV. Louis XVI suri 1.septembril 1715. (1) 4. LOUIS XIV TÄHTSAMAD SÕJAD 4.1 Devolutsioonisõda Toimus 1667-1668. Selle algatas Louis XIV vallutades Hispaania Hollandi. Olles abielus Louis'ga, Marie Therese, Hispaania kuninga Philip IV tütar, loobus kõigist oma päritud aladest suure kaasavara eest. Süüdistades Hispaaniat kaasavara mittemaksmise eest, kuulutas Louis sõja ja tugines vanale Brabant'i seadusele. Prantsusmaa sai kiiresti Hispaania Hollandi jälile. See
Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress 5)III USA president T. Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss Versailles 9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus empirism
„Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal - generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss – Versaille’s loss 9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas 10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus - empirism
"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi
näitlejana. Moliere saigi tema lavanimeks, ta õige nimi Jean-Baptiste Poquelin. Alguses ei läinud neil Pariisis üldse hästi otsustasid lahkuda. 1646 aastal suundus trupp Lõuna- Prantsusmaale kus neid saatis edu kuni nad olid küpsuse saavutanud. 1659 aastal lavastasid nad Pariisis lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Mida saatis erakordne edu. Näiden meeldis ka monarhile, mis järel kuulus Moliere'ile tema isiklik soosing. Päikesekuninga enda poolehoiust hoolimata kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loa lavastada ühe oma kuulsama näidendi ,,Tartuffe". Ta langes väga tugeva kriitika alla. Teda rünnati, laimati ja sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige" 4. etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. Vaevalt kümmekonna
"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi
Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27. septembril 1601 sündis " Prantsusmaa poeg" Louis XIII. Ta oli oma vanemate Henri IV (15531610) ja Marie de' Medici (15751642) esiklaps. Henri IV oli esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil
muuhulgas koostas esimese riigieelarve · 1682. kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse. · Versailles` õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis aga piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu. · Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele · Louis XIV ajast hakati Prantsusmaal määrama Euroopa moemaailma, samuti võlgneb Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale Valgustatud Absolutism Preisimaal Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks
Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. MILLISED OLID SIIS LISZTI PIANISTLIKU TEGEVUSE SILMAPAISTVAMAD JOONED? 1. Estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud,
korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. Liszt oli estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli
Richelieu. 18 aastaga(1624-1642) tegi ta Prantsusmaast Euroopa mõjuvõimsaima riigi. Ta lähtus alati riigi huvidest. Ta kiusas taga hugenotte ning nende kindlused hävitati. Piiras tugevalt aadlike võimu.Seaduste vastuvõtmine , maksude kehtestamine jäi ainult kuninga ülesandeks. Richelieu seadis võimu huvides tööle teaduse ja kultuuri. Tema alustatut viis edasi kuninganna Anna armuke cardinal Mazarin. Üheskoos Annaga valitsesid nad alaealise kuninga Louis XIV e Päikesekuninga eest. 1661 aastast valitses Louis XIV aga ise. Tema tähtsus ajaloos: 1) rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust päritolust 2) lõi hästitoimiva riigiaparaadi töö tegid ära madala päritoluga ametnikud 3) kaotas usuvabaduse, milletõttu sajad tuhanded hugenotid lahkusid Prantsusmaalt Parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal Esimene parlament tekkis aastal 1265. Kuningal tuli parlamendi olemasoluga arvestada. Parlament sai kindla koha Inglismaa valitsemises
* Juhtis Louis XIII nõukogu * Avaldas kuningale olulist mõju * Ajaloolistes romaanides kujutatakse teda salakavala intrigaanina * Surus maha mistahes opositsiooni (eesmärgiks tugev ja ühtne absoluutne monarhia) * Rajas Prantsuse akadeemia * Õukonnakultuur ,,Täiuslik monarhia": kunst pidi kehastama niisuguse täiuslikkuse taotlust ja näidist, korrastama ja parandama seda, mis tegelikkuses korrale vastu seisis. Keskne koht kuulus kuninga isiksusele. Päikesekuninga iseloomustus: ladina ja kreeka keele oskus oli pinnapealne, oli omandanud poliitilise tarkkuse ja humanitaarsed teadmised. Tal oli kaasasündinud hea maitse ja elegants. Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse, korraldas pidusid; pidi olema kõigist ülim ja parem. Boileau: kehtestas 17. sajandi Prantsusmaal poeetika seadused, mis läksid tal korda ainult tänu tema andele, maitsele ja autriteedile
Eriti ilmekas oli see protsess Prantsusmaal. Louis XIII (elas 1601-1643, kuningas 1610- 1 1643) kroonimisel oli veel määrav aadlike sõna, Louis XIV (elas 1638-1715, kuningas 1643-1715) ajal olid aadli huvid suunatud üksnes monarhi teenimisele. Kuningas jagas heldelt tiitleid ja iga aadliku unistuseks oli olla kuningale abiks rõivastumistseremoonia ajal. Kuninga isiksus sai mehe ilu etaloniks. Louis XIV ehk Päikesekuninga valitsemisajal saavutas piiramatu kuningavõim Prantsusmaal oma jõu ja hiilguse. 1618-1648. a toimus Euroopas Kolmekümneaastane sõda. Saksamaal hävis paiguti kuni pool elanikkonnast. Sellele ajastule andis ilme palgasõdur kodumaata ja põhimõteteta toores sõjamees, kes vahetas isandaid oma tasku huve silmas pidades. Sajandi algusele on iseloomulik üldine toorus ja kommete räpasus. Lauas söödi sõrmedega, ainult vedelaid toite söödi lusikaga ühisest kausist. Kahvlit
· Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati · Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta · 1259. aastal Pariisi rahu · 14.-15 sajand Valoide' dünastia · 1302- generaalstaatid nö. Parlamendi võimuvõitlus kuningaga, Pariisi parlament tähendas kõhtuorganit · Kuningavõim tugevneb; absolutsimi tipp Päikesekuninga ajal INGLISMAA · William I Vallutaja e Guillaume · Tekib tsentraliseeritud riik · Richrard Lõvisüda · 1086- Salisbury truudusevanne · Clarendoni konstitutsioon · Magna Charta Libertaun, esimene dokument, mis piirab kuninga võimu. · 1265 PARLAMENT · Must Katk 1349 · 1337-1453 Sajaastane sõda- tulirelvade kasutamine · 1455- 1485. aastatel Rooside sõda võimuvõitlus Lancesteride ja Yorkide vahel, Tudorite dünastia
rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal
kuningakodadele. Kuningad ja vürstid püüdsid järele aimata Versailles' kombeid ja toredust. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele, sobides selleks oma väljenduste peenuse, painduvuse ja täpsuse poolest. Siitpeale hakkab Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Euroopa köögikunstki võlgneb palju oskusi Päikesekuninga õukonnale. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Versailles' lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei , olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud, pesi end veel veega, peenemad prouad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hingematvaks leitsakuks
Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Prantsuse baroki tunnused Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart'i- nimeliselt arhitektilt.
reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel. Lausega ,,Riik-see olen mina" võttis ta kokku vahekorra riigiastusega.Üle kõige väärtustas Päikesekuningas kuulsust, mille nimel ta pidas laastavaid sõdu. Rahuaegadel oli tema lemmikajaviiteks jaht. Kõige selle kõrval tegeles Louis XIV aktiivselt siiski ka riigiasjadega. Louis XV Päikesekuninga pojapoeg. Ei tundnud üldse huvi riigiasjade vastu. Ta surigi tohutuid armukesi pidades rõugetesse. Ta jättis endast maha tühja riigikassa ningkuninganna piiramatud väljaminekud, uute losside ehitamine ja õukonnas harrastatav kaardimäng riigi rahadea viis selleni, et valitsemist tuli uuel kuningal reformida. Friedrich II oli vaimustatud valgustusideedest Jagas rahvale vilja Keelas piinamised Kehtestas usuvabaduse
Leiab, et meeled ei ole usaldusväärsed. ,,Maailma saab näha vaid mõistuse silmadega ning kuulda ainult mõistuse kõrvadega". Erinevus empirismist- inimene pole sündides puhas leht. Jumala idee on sünnipärane idee. Ratsionalismi esindaja BARUCH SPINOZA (juudi päritolu Hollandi filosoof, 1632-1677). Tegutses madalmaades. Heideti juudi kogukonnast välja, kuna ei tahtnud rabiks saada. Oli läätse lihvija. Teda kutsuti kõrgetele kohtadele ja ametitesse, nt Päikesekuninga Louis XIV õukonda, kuid ta jäi tagasihoidlikuks. Elas 45 aastaseks (1632-1677). Iseenda põhjuseks olema- causa sui! See tähendab, et tema jaoks oli loodus iseenda põhjukseks ehk loodus on ühelt poolt looja ning teiselt poolt loodu. Jumal on loodus. Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. Mõistuse rõhutamine väljendub vabaduse käsitluses- mõistuse võit tunnete üle. Ta oli äärmuslik ratsionalist- rääkis puhtast mõistusest
muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged
3. Mõlemad alternatiivid Hollandi julgeoleku seiskohalt ohtlikud! 4. Inglismaa seisukoht: Hispaania-Saksamaa (Austria) või Hispaania-Prantsusmaa suurriigi tekkimine tähendab Hegemooniat mandri-Euroopas ja hävitab tasakaalu Uue maailmariigi oht. - Enne oma surma tegi Carlos II testamendi: Ta pärnadas Hispaania trooni Louis XIV pojapojale Anjou Philippele. ehk Bourbonide dünastiale. P saab endale Hispaania trooni 1700. - Hispaaniast on kujunemas päikesekuninga nukuriik: nt. Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast) - Hispaania orjakaubanduse monopoli - Lisaks Louis XIV nõuab, et Inglismaa troon peab kuuluma kat. Stuartite suguvõsale (Inglismaa personaalunioon Hollandiga, valitseb Oranje William III) Tulemuseks sõda ! - Algab Austria sünnakuga 1701a. kevadel - (Mandri-) Euroopa välispoliitika juhtivpõhimõte vestfaali rahust alates: Tasakaalupõhimõte.
annaabi.ee 
