50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EliisaE
Õppematerjali autor
Reeli-Mai Valge 10L Mida rohkem, seda uhkem? Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem''. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks
(www.rusistica.eu). 1.2 Lapsepõlv Tulevane Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitši surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Juba lapsepõlves oli Peeter I paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud (www.miksike.ee). Väiksel Peetril ei olnud kujutlusvõime äratajatest puudus: tal oli mängupaate, maa- ja merekaarte, gravüüre ning lõpuks midagi, mida ta nimetas tulesüütajaks sädemeks, nimelt vana inglise purjepaat „Vene mereväe vanaisa“, mille ta leidis 1680- te aastate algul ühe maamõisa kõrvalhoonest. Hollandlane Franz Timmermann õpetas Peetri purjetama (www.linnamuuseum.ee). 1.3 Noorusaastad
aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt. Kuna ta oli liiga noor valitsemiseks, valitses kardinal Jules Mazarin. Mazarin valitses kuni oma surmani, 1661. aastani. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda. Tema kuulus ütlus on
Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648. aastal toimus seal rahvaülestõus. Mässu kutsuti fronde ehk võimu vastu tegutsemine, kuid Mazarin surus need maha. Kui 1661. a. Mazarin suri, hakkas riiki valitsema Louis XIV, kes oli siis 23. aastane. Tulenevalt eelnevalt läbi elatud sündmustest vihkas ta Pariisi ja ei soovinud elada ka sealsetes kuningalossides. Louis XIV pidas ennast jumala poolt troonile panduks ja arvas seetõttu, et ta võib teha, mida tahab. Seda käitumist iseloomustab tema lause "Riik see olen mina". Teda võrreldi sooja ja hea päikesega, kes paistab oma alamate peale ja sellest ka päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga heal arvamusel. Ta ihkas väga kuulsust, mille nimel pidas mitmeid laastavaid, aga suuresti tagajärjetuid sõdu. Tegevustest meeldis Louis XIV kõige enam jaht. Ta oli hea ratsutaja ja kütt. Provintsides seati kuninga korralduste täitmiseks sisse intendandi ametikoht.
Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest kuninganna oli range sotsiaalse kontrolli all. Armulugu Buckinghami hertsogiga moodustab osa Alexandre Dumas vanema romaani "Kolm musketäri" süzeest. Selles asjas pole midagi tõestatud peale nähtavasti armunud Buckinghami meelituste kuningannale. Louis XIII Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7-aastaselt sai ta oma õukonna
vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Sageli olid õukonnaelu keskpunktis kiirelt vahelduvad kuninglikud armukesed (favoriidid), nemad olid ka naistemoe suunajaks. Kõrgelt hinnatud oli kokakunst ja söömise mõnud. Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka vaimulikud, seda peeti isegi hügieeniliseks. Pesemine oli põlatud. Keskajal oli väga populaarne olnud seltskonnaga vanniskäimine, kuid see lõppes äkki 16 sajandi lõpus, kuna levis nn. "prantsuse tõbi" (tripper). Saunad suleti, pesemist 2 hakati pidama matslikuks tavaks. Mustusest tekkiva ebameeldiva lõhna pidi peitma kallis lõhnaõli, mida kasutati ohtrasti. Louis XIV käis vannis ainult üks kord aastas. 1640.a
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614
On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia maakonnas. Samanimeline linn oli ka Egiptuses ning et eristada Kreeka Teebat Egiptuses asuvast Teebast, hüüti seda ka Seitsmeväravaseks Teebaks. Hauamaalil kujutatakse meest kandmas kuli stiilis õlgkübarat. See on koonusekujuline müts, mis on lihtsas stiilis kõrkjatest valmistatud peakate. Tema päritolumaaks peetakse Ida-ja Kagu-Aasiat, eriti Vietnami, Hiinat ja Jaapanit. Peamiselt kasutati neid kaitseks päikese ja vihma eest. Algusaegadel ei eristatud naiste ja meeste peakatteid. Alles 16. sajandi lõpus saame rääkida peakatetest kui moetrendist, ning see on pärit Itaalia linnast Milanost,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid