Entsefaliit Elisabeth Laanemets Doris Remmet 10.B Mis see on? Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Tekkepõhjused Entsefaliiti põhjustab sagedamini ajukoesse levinud viirus, enamasti herpes-, arbo(putukatega levivad viirused)- ning samuti ka leetrite ning mumpsi viirus. Näiteks herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired; ühe kehapoole halvatus; tasakaaluhäired;
Muneti või mürgiastel Peamiselt ühiselulised putukad kodumesilased Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kimalased Eestis elab alla 25 liigi Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level sipelgad ehitavad pesasid, mis võivad olla üle 2 meetri kõrged. Click to edit Master text styles
Seente ja samblike roll looduses ja inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks.
Taim saab oma toitained ja vee juurtest, sealt liiguvad need läbi varre edasi taime teistesse osadesse ning tänu sellele taim püsib elus ja kasvavad õied, nendest ka hiljem viljad. Selle taime sisendid on süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja toitained, mis kõik on taime eluks olulised. Väljundid on hapnik, vili (ehk maasikad), õietolm, lehed ja uued maasikataimed. Hapnik tekib taimes fotosünteesi käigus, õietolm eraldub taimest tuulega või siis koos putukatega, uued maasikataimed tekivad taime paljunemisega. Kasutatud allikad: https://www.britannica.com/plant/strawberry https://www.responsivedrip.com/crop-responsive-irrigation/
sümbioosita elada. Sümbioos seente ja taimede vahel ● Meie kliimavöötmes on levinud sümbioos puidu sinetust põhjustavate seente ja kooreüraskite vahel. ● Üraskite peas on eriline organ, kuhu koguneb puidu küljes kasvav sinetuseseene niidistik. ● Kui putukas lendab puult puule ja tungib selle sisse, levib seen puule. Seal kasvab seen kiiresti ja tema niidistik on üraskile toiduks. ● Seened võivad elada sümbioosis ka mitmesuguste putukatega. Taimede ja puude parasiidid ● Seeneriigis leidub palju parasiite, kes põhjustavad haigusi nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. ● Paljud parasiitseened elavad suurema osa elust ilma, et põhjustaks peremehele haigust. ● Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid sellega tekitavad suurt kahju põllumajanduses, aianduses ja metsanduses. ● Parasiidid toituvad surnud peremeesorganismist. Inimeste ja loomade parasiidid
emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavali pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel kolmandatki korda.
violaceum); * kuiva puidu putukad, näiteks majasikk (Hylotrupes bajulus); 5 * kõdupuiduputukad, näiteks kõdusikk. Kahjuritõrjeks kasutatakse materjali steriliseerivat kuivatamist 80 °C juures ning kombineeritud (antiseptiline ja putukavastane) pindmist immutamist, mis hoiab ära putukanakkuse. Parim vahend on süvaimmutus. Mikroorganismide ja putukatega nakatumise ohu tõttu ei maksa vanast hoonest saadud puitu kasutada uue ehitamiseks. 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks
mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast
Kahjulikkus inimesele: Leidub:toiduainetel(saiapeal) 4. Kirjelda rohehallitust (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele). Ehitus :hulkrakne Toitumine: toitub toiduainetest , lahustunud kujul Paljunemine:eostega Kahju ja kasu inimsele: kasu:toodab antibiootikume, Leidub: 5. Miks tekitavad osad seened antibiootikume, milline toime neil ainetel on? 6. Mis tähtsus on hallitusseentel looduses? On lagundajad , sümbioosis putukatega 7. Kuidas vältida toiduainete hallitamist? Hoida jahedas , kuivas, suletud õhukindlalt 8. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 9. Kuidas kasutatakse pärmseeni? See on asendamatu Toiduainete tööstuses kus seda kasutatakse pagaritoodete valmistamisel ,õlle pruulimisel ja veini kääritamisel. Söödapärmi ja ravimite valmistamisel . On katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel. 10.miks kergitab pärm taigent?
Mardikad Sissejuhatus Mardikad, keda on kirjeldatud 360 000 liiki (Eestis ligi 3000), moodustavad ligikaudu 40% kõikidest teadaolevatest putukatest. Kõigist senituntud loomadest kuulub iga kolmas putukate klassi mardikaliste seltsi. Kirevatäpiline lepatriinu, kes on üks tuntumaid mardikaid, liigitatakse koos paljude teiste putukatega mardikaliste seltsi. Suuruselt on mardikad väga erinevad pihumardikad on vaevalt 0,25mm pikkused, titaansikk kasvab aga 16 cm pikkuseks. Mardikad on hõivanud kõik vähegi kujutletavad elupaigad ning söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas taimi, seeni, teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes
Mesilaste kodu Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi, v.a. parasitoidsed liigid, ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud
emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. 4 Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel pesitseb kolmandatki korda. Pojad saavad lennuvõimeliseks 22-24 päeva vanuselt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) KAITSE Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju
kaugemale kümnest kilomeetrist. Nii madalad kui ka kaeblevad hüüded on kontakti saamiseks liigikaaslastega. Joodeldamine on territoriaalne hüüe, mis annab märku isase linnu valmidusest kaitsta oma piirkonda. Toitumine Järvekaurid on lihasööjad. Peamiselt on need röövkalad, lisaks vähid, mereannid ning putukad. Kala neelamiseks viskab lind oma pea tahapoole. Äsja koorunud tibusid toidavad nende vanemad putukatega. Järk-järgult suureneb kala hulk poegade menüüs, sest nad muutuvad kogukamaks. Järvedes, kus on vähe kalu, toidetakse järelkasvu peaaegu täielikult veeputukatega. Kasutatud kirjandus 1. Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4rvekaur1 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rvekaur 3. Animal Diversity Web http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Gavia_arctica/
16. Plekid pliidiplaadil Sega üks osa äädikat (5%) ühe osa soolaga ja kuumuta madalal kuumusel väikeses potis. Hõõru lahust plekkide eemaldamiseks külmale pliidiplaadile. Pühi niiske lapiga puhtaks. 17. Puidust lõikelaud Äädikas (5%) või sidrunimahl puhastab ja desinfitseerib puidust lõikelaudu ning eemaldab neilt toidulõhnad. Puidust lõikelauad on loomulikult hügieenilisemad ja keskkonnasõbralikumad kui plastist lõikelauad. 18. Putukad Kui oled hädas putukatega (majasoomukad, sipelgad vms), pühi köögipindu äädikaga (5%). See peletab putukad ja desinfitseerib pinnad. 19. Puuviljaplekid kätel Puhasta puuviljaplekilisi käsi lahjendamata äädikaga (5%). 20. Põletusplekid Hõõru kangasse pehme lapi abil äädikat (5%), seejärel loputa veega. Katseta enne varjatud kohal. 21. Roosteplekid Eemalda roosteplekid õrnadelt kangastelt äädika (5%) ja kuuma vee seguga. Tupsuta plekki õrnalt lahuses immutatud puhta lapiga, kuni rooste on eemaldunud
Paljunemine: emased munevad, arenevad täismoondega. Talvitumine: pesa sügavuses, talveunes Suhtlemine: lõhnaabi Kasulikkus: Hävitavad metsa kahjureid, levitavad seemneid, puhastavad metsa 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) Pesa: süljega niisustatud puidust, Perekoosseis: Ema, töölised, noored paarilised; Ema muneb, Töölised: toiduvad vastsed, koristavad, kaitsevad, Toit: Vastsed: Putukatega, Morssi, Mahla, Paljunemine, areng: Täismoondega, pulmalennul, Talvitumine: ainult emased, Kasulikkus: hävitavad putukad, tolmendavad taimi 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. Jahumardikad, toakärbes Elavad koos inimestega, inimest ei söö kahju: hävitavad materjali,levitavad haigusi 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? Kirbud, täid, parmud, toituvad inimesest, levitavad haigusi 20
Teiseks põhjuseks võib olla ka levimisviis klonaalse levimise või lihtsalt kauglevi puudumise tõttu koonduvad ühe organismi järglased emaorganismi lähedusse. Kolmandaks, agregeeritud ruumiline jaotus võib tekkida ka käitumusliku kohastumuse tulemusena paljud loomaliigid koonduvad karjadesse (kui tegu on neljajalgsetega, näiteks sebrad), parvedesse (kui tegu mitteneljajalgsete loomadega, näiteks heeringad või rohutirtsud) või peredesse (kui tegu ühiseluliste putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati
Metsvindi võib segi ajada põhjavindiga, kellel on sarnane kehaehitus, kuid erinevalt metsvindist on tal kohati oranzid suled. Joonis 1. Emane metsvint (Ader, 2016) 4 Joonis 2. Isane metsvint (Ader, 2016) 1.2 Toitumine Metsvint on peamiselt taimetoiduline seega sööb ta mitmesuguseid seemneid, kõrsi, taimede pungi, kuid pesitsusajal toitub putukatest näiteks röövikutest, üraskitest, putukavastsetest . Poegi toidab lind putukatega. See tõendab, et vindid on arenenud putuktoidulistest lindudest ja läinud hiljem üle taimetoidule. Kahjurputukate ja umbrohuseemnete hävitajana on metsvint põllumajanduses väga vajalik. T alvel võib ka metsvinti kohata inimeste pandud lindude söögimajades, kuid tavaliselt nende all, mitte nende peal. Metsvindid on väga julged seega on olnud ka juhuseid, kus nad võtavad inimese käest süüa. Joonis 3. Metsvint röövikuga (Serebro, 2007)
Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kannavad endaga kaasas munakurna, milles munadest arenevad vastsed. Vastsete koorumise ajaks jäetakse munakurn kuhugi sooja kohta. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad. Vastsete järkude arve oleneb prussakate liigist. Elamiseks eelistavad prussakad soojasid kohti, nagu ahjude läheduses ja radiaatorite 2 juures. Prussakas saastab oma haisva eritisega toiduaineid ja levitab haigusi: bakter-, virus- ja seenhaigusi, näiteks salmonelloos, tuberkuloos, düsenteeria jm. On ka inimesi , kes on prussakate suhtes allergilised. Selleks , et prussakast lahti saada tehakse
Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened veekeskond mage- ning merevees elavad kottseened, saprotroofid, parasiidid või endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised: toiduainete valmistamisel kasutatavad kottseened mitmesuguste käärimisprotsesside läbiviijad (taignakergitajad, õlle-, veinivalmistamine jne.); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium)
· Krõbistavad · Augud Miks tuleb närilisi hävitada? · Haigused · Toiduainete riknemine · Toiduainete kadu · Kahjustused · Seadusandlus Näriliste hävitamine · Kontroll · Kemikaalid (rotimürgid) · Lõksud Näriliste ärahoidmine: · Kõrvaldada pesad nii õues kui ettevõtte sees · Kõrvaldada näriliste ligipääsuteed · Kaitsta toiduaineid LENDAVAD PUTUKAD (INSEK- TID)- majakärbsed, puuviljakärbsed, herilased, porikärbsed Miks tuleb võidelda putukatega? · Haigused · Toidu riknemine · Toidujäätmed · Seadusandlus Putukate tõrje: · Kärbsevõrgud, kärbselindid, õhk- kardinad, isesulguvad uksed · Elektrilised kärbsepüüdjad · Mürgid (ettevaatust toidu lähedal) PRUSSAKAD Ennetamine: · Tähelepanu pöörata ehitus-platsidele, et elimineerida prussa-kate asupaiku · Täiuslik ehitus · Nõuetele vastav majapidamine Tõrje: · Keemiline (lõhutakse elutsükkel) · Füüsikaline (ei hävita täielikult)
loomades. 27.Vähi vereringe, hingamine ja sigimine. Vähil on avatud vereringe, veri liigub veresoontes ja keha õõnes, veri on sinakas roheline, südamest liigub veri lõpustesse ja sealt südamesse tagasi. Vähk hingab lõpustega. Vähid sigivad sügisel, viljastamine on keha väline. Viljastatud mune kannab vähk kogu talve endaga kaasas. Juunis kui vesi on soe kooruvad munadest väikesed jõevähid. 28.Ämbliku välisehitus, toitumine, hingamine. Ämblikud on lülijalgsed, sarnanevad putukatega. Neil on 8 jalga ja 2 osaline keha. Ämblikud hingavad raamatkopsudega, mis koosnevad paljudest lehekestest, tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu pääseb õhk kopsudesse. Toitub mitmesugustest putukatest, kuna ta kasutab ainult vedelat toitu, siis eritab ta ohvri kehasse seedenõret, mis saaklooma lagundab. 29.Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng. Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud
Kui emaslind selle vastu võtab, tähendab see nõusolekut ja siit peale jäävad linnud kokku. Pesamaterjali kannab kohale ja pesa ehitab emaslind üksi. Pesa ehitatakse puuõõnsusesse ja selle kõrgus oleneb sobiva puuõõne kõrgusest. Pesa koosneb peamiselt samblast ja rohukõrtest, pesalohk on vooderdatud taimevilla ja karvadega. Pesas olevad munad on valged, roostepruunide pisilaikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegi toidavad väikeste putukatega mõlemad vanalinnud. Peale poegade pesast lahkumist hulguvad sootihased pesakonniti ringi ja ühinevad ajuti teiste tihaste segasalkadega. METSKIUR Metskiur on väike varblasesuurune, aga viimasest sihvakam lind. Tema ülapool on pruun tumeda mustriga, alapool hele, tumedate triipudega. Erinevalt teistest kiurudest on metskiurul tugevasti kõverdunud tagavarba küünis. Saba on tal nõrga väljalõikega. Kuna ta on rändlind ja
hakkavad hauduma tavaliselt pärast kõikide munade munemist. Haudevältus on enamikel liikidel 11-14 päeva, kuid leidub ka erandeid. Pojad kasvavad kiiresti , pesast lahkutakse vähem kui kuu aja pärast. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesitsemisperioodil laulavad isaslinnud emaste ligimeelitamiseks ja teiste isaste peletamiseks. (Ling, R. 1980; Gray, S. 2003) Toitumine Värvuliste toit on mitmekesine Mõningad liigid on kõigesööjad, teised kasutavad taimtoitu ja toidavad ainult poegi putukatega, enamik liike on putuktoidulised. Enamasti on värvulised kasulikud linnud. Väga paljud neist on paikse eluviisiga, kuid enamik liike, kes elavad vastavalt aastaaegadele muutuvastes tingimustes on rändlinnud. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. (Ling, R 1980) Linnud
poevad siis varjulisse kohta kevadet ootama. · Vanas peres hukkuvad kõik peale emase. · Kasulikud tolmeldavad taimi. Herilased · Ehitavad pesa ainult üheks aastaks. · Talvituvad ainult emasputukad · Ehitavad oma pesa süljega niisutatud kõdupuidust · Pesa teevad maapinnale olevatesse urgudesse, pööningule või põõsastesse. · Toidavad vastseis peeneks mälutud putukatega. · Täiskasvanud toituvad ka nektarist, valminud puuviljadest ja marjadest. · Mett ei valmista · Suve lõpus hakkab pere lagunema ja herilased lendavad sihitult ringi. · Kõik peale emase, kes poeb varjulisse kohta talvituma, hukkuvad. Kahetiivalised · 1 paari tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli. Sääsed
Parkides, metsas, samuti linnas. · Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat. · Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. · Pereelu.Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 6 muna. Haub emaslind, tavaliselt 11 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 14 päeval · Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. · Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, · Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari. Tutt-tihane · Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal
Kevistes valmivaid eoseid nimetatakse kevadeosteks. Sellele järgneb suvieoste arengujärk taimel tekivad hele- või punakaspruunid eostekandjate padjandid. Veel hiljem tekivad tumepruunid või mustad talieostekandjate padjandid. Talieosed on paksukestalised püsieosed, millel peale talvitumist arenevad eoskandadel kandeosed. Need nakatavad uusi peremeestaimi, millel arenevad algeoslad ja kevised. Eosed levivad tuulega va algeoslates, kust need putukatega levivad. Mõnedel roosteseentel ei ole kõiki loetletud arengujärke. 2.4.4. Rühm mittetäielikud seened ehk teisseened Teisseened on mittetäielikud seened, millel pole elutsüklis teada sugulise paljunemise staadiumi või mida pole veel suudetud süstematiseerida. Siia kuuluvad ka mõnede kottseente lülieoste staadiumid, kes on sugulise paljunemise võime evolutsioonprotsessis kaotanud või kellel pole seda kindlaks tehtud.
o Kartuli pruun-baktermädanik kogu taim närbub. Laialdaselt levinud kuuma kliimaga maades. Vajab arenguks niisket mulda, säilib haigetes mugulates, mullas. OHTLIK KARANTIINE KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, kartulisaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne. o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje. o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega.
Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine
põldudelt ja mullast; nad on elupaiga leidnud isegi taimedes ja teistes loomades. Tutvume lähemalt tähtsamate lülijalgsete rühmadega, kelleks on vähid e koorikloomad, ämblikulaadsed (ämblikud, lestad jt) ning putukad. Vähkide iseloomulik välimus ja mitmekesised eluviisid sobivad eluks vees. Mõned vähiliigid on siiski asunud elama ka maismaale. Nt taskukrabi, hiina villkäppkrabi ja ka keldrikakand. Ämblikud on lülijalgsed, kes mõningal määral sarnanevad putukatega. Siiski on nende välimuses, kehaehituses ja eluviisides putukatega võrreldes palju erinevat. Ämblikel on kaheksa jalga ja kaheosaline keha. Ämblikud on putukate kõrval ühed arvukamad lülijalgsed maismaal. Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Suurem osa putukatest on väga väikesed. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal.
Valgus põhjustab valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 16. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine
Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi ahtalehelist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised külgoksad kasvavad pinnases põõsast kaugemale ja juurduvad, laiendades nii pikkamööda oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu. Ahtalehise mustika istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast. Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab aga saagi valmimist isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisega.
Kõige lihtsam on kahjurid taimedelt käsitsi ära korjata või lömastada. See sobib kapsaliblika munade ja röövikute ("kapsausside"), kartulimardikate ja mitmete teiste silmatorkavate ja piisavalt kogukate kahjurite puhul. Sageli tegutsevad kahjurid aga märkamatult, maa-alustel taimeosadel või on lihtsalt liiga väiksed ja varjatud eluviisiga, et neid sel moel tabada. Sellisel juhul võiks kasutada järgnevaid meetodeid: · Liimpüünised - Toimiv püünis täitub varsti putukatega. Siis võib liimile kleepunud putukad koos osa liimiga eemaldada ning lisada pisut uut liimi või asendada püünis uue samasugusega. · Feromoonpüünised meelitavad kahjureid peibutava lõhnaga, sisaldades kindla putukaliigi suguhormooni sarnast ainet, mille peale vastava liigi isendid massiliselt kohale lendavad ja siis lõksus hukkuvad. Selliseid püüniseid on lihtne kasutada ja nad ei vaja erilist hoolt
Tundus et ookean on piiritu ja võtab vastu mis tahes hulga jäätmeid. Peagi leiti, et reoained akumuleerivad veeasukates ning satuvad inimeste toiduahelasse. Praegu on reovee ja jäätmete merre heitmine keelatud. Prügi ladestamine: Tihedalt asustatud piirkondades ei saanud prügi keskkonda kajutada,aga liiga kaugele oli kallis vedada. Prügi tuli lasestada võimalikult väikesele alale, nii tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra, lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma: esimest korda 1904. aastal USA-s. Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaal 1930. aastatel. Põhjavee reostamise ohust saadi aru alles 1960ndatel. Selleni. Et prügireostuse levimist saab takistada veekindla põhja ja prügi korrapärast katmisega, jõuti hiljem ning siis hakati uurima nõrgvee kogumise ja puhastamisega seonduvat. Prügilasse lasestamine on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani, muud moodused tulid päevakorrale alles 1970. aastatel.
sügavused ning on vooderdatud, et vältida lekke tekkimist. Süsteemi väljavool on ehitatud nii, et säitlitada vee taset määratud sügavusel. Poorne materjal, näiteks peene kruus, paigutatakse kaevetöödel määratud veetasemest kõrgemale. Kui auk on vooderdatud ning kruusaga täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on heitveest üleval pool, siis on üsna ebatõenäoline, et võiks tekkida kontakt inimeste, loomade või putukatega. Heitvesi juhitakse märgalalt seadmesse. Käitlemine märgalal esineb, kui heitvesi liigub kruusast läbi. Kuna kruus ehk material on küllastatud, siis toimuvad aeroobsed protsessid vaid vee pinnal koosmõjus taimejuurtega. Taimeliigid nagu hundinui, iirised, kõrkjad on võimelised märgala keskkonnas ellu jääma ning loovad täna hapnikule aeroobseid tsoone, milles elab rikkalik bakteriaalne elu, kus esineb heitvee puhastamine.
veel kolmas kurn juuli alguses. Pesas on 5 8 valkjat, pruunide ja tumehallide tähnidega muna. Peaaegu igas kurnas on üks või kaks muna teistest heledamad ja hõredama tähnistusega. Toidulaud. Seemned, putukad, väikesed selgrootud, taime pungad. Külastab lindude söögimajakesi. Põldvarblane toitub maapinnal, saba tihti tõstetud asendis. Poegi toidetakse peamiselt putukatega ja teiste väikeste selgrootutega. Alates neljandast elupäevast hakatakse poegadele ka seemneid tooma. Arvukus. Maailmas üks arvukamatest linnuliikidest. Euroopas 15.000.000, Eestis 50.000 100.000 haudepaari
Kile- või orgaaniliste multšide istandustes on otstarbekas teha ainult kastmisväetamist(niisutussüsteemi või kastmisega), sest see mõjub taimedele kiiremini. Lämmastikku sisaldava lahusega kastetakse 3-4 korda 10 päevaste vahedega kuni juunikuu lõpuni. Kandeealise istandiku hooldamine Mustikaistanduse kandeea algus on 3. või 4. aastal, sõltuvalt istutatud taimede vanusest. Suure saagi ja kvaliteetsete viljade saamiseks on tähtis risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses
Selle tüübi puhul rajab pesa küll üks emaherilane, kuid peale järelkasvu ilmumist ühineb enamiku emasherilastega 2-6 talvitunud emaherilast, kellel pole mingil põhjusel õnnestunud pesa rajada. (Remm, 1983) Kui pesa jaoks on sobiv koht leitud ehitatakse kõige esimesena pesa kinnitus vars, mille külge emaherilane hakkab esimest kärge ehitama. Igasse kärjekannu munetakse üks muna, millest umbes 5 päeva pärast koorub vagla taoline vastne. Vastset toidab emaherilane läbinäritud putukatega. Vastse areng munast valmikuni kestab umbes kuu aega, mille jooksul ta kestub kolm korda. Enne esimeste valmikute koorumist lõpetab emaherilane pesakatete ehitamise ning enne tööliste ilmumist kärjekannude ehitamise. (Remm, 1983) 13 Kimalased Kimalased kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi, rippkehaliste alamseltsi, mesilaste sugukonda ja kimalaste perekonda.
Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (munad) keskkonnas · suguline staadium lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees
- inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas suguline staadium – lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees
Kuni kunstväetiste võidukäiguni teenisid kojamehed olulise osa sissetulekusthobusesõnniku müügist. Nitraadirikkaid sõnnikuseguseid tänavapühkmeid kasutati 17. sajandini. Prügi ladestamine: Tihedalt asustatud piirkondades ei saanud prügi keskkonda kajutada,aga liiga kaugele oli kallis vedada. Prügi tuli lasestada võimalikult väikesele alale, nii tekkisidki prügilad. Algul oli probleeme haisu, müra, lindude, suitsu, näriliste ja putukatega. Siis hakati prügikihte katma: esimest korda 1904. aastal USA-s. Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaal 1930. aastatel. Põhjavee reostamise ohust saadi aru alles 1960ndatel. Selleni. Et prügireostuse levimist saab takistada veekindla põhja ja prügi korrapärast katmisega, jõuti hiljem ning siis hakati uurima nõrgvee kogumise ja puhastamisega seonduvat. Prügilasse lasestamine on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani, muud moodused tulid päevakorrale alles 1970. aastatel.
vestlusesse, et vältida tähelepanu vähenemist liikluse suhtes. 3. BIOLOOGILISED OHUD 0huteguri iseloomustus Esinemiskoht, Mõju tervisele Vältimise meetmed Riski-tase ohustatud isikud (ohutegur, kestvus, tase) 3.1. Viirused, kontakt loomadega, putukatega Haigelt kolleegilt/kliendilt Tegevjuht Viirusnakkus Toituda tervislikult ning alati II viirusnakkuse saamine. pesta käed peale töötamist ja enne Objektil kokkupuude söömist. lemmikloomadega. Juhul kui klient on haige muuta
sativas 25%). Õistaimedel esineb tihti polüploidia, loomadel on see üldjuhul letaalne. 4. Milline on kloroplastide biokeemiline funktsioon? fotosüntees 5. Milleks vajavad taimed õhulõhesid? gaasivahetus keskkonnaga 6. Kirjelda lühidalt sugulise viljastumise mehhanismi õistaimedel. Isastaimede tolmukates küpsevad isasgameedid, mis õietolmuna levivad emakasuudmele emastaimel. Õietolm levib tuulega, putukatega, veega ja mõnel taimel isegi väikeste lindudega. Tolmuterast areneb tolmutoru, mis kasvab emaka sisse, selle kaudu kanduvad edasi 2 isassugutuuma. Üks neist ühineb munarakuga, millest moodustub viljastatud munarakk e.sügoot. teine isassugurakutuum ühineb teistuumaga ning sellest saab alguse endospermi areng. 7. Mis on totipotentsus? Võrdle taimerakke loomade tüvirakkudega. Totipotentsus on võime diferentseeruda kõigiks keharakkudeks. Totipotentsest
juurepess, külmaseen, juurepruunik, männi- (mööbitööstus). Kottseened ja mittetäielikud kuusetaelik) 2) ,,tõelised" majaseened- seened põhjustavad puidu sinetust. Enamus looduses esinevad vähe. Kasutavad ära sinetuse seentest kahjustab puidu maltspuitu. hoonetes olevat tasakaalustatud toatemper ja Paljud sinetuse tekitajatest on oma levimisel neile vastuvõetavat püsivalt keskmisest seotud putukatega. Sinetuse seened levivad kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore. Puhaskultuuris ei ole värvilised. Värvuse loovad seene enda struktur pluss puit. Puitu lagundavaid seeni jagatakse nende temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed- madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed- 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse
palju parem organismile.Siiski nad ei heida kellegile miskit ette ja lasevad teistel rahumeelselt elada.Igapäevselt tegelevad nad täide kasvatusega,nendesse suhtuvad nad kui oma lastesse ja tresseerivad neid. inimahvid räägivad ka putukatega ussikeeles aga kurvastavd et tänapäebal ei osata puktukate ussikeelt,et nende esivanemd olevat seda keelt. Inimahvid aretavad kitsesuuruse täi,kes on väga loll.Leemet aga läheb koos sõpraega selle sama olendiga jalutama.Elukas kukub järve,seda näeb pealt Ürgas.
Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike, maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt. Loomastik avaldab metsale mõju kogu tema elu vältel. Loomastikul on suur tähtsus puuliikide paljunemisel, eriti seemnete levitamisel ja jaotumisel mullas. Paljud linnud ja loomad söövad puude seemneid, kuid samas ka levitavad neid. Ka tolmlemine on seotud loomadega putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus
• Suunav valik – keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine • Lõhestav valik – kahe või enama kesmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine c) Kohastumine. Mis on mimikri (osata tuua näiteid)? • Kohastumiseks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi • Mimikri on sarnasus mõne teise liigiga. Näiteks kärbesõie õied sarnanevad neid tolmeldavate putukatega I. Millal/kus on kohastumused kasulikud, kahjulikud? • Kohastumused on organsimidele kasulikud vaid teatud tingimustel ja teatud aja vältel d) Liigiteke I. Mis on liik? • Liik on sarnaste omadustega isendite rühm II. Mis on bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär? Milles seisneb? • Bioloogiline isolatsioon on mitmed omadused, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega III
12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Resistentsused: (kaasa sündinud) 1 mehhaaniline paks kutiikula (väikesed tegelased ei saa läbi), Õhulõhed allpool 2 Keemiline enamlevinud. Toodab kaitseaineid söödikute vastu derpeenid putukate vastu, alkaloidid selgroogsete vastu. Vastuvõtlikkus haigustele: 1 hormoonid panevad rakud kiiremini kasvama, tekivad paksendid. Nt putukatega kokkupuutes. 2 kasvajad 3 seenhaigus. (nt tuulepesad) Taimedel on kaitseks ka nt solitsüülhape ja jasmonaadid need suurendavad resistentsust patogeenide vastu. Jasmonaate leidub eriti noortes taimeosades aktiivselt kasvavates osades. 13. Ülitundlikkuse reaktsioon. Kokkupuutel häiringuga laseb neil rakkudel surra, kes on kokku puutunud, et miskit edasi ei leviks. V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD 14
Võtmekiskjad kiskjate ümberasustamine põhjustab nende ohvrite arvukuse tõusu, mis omakorda mõjutab kiskjat kaudsete mõjudega. Näiteks Aafrika suured imetajad lihasööjad on võtmekiskjad, vähendades konkurentsi saakloomade hulgas. Võtmerohusööjad ehk herbivoorid. Mingil kindlal alal paikneva rohusööjate karja tegevuse tulemus on muru madalate produktiivsete taimeliikidega katnud, kuid liigirikas koos paljude väikeste imetajate, lindude ja putukatega. Küülikute haiguse ja hävimise järel on rohumaade botaaniline koostis muutunud ja neist on saanud põõsastikud. Võtmepatogeenid see on võtmekiskjate mõiste laiendus, kuna võtmekiskjate või konkurentide ohtrus või levik võivad olla haigsetekitajate kontrolli all, mille hävimine viib suurtele koosluste muutustele. (küülikute hävimine). Võtmekonkurendid konkurente käsitletakse võtmeliikidena harva, ehk kiskjate puhul on äärmiselt oluline
Nokk on lühike ja paks. Jalad on heledat värvi – hallikad roosad. (Vaata pilt 21, 22,23) Koduvarblast leidub rohkelt seal kus on inimesed ehk linnas. Metsades neid tavaliselt ei esine. Võib näha varahommikust kuni õhtuni välja. Niiskel ajal saavad ilusti süüa, sest siis tulevad putukad välja. Enamasti hüppab maapinnal kaks jalga korraga ja otsib toitu. Paigalind, esineb aastaringselt. Toiduks igasugused taimeseemned, noored pungad ja marjad. Pesitsusajal sööb rohkesti putukaid, putukatega toidetakse ka poegi. Talveperioodil lepib igasuguse toiduga, ka toidujäätmetega. (Linnumääraja, 2015) Pilt 22. Koduvarblase isaslind (Passer domesticus), (Autor: Villu Anvelt) Pilt 21. Koduvarblane (Passer domesticus), (Autor: Kerli Neljas), 2015 Pilt 23. Koduvarblase emaslind (Passer domesticus), (Autor: Villu Anvelt) 2.4.7
loodete ja lootevedelikega, uriini, rooja ja spermaga. Nakatumine toimub hingamisteede vahendusel või suu kaudu. Palju erinevaid subtüüpe – Ameerika ja Euroopa tüved (sinikõrv). Nakatunud loomad saavad lõpuks immunseks. Viiruse levitamise lõpetavad 60 päeva pärast tervenemist. Antikehade tiiter jääb stabiilselt langema 4-8 kuud pärast infektsiooni. Levik: Levib otsese kontaktiga, aerogeenselt, spermaga, transpordivahenditega, inventariga, putukatega, veelindudega, ka vertikaalselt (võivad sündida persistentselt infitseeritud põrsad). Viirust võib leida ka ninanõredest, süljest. Paljuneb kopsu alveolaarmakrofaagides (lüüsuvad). Patogenees: Viirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu ja esmane replikatsioon toimub lümfisõlmedes. Järgneb vireemia, mis võib kesta nädalaid. Levib põrna, mandlitesse, lümfisõlmedesse, kopsualveolaaridesse. Areneb pneumoonia. Viirus käbib platsenta pärast 72st tiinuspäeva
annaabi.ee 
