Seda linna nimetasid kreeklased nii seepärast, et seal austati jumal Harsef'it, keda nad samastasid Heraklesega. Herakleopolise nomos valitses Fajumi lähiseid, temast lääne pool asetsevat suurt oaasi. Nüüd peamistest Alam-Egiptuse linnadest ja nomostest. 1) Avara delta alguse lähedal asetses võimas linn, millel oli suur tähtsus kogu Egiptuse ajaloo kestel, nimelt Memfis (Mennofer "Menese valged seinad"). Selle linna läheduses kõrgusid tohutu suured püramiidid, kuningahauad, mis kaua olid kõige grandioossemad mäletusmärgid, mida tundis inimkond. Memfises austati jumal Ptah'i. 13) Mitte kaugel Memfisest, juba päris delta alal, asetses Heliopolis (kreeka keeles- päikese linn). Selle linna egiptuskeelne nimetus on Onu. Siin austati jumal Ra'd ehk päikest. 9) Heliopolisest põhja pool asetses Busirise linn. Seda linna nimetatakse nii seepärast, et siin austati juba iidsest ajast peale jumas Osirist. Busiris oli delta idaosa tähtsaim linn.
Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod. Vaarao mastaba ületas kaugelt kõik teised haudehitised, nii nagu vaarao oli oma eluajal kõigist tähtsam. Astmikpüramiidid Vaaraode võimus suurenemisel ei rahuldanud neid enam madalad ja pealt lamedad mastabad. Nad hakkasid haudehitise maapealseid osi kõrgemaks ehitama, kuid jätsid maa-alused hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2) Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult vaarao võimu näiatmiseks, vaid trepi ehitamiseks. Arvatakse, et astmikpüramiid peaks kujtama päris treppi, mida mööda valitseja hing võis teiste jumalate juurde taaevasse tüusta ja nendega oma surematuses ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp. Vanim teadaolev astmikpüramiid asub Sakkaras ning on ehitatud umbes 2750 aastat eKr.
.....................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks.............................
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide. Suurimate püramiidide ehitamiseks kulu
Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vana riik (2575 eKr 2134 eKr) Seda aega tuntakse kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. Tekstide kirjutamisel hakati kasutama pildilisi sümboleid ehk hieroglüüfe. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aastal eKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode
Lisaks oli igal piirkonnal - Egiptuses oli neid 42 - oma jumal, keda austati. Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi. Paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu- ja loomapeaga inimestena. Thothi on kujutatud iibise peaga. Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks Osiris ja Isis olid mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Horost kujutati kulli pea ja inimese kehaga. Horos kaitses vaaraode võimu. Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses
Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja
3200 aastal e.m.a. kogu Egiptus ühendati ühe kuninga võimu alla. Uue võimsa riigi pealinnaks sai Memfis. Riigi valitsejat nimetati vaaraoks ja ta valitses riiki enda poolt määratud ametnike ja väepealike abiga. Vaaraol oli piiramatu võim. Vana Egiptuse üldine ajalugu Kõigepealt tekkis Vana riik 2650-2100 a. e.Kr. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, Userkaf, Sahura, Unas, Teti, Pepi II ja teised. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis. Vana riigi lagunemise järel tekkis Keskmine riik 1950 1650 a. e.Kr. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad
Sisukord: Sissejuhatus............................. Püramiidide ehitus..................... Püramiidide asetus......................... Cheopsi püramiid...................... Chepreni püramiid....................... Mykerinose püramiid......................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati
Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid
Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on üks komest Giza püramiidist ning ka ühtlasi neist kolmest kõige suurem. Oma ehitaja,vaarao Cheopsi (umbes 2551-2528) järgi nime saanud püramiid asub Giza lähedal Egiptuses ja on vanim, kuid sellele vaatamata ainus enam-vähem säilinud maailmaime. Suuruse tõttu kutsutakse seda ka Suureks püramiidiks ja maailmaimede nimestikus asub ta esimesel kohal. Kui välja arvata Hiina müür, on Cheopsi püramiid suurim ehitis, mis inimene läbi aegade rajanud on. Püramiidi kõrgs on 146,6 meetrit, seega sama kõrge kui 50- korruseline pilvelõhkuja. Maailma viis suuremat kirikut- Peetri kirik Roomas, Pauli kirik Maini-äärses Frankfurdis, Westminister Abbey Londonis ning Firenze ja Milano toomkirik mahuksid korraga selle põhjale, mille pindala on 230 x 230 meetrit. Püramiidis kasutatud kivimihulgast piisanuks kõigi eemisel aastatuhandel Saksamaal rajatud kirikute ehitamiseks.
................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.Usk..................................................................................................................................5 2.Astmikpüramiidid...........................................................................................................6 3.Esimesed tõelised püramiidid.........................................................................................7 4.Giza püramiidid..............................................................................................................8 4. 1. Cheopsi püramiid......................................................................................................8 4. 2. Chephreni püramiid..................................................................................................9 4. 3. Mykerinose püramiid..
10. klass CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Giza kolm püramiidi Egiptuses pärinevad nn Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Suurim ja kuulsaim neist on Hufu püramiid. See Niiluse läänekaldal asuv püramiid ehitati XXVII sajandil eKr elanud valitseja Hufule, neljanda dünastia teisele valitsejale, keda tuntakse ka kreekapärase nime Cheops all. Seetõttu on Giza Suur püramiid tuntud nii Hufu kui Cheopsi püramiidi nime all. Püramiid oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim inimese poolt rajatud ehitis. See on ühtlasi maailma mahukaim ja kõige täpsemini konstrueeritud kiviehitis. Cheopsi püramiid on ainus muistse maailma seitsmest maailmaimest, mis on püsinud tänase päevani. Suurus Cheopsi püramiid on tõeline ime. Ime oli ta vanal ajal ja on praegugi. Tema esialgne kubatuur oli
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad
Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid. Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Giza püramiide loetakse üheks seitsmest maailma imedest. Imeks nimetatakse neid püramiide sellepärast, et need on valmistatud ligi 3 tonnistest kiviplokkidest ning nende valmistamisel polnud vahendeid, mida on praegu võimalik kasutada. Püramiidide ehitamiseks kasutati kange ning rulle
................................................................................. 7 4. Salapära ning müstika....................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 LISAD.................................................................................................................................10 SISSEJUHATUS Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. See Niiluse äärne ,,kivistunud geomeetria" peidab endas tänaseni müstikat ja salapära. Kuna ajaloo tunnis saime teada palju huvitavat Egiptuse püramiidide kohta, siis tekkis huvi uurida seda teemat sügavuti. Uskumatuna tundub mõte ehitada 146 meetri kõrgune ,,kivihiiglane", tõstes 2,5 tonni raskuseid kiviplokke üksteise kõrvale kasutades ainult inimtööjõudu.
Tema monopol kehtis ka karjäärides ja kaevandustes; nõnda kuulus talle ka tootmiskapital. Alles Vana riigi lõpupoole õnnestus suurel hulgal ametnikusuguvõsadel tegelikuks maaomanikuks saada. See arengutendents jätkus kuni Uue riigini. Sel ajal kontrollis kuningas ainult väikest osa Egiptusest, kuid võis endiselt tulu teenidatemplite märkimisväärselt ressurssidelt mitmesugustelt maksudelt. Egiptuse arhitektuur Püramiidid "Nelikümmend sajandit vaatavad teie peale." Napoleon Vaaraode ajastu Egiptuse arhitektuuri levinuim kuvand on templid ja hauad. Need arhioloogilised reliikviad on kivist - vastupidavast materjalist, et nad püsiksid kogu igaviku ja pakuksid kaitset rüüstajate eest. Ometi tuleb meeles pidada, et nad
püramiidi. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Tema püramiidi hauakambris asub küll sarkofaag, kuid pole kindel, kas seda on kunagi surnukeha hoidmiseks kasutatud. Viimased faktid on mõnedele uurijatele andnud alust arvata, et Hufu ei ole üldse reaalne ajalooline isik, vaid tema nimi tähistas hoopis Jumalate Jumalat ehk päikest. 6 Cheopsi ehk Hufu suur püramiid. KLEOPATRA || Kleopatra || oli Egiptuse viimane valitseja aastatel 5430 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. Kleopatra oli Ptolemaios || tütar. Aastatel 5551 eKr oli ta isa kaasvalitseja. Hiljem ta abiellus Marcus Antoniusega, aga too kui too Octavianuselt lüüa sai, tegi Kleopatra enesetapu. 7 Kleopatra VII joonistatud portree.
Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
- Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal.
-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Pealinnaks oli Memphis. Vana riigi ajal kujunesid Egiptuse olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning usk arvukatesse jumalatesse ja surmajärgsesse ellu. Sellest perioodist pärinevad ka suured püramiidid. Keskmine riik-Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Uus riik-Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks
Seega tingisid looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsoonitruuduse. Muistse Egiptuse ajalugu Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb 3 suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (2650 2100.a.e. Kr.) Vana riik hõlmas 3.-8. dünastiat. Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised.. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aeKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone.
vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas,
· Vaarao jumalikkus-Ra poeg · Kirja ja ehituskunsti areng · Püramiidide aeg Dzozer 2668-2649 e.Kr · Laiendas riiki lõuna Aswanini · Riigil juba suur jõukus · Esimese püramiidi ehitaja · Astmikpüramiid Saqqara platool · Esimine üleni kivist ehitis maailmas · originaalis väga suur kompleks, mida ümbritses müür · Püramiidi kõrgus 62m;ehitati 19 aastaga Cheops(hufu) 2589-2566 · Laskis ehitada Suure püramiidi · Üks seitsmest maailmaimest-ainuke püramiid · Asukoht Giza platoo · Kõrgus 146.6m;taäna 137,5m · Kaetud valge lubjakiviga.tänaseks hävinud · Täna olemas pääs hauakambrisse ja Suurde Galeriisse · Püramiidi juures kompleks · 3 väiksemat ning tempel SUUR PÜRAMIID · Suurim leid 1954 · Kuninglik laev · Vaarao ema haud · Vaaraod ennast ei ole leitud kuskilt · säilinud on väike kuju · Fakte · Mass 5,9 miljonit tonnni · Kiviplokkide eksimus o,5mm
päev, neile toodi ohvreid ja nende auks püstitati templeid. Vanemaid jumalaid kujutleti eelkõige loomadena, kunstis omistasid nad omale looma peaga inimese keha, sellised on näiteks krokodillipäine vetevalitseja Sobak, lehmapäine rõõmu, muusika ja tantsu jumal Hathor. Egiptlased ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutab endast inimese peaga püha lõvi kuju. Ajapikku kujunesid kõige tähtamateks jumalateks antropomorfsed Osiris, tema abikaasa Isis ja Amon, kellega seostus päikesejumal Ra. (Kangilaski 2003) Esines ka fetismi, nii elavad kui surnud kandsid amulette,mis tihti kujutasid jumalusi, neile omistati õnnetoovaid jõude. Ei puudunud ka toteism. (Spence 200) Animism Egiptlastel kujuned ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga
PÜRAMIIDID Püramiide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunktis kuulsa Hufu (ehk Cheopsi) püramiidi. Kokku ehitatti Egiptuses üle 80 kuningliku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode haua kambriteks ja pühadeks paikadeks kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. MASTABA Enne püramiidide ajastut maeti vaaraod mastabade alla. Aja jooksul hakkati sinna uusi kihte peale asetsema ja lõpuks olid mastabade asemel astmik püramiidid ASTMIKPÜRAMIID Esimese astmikpüramiidi lasi ehitada vaarao Dzoser ja selle disainis Imhotep. Imhotepi austasid Vanad egiptlased mitu tuhat aastat kui arhitekti, matemaatikut, astronoomi, kirjanikkut ja arsti. Esimene astmikpüramiid asus Memphise lähedal Sakkaras 2660. aasta paiku e.kr. selle sees paiknes valitseja matuskamber ja veel 11 matusekambrit pereliikmetele. Ehitati veel mitu astmikpüramiidi, kuni vaarao Snufu laskis püstitada esimese sirgete külgedega püramiidi
erinevaid piirkondi Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue-riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud preesterkond Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hiliseks perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid milledest kõige silmapaistvamateks on nn Niiluse kaldal Giza väljal mis pärinevad 27. sajandist eKr.ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda, kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid, kes pidid: 1 viia ellu Vaarao korraldusi 2 koguda makse 3 korraldada ehitustöid 4 vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks
omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramsese surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle tendentsi Ramses III. Tutanhamoni surimask 2.5 Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid ehitati umbes 600 aastat eKr. Nendest tuntumate kolme püramiidi nimed on: Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim on valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu
arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Taevas ja maa Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata.
Surnute Maja valdaja saakali- või koerapeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid.Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik.Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos.Osirise mõrvas kurjuse kehastus Seth, kes oli ta vend. Ta sulges Osirise kavalusega kasti ja viskas kasti Niilusesse. Osirise naine viljakuse ja emaduse jumalanna Isis otsis tema säilmeid, kuni ta need puutüvesse peidetuna leidis. Puu hoidis üleval Byblose palee katust. Isis otsustas kirstu avada, aga Osiris oli juba surnud. Ühe müüdi järgi kasutas Isis oma isalt õpitud loitsu Osirise ellu äratamiseks, et temaga laps saada. Hiljem suri Osiris uuesti ja Isis mattis ta laiba kõrbe
· Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal · Vana Riik algab püramiidide ehitamisega · Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi · Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal · Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal · Teine püramiidide väli asub Gizas · Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) · Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m · Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele · Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Ehnaton, Tutanhamon ja Ramses II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
