Tervislik eluviis (0)

Tervislik elu- ja käitumisviis
Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta?
Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vahedega viis või kuus. Kuid selleks, et noor saaks päevas piisavalt toitaineid, peaks ta kooli tulema oma toiduga, sest kooli poolt pakutavas toidus pole peaaegu mitte kunagi piisavalt valke. Jõusaaliga tegelevad noored, kes tõesti tahavad õigesti toituda, võtavadki kodus välja kaalutud söögi kooli kaasa.
Lisaks kindlale unerežiimile ja tervislikule toitumisele tuleks tegeleda aktiivselt spordiga ning mitte ära unustada, et ka hinded peaks olema tähtsal kohal. Sportimine ei tähenda, et peab viis korda nädalas jooksmas käima või jõusaalis „pumpama“. Samas aga jääb kehalise kasvatuse tunnis tehtust väheks ning kaks korda nädalas võiks ikka vabalt valitud trennis käia. Kui tahetakse tippu jõuda, siis on trennikoormus väga suur ning õppimine jääb tahaplaanile. Osad inimesed ei leiagi aega trenni tegemiseks, sest kool võtab nii suure osa päevast. Kui elada koolist eemal, jõuab sageli alles kell 4 koju ning hakatakse sööma või alles kokkama ja ongi juba kodutööde tegemise aeg kätte jõudnud. Vaadatakse välja, milliste kodutööde tegemata jätmisel midagi ei juhtu ning tehakse tähtsamad ära. Ja ongi aeg magama minna, sest ei tohi ära unustada, et noor peab saama 8 tundi magada .
Pärast viit päeva tulihingelist õppimist, tahab nüüd noor aja maha võtta ning otsib nädalavahetuseks plaane. Minnakse kellegi juurde istuma või kluppi, tarvitatakse kindlasti ka alkoholi, vahel erinevaid narkootikume, olenevalt noore rikutusetasemest. Leebem variant on kindlasti kanep , kuid tõmmatakse ka amfetamiini, süüakse ecstasy tablette või tarvitatakse veelgi karmimaid aineid, milleks võivad olla LSD ja GHB, tänavanimetusega „korgijook“. Pole veel kokku puutunud noortega , kes juba heroiini süstiksid. Narkootikumid tekitavad järgmistel päevadel depressiooni ja osad ka sõltuvust ja ühest suurepärasest nädalavahetusest võibki hakata elus allakäik. Kindlasti on suur roll ka vanematel ja sõpradel, sest heast perest tulnud lapsed tavaliselt ei pruugi näiteks korgijooki, aga samas kui sõbrad on sellised, kes seda mekivad ja kiidavad, siis tõmbavad nad sageli ka selle heast perest tulnud lapse endaga kaasa. Noorus ongi pidutsemise aeg, aga tuleks mõelda, mida endale sisse aetakse. Ideaalis jääb muidugi noor ka nädalavahetusel koju ja tegeleb koolitükkidega.
Ideaalne eluviis tähendab seda, et noorel on paigas unerežiim, ta toitub tervislikult ning tegeleb spordiga. Kahjuks ei leia kõik selle jaoks aega või on õppetöö nende jaoks tähtsam. Pärast rasket koolinädalat unustatakse tervislik käitumisviis ja tarvitatakse alkoholi ning osad ka narkootikume. Noore elus on suur roll sõpradel, kes võivad noore halvale teele kaasa tõmmata. Nooruses tulebki pidutseda ning end nädalavahetusteti teatud piirini vabaks lasta. Nii kaua kui suudetakse koolis asjad korras hoida, on kõik hästi. Ideaalset inimest pole olemas.