Inimtegevuse mõju keskkonnale (0)

Inimtegevuse mõju keskkonnale
Inimtegevus muudab suhteliselt palju keskkonna tasakaalu ning seda üldiselt halva poole. Nagu näiteks liiga palju metsa raiudes, et saada piisavalt toorainet eksportimiseks ning tootmiseks. See vähendab ka suurel määral metsas elavate liikide eluruumi ning mõnelpool maailmas isegi teatud liikide väljasuremisohtu sattumist. Nagu näiteks bambusmetsade raie on tohutult suur ning seetõttu pole pandadel ehk bambuskarudel enam piisavalt toitu ning nende arvukus on väga väikseks jäänud. Samuti põhjustab probleeme ka nafta puurimine . Selle tõttu kasvab ka kütuse tarbimine ning see sunnib inimesi järjest rohkem naftavarusid tühjaks pumpama . See kõik tekitab suurel hulgal süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi mis küll laseb valgust ja soojust maale kuid soojus enam tagasi minna ei saa, sest süsihappegaas takistab seda. Seda nimetatakse „ kasvuhoone efektiks“. Maale jääv soojus tõstab keskmist õhu temperatuuri ning see põhjustab jäämägede sulamist. See omakorda põhjustab üleujutusi üle kogu maailma. Samuti põhjustab see ka paljude liikide eluala vähenemist. Näiteks jääkarudel on seetõttu üha vähem ruumi kus elada ning üha raskem toitu hankida. Tulevikus võib see põhjustada paljude liikide hukkumist ning osade riikide kadumist vee alla. Ka kliimamuutusi, loodusvööndite nihkumist ehk tekiks ülemaailmne kaos .
On tehtud kindlaks, et inimene saab mõjutada kasvuhoonegaaside hulka 32%.
Õhu saastumine toob endaga kaasa ka happevihmad , mis on kujunemas järjest suuremaks probleemiks. Kivisöe , põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi.
Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu. Seetõttu hõreneb ning kohati suisa kaob osoonikiht mis neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest mis on kahjuliku mõjuga elusolenditele ja taimedele. Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.
Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustamisega, toiduahela rikkumistena ja muudel viisidel .
Vee saastumise allikad on peamiselt tööstustest tulevad reoveed, põllunduses kasutatavad kemikaalid , väetised ja ka õhusaaste . Veekogud on ohustatud tööstuste, kala-, taime- ja loomakasvatuste, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on siseveekogude kinnikasvamised ning vee kvaliteedi halvenemine.
Keskkonna kahjustamise ära hoidmiseks on ette võetud mitmeid meetmeid. Keskkonnakaitse on muutunud väga tähtsaks pea kõigis poliitikavaldkondades. Ka tööstus on hakanud pidama keskkonnaküsimusi esmatähtsaks ning võtab kasutusele meetmeid, et loodust säästa. Väikesed asjad mida me iga päev teeme võivad üheskoos keskkonnale tohutut mõju avaldada. Kodus, tööl ja kaupluses õigeid otsuseid tehes saame anda olulise panuse keskkonna kaitsmiseks.