Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuneesia (0)

1 Hindamata
Punktid
Tuneesia
Koostaja: Sven Saagim
Kersti Vissov
Sisukord:
Asend
Üld andmed
Suurimad linnad
Kliima
Taimesik loomastik
Rahvastik
Majandus
Energia
Kultuur
Turismiobjektid
Kasutatud kirjandus
Asend
Tuneesia asub Vahemere
rannikul Põhja aafrikas.
Riik piirneb läänes Alzeeriaga
ja kagus Liibüaga.
Riik jaguneb 24
kubernerkonnaks.
Üld andmed
Pe alinn T unis
Pindala 16 3 6 10 km 2
Rahvaar v 10 4 3 2 5 0 0
A me tlik ke e l Ar aab ia ke e l
Tuneesia rahvastik koosneb araablastest; eurooplastest;
juutidest
Tuneesia on Aafrika põhjapoolseim riik.
Ligi 40% riigi pindalast hõlmab Sahara kõrb
Suurimad linnad
700000 670000
600000
500000
400000
Elanike arv
300000
231000
200000 153000 149000
125000
103000
100000
0
Tunis Sfaks ArianaEttadhamen Sousse Kairuan
Kliima
Põhja Tuneesias ja ranniku alal valitseb vahemereline kliima
Sahara alal sagedaste lõunatuultega troopiline kõrbekliima
Keskmine temperatuur talvel 911°C, suvel 3032°C
Sademete hulk on Tuneesias üsna väike, Kõige rohkem sajab
Telli Atlase põhjanõlvul (üle 1000 mm/a) mujal 250600
mm/a
Taimestik ja loomastik
Metsa on säilinud vaid mägedes, umbes 4%
Tuneesia pindalast
Mõningad puuliigid, mis kasvavad Tuneesias:
Korgi ja kivitamm, aleppomänd ja elupuu
Tuneesias on 84 liiki imetajaid ja 375 liiki linde
Rahvastik
Suurem osa rahvastikust elab riigi
Tuneesia rahvas
põhja osas Tunise ümbruses
98% riigi elanikest on islamiusulised
araablased
Tuneeslaste endi sõnul on nende riik
Araablased Juudid Eurooplased
kõige liberaalsem islamiriik.
Majandus
Tuneesias leidub rikkalikult fosforiiti, naftat, maagaasi, raua ja
mangaanimaaki
Tuneesia ekspordib naftat ja gaasi, samuti tekstiili ja põllumajandustooteid
Tuneesia tähtsaimad tööstusharud on toiduaine ja kergetööstus
Ligikaudu 50% Tuneesia territooriumist on põllumajandusmaa.
Tuneesias kasvatatakse kõige enam oliive (Tuneesia on oliivide kasvatamise
poolest Aafrikas esikohal), aga ka teravilja, maisi, tsitruseid, viinamarju,
tubakat
Energia
T une e s ia e ne r g ia allikad Naftat toodetakse Tuneesias
umbes 97600 barrelit päevas
2% Peamine kaevandus ala on El
Termiline aur
Maagaas Bourma
Kombineeritud tsükli
energia
Naftat hakati seal välja
44% 43%
Tuule,hüdro ja pumpama 1966 aastal
päikeseenergia
Praeguseks ajaks on seal 12
nafta leiukohta
11%
Kultuur
Tuneesia kultuur on kujunenud umbes 3000 aastat tagasi
Ajaloos on olnud Tuneesias palju erinevate rahvaste sisserännet
Tuneesia kultuuri on voolinud ajaloos: roomlased, juudid,
kristlased, islamistid, araablased, türklased ja prantslased
Turismiobjektid
El Jemi amfiteater, mis on Rooma Kolosseumi järel maailma suuruselt teine
amfiteater ja on üks paremini säilinud omataolisi terves maailmas
Bab el Bahr Medina linna värav, mis asub merele kõige lähemal ning seda
kutsuti ,,Mereväravaks"
Tunise medinas asub pealinna suurim ja PõhjaAafrika vanim mosee Suur
ehk Oliivipuumosee Jami ezZituna. Legendi järgi kasvanud mosee kohal
maagiline oliivipuu.
El Jemi amfiteater
Bab el Bahr ,,Merevärav"
Jami ezZituna ­ Suur mosee
Kasutatud kirjandus:
http://www.tunisia.com/tunisia/travel/tunisiatravel
guides/northerntunisia/tunis
http://www.tripwolf.com/en/guide/show/301143/Tunisia/Kairoua
n/GreatMosqueDjamaaSidiOqba#hardfacts
http://puhkus.estravel.ee/destination/view/id/264
http://en.wikipedia.org/wiki/Tunisia
Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Tuneesia #1 Tuneesia #2 Tuneesia #3 Tuneesia #4 Tuneesia #5 Tuneesia #6 Tuneesia #7 Tuneesia #8 Tuneesia #9 Tuneesia #10 Tuneesia #11 Tuneesia #12 Tuneesia #13 Tuneesia #14 Tuneesia #15 Tuneesia #16 Tuneesia #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sven Saagim Õppematerjali autor
Tuneesia powerpointiesitlus.

Sarnased õppematerjalid

Tuneesia
2
doc

Tuneesia

Tuneesias on turistile palju põnevat Aafrika mõõtkavas on Tuneesia väike riik. Sellest hoolimata on Tuneesial turistile palju pakkuda: põhjas Vahemere suurepärased liivarannad ja turismikeskused, lõunas Sahara serva düünid, rohelised datlipalmioaasid ja soolajärved ning mitmel pool üle kogu maa muinasrooma linnade varemed - neist kuulsaimad on ilmselt Dougga ja Bulla Regia, Kartaago. El-Jemi tohutu Colosseum Monastiri lähedal tasandikul on vapustav vaatepilt. See ilmub taevapiirile ootamatult ja tundub tõusvat kõrgustesse nagu kosmoselaev

Geograafia
Tuneesia riigi kirjeldus - ettekanne
3
docx

Tuneesia riigi kirjeldus - ettekanne

Egerti osa Geograafiline asend ( ka majandusgeograafiline) Tuneesia asub Põhja-Aafrikas Alzeeria ja Liibüa vahel. Põhjast ja idast piirab riiki Vahemeri. Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat Sahara kõrb ja Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu 700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m). Kliima Tuneesia põhjaosas ja rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi keskosas ja lõunas aga troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva ­ Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 100­1500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on

Geograafia
Põhja-Aafrika rahvad ja usundid
3
doc

Põhja-Aafrika rahvad ja usundid

Esimesed araablastest vallutajad allusid Bagdadi kalifaadile ning Põhja-Aafrikat valitses kalifaadi vasallidena Aglabiidide dünastia. 10. sajandil tuli Egiptuses võimule Fatimiidide dünastia ning valitses Kairost, mis rajati 968, kogu Põhja-Aafrikat. Järgnesid Almoraviidide ja Almohaadide dünastia, kuni türklased vallutasid 1453 Konstantinoopoli js 1517 Egiptuse, kust neil oli 1519­1551 kontroll ka Alzeeria, Tuneesia ja Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest. Samal ajal kui varased araabia ja mauri dünastiad saavutasid tolle aja kohta kõrge kultuuritaseme, hakkasid muslimid Aafrikat süstemaatilisemalt uurima. Pärslastest vallutajad Egiptuses olid varem Aafrikasse toonud kaameli ning nüüd sai seda kasutada Sahara ületamiseks. Nõnda tekkisid Senegambial ja osalt Nigeril varakult kontaktid araablastega ja

Geograafia
Maroko - teenindusmajandus
16
pptx

Maroko - teenindusmajandus

Tähtsaimad sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris. Kommunikatsioon ja meedia Interneti kasutajaid on 2009. aasta seisuga 13 213 ooo. Telejaamu on 8 (2009. aasta seisuga). Maroc Telecon on üks juhtivamaid elektrooniliste seadmete tootjaid Marokos. (raadio- ja telesaadete edastamisseadmed ja süsteemid, elektrooniline andmetöötlus ­ tarkvara) Turism Maroko on tuntud turismimaa. Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga. Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 mrd $. Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand. Kuurortlinn pakub enamikke veespordi võimalusi ning suurepäraseid rannahotelle, mille juures ka tennise- ja võrkpalliväljakud. Palju on imelisi restorane, kus on esindatud erinevate rahvuste köögid.

Geograafia
Sahara Kõrb - Referaat
9
docx

Sahara Kõrb - Referaat

Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust, või al

Geograafia
Egiptuse üldandmed
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE......................................................................................................................... 8 KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIO

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun