kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi
varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus;
Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud, kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele. Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha rohkem linnadesse, kus leitakse sobivad pesapaigad parkides, kalmistutel ja ka lihtsalt teede ääres. Hallrästas on koloonialiselt pesitsev lind, sagedamini on koos 10...30 paari, vahel aga veelgi rohkem. Tihti võib näha ka seda, et kaks või kolm paari on leidnud pesale sobiva koha ühel puul. Pesa ehitatakse nii okas- kui ka lehtpuudele 0...20 meetri kõrgusele, kas tüve ja mõne jämeda oksa vahele või siis rõhtsale oksale tüvest hoopis eemale
seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli aedades ja pargiilmelistes alguses. Emasloomad kogunevad looduslikes puistutes. poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5-10 looma. Nad hõivavad tihti lindude pesakaste. Toitumine Iga emane toob ilmale ühe poja, kes esimestel nädalatel ema külge klammerdub ja Suurkõrv võib õhus peaaegu ühe koha peal paigal toiduretkedele kaasa võetakse, hiljem aga seista. Nii on ta võimeline püüdma mitte ainult ööseks varjepaika jäetakse. Poeg saavutab lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel, maapinnal
levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus b) Kasvukohatingimustest paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) Ilmastikust väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga.
· raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest; · mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta; · kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada; · kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie. Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; · viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie.
nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. Järel, tammel " 4 7, arukasel " 1 - 2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
kotkaid, aga kuulub siiski ohustatud liikide hulka. Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt
Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks
· Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. · Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Linavästrik Motacilla alba · Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. · Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes
4 36 6.316667 Total 825.6 39 eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Erinevalt dispersioonanalüüs võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal. 4968*10^-10 F crit 2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11.66 12.04 10.09 SL 10.17 10.55 9.16
Sanitaarraiel raiutakse enamasti haigeid ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevaid puid. Näiteks on vaja pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber heidetud või tormi murtud, mets koristada. Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki
parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1. Võrdle valgustusraiet ning sanitaarraiet. ( 1 sarnasus, 2 erinevust) Sarnane- 1)Tegemist on puude raiumisega. 2) Välja raiutakse teisi varjutavad puud. 3) kasvama jäetakse terved, sirged, korraliku tüve ja võraga puud. Erinev- 1)Valgustusraiet plaanitakse kaua aega ette, sanitaarraie toimub pärast metsakaitse ekspertiisi kiirelt. 2) Valgustusraiet tehakse peamiselt noortes puistutes, sanitaarraiet vanemates puistutes. 3) Sanitaarraie toimub seoses metsa tervisliku seisundiga, valgusraiet tehakse väärtusliku puuliigi parema kasvamise pärast (väärtuslikku varjutavad puud eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google.com/spreadsheets/d/e/2PACX-1vQR-g6sHJyUkBBg-
) Rahvapäraseid nimesid = Rasva-Ants, talitihane, rasvanäkk, tigane, kikitiits. Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas. Arvukus = Eestis massiline haudelind, praegu arvatakse pesitsevat ~150...200 tuhat paari erinevates puistutes. Elupaik ja -viis = Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne = Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud
lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele lehetäide kaitseks näärmenõrega kokkukleebitud mulla- ja taimeosakestest "lautasid". Võrreldes seenepõllundust viljelevate
poega *maksimaalne eluiga 4 aastat Pargi-nahkhiir Click to edit Master text styles Second level Third level *väike, värvus seljalt punakaspruun, Fourth level Fifth level kõhupool hall *elab parkids, ka leidub teda pargitaolistes looduslikes puistutes, alleedel ning hoonete ümbruses *kütib ööseti lennates toitu *melistoiduks liblikad ja verdimevad kahetiivalised *elutsevad kolooniattena *Kuigi röövloomade näol nahkhiirtel looduses vaenlasi pole, on nad siiski kergesti haavatavad inimeste poolt. Neile mõjub halvasti häirimine ja igasugune inimtegevus, samuti kemikaalide kasutamine putukatõrjes. *võivad elada paarikümne aasta vanuseks Kodurott Click to edit Master text styles
uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv. Maaharimine on vajalik ka siis, kui mulla pealiskihil on vaja segada eri aineid nagu lubi, sõnnik või saagijäätmed. Kasutatakse eri meetodeid alates otseharimisest kuni hariliku adraga kündmiseni
● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a ● Kuusk 20 - 25 a, puistus 35 - 40 a ● Kask 10 - 15 a, puistus 20 - 25 a Viljakandvus sõltub: a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak (näiteks mänd kannab vilja kord Eestis 3-4 a jooksul, Põhja-Soomes 10 a jooksul). b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele toitainete ja valguse saamiseks ruumi, kuid metsamaterjali väljaveol saab paratamatult kannatada juurestik, mistõttu puud muutuvad märksa vastuvõtlikumaks juuremädanikule. Kuusikutes on harvendusraied kavandatud 25, 35 ja 45 aasta vanusesesse puistusse. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes. Laiuva võraga nn. ,,huntide" väljaraie sõltub harvendusraiel juba konkreetsetest tingimustest. Üldjuhul raiutakse ,,hundid" välja, aga kui ümber ,,hundi" kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta ,,hunt" kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Kuuse-enamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid
maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonnast. 2005.a suvel oli Järvseljal mõnel nädalal korraga üle 100 üliõpilase. Metsanduslik info Metsanduslike püsikatsealade andmebaas. Metsanduslikus uurimistöös on väga oluline osa püsikatsealadel, mille abil on võimalik jälgida aastakümnete vältel puistutes toimuvaid protsesse. Paljud Eestis olevad metsanduslikud püsikatsealad asuvad Järvselja õppe ja katsemetskonna territooriumil. Neid on rajatud alates õppemetskonna loomisest 1921. aastal, algselt Tartu Ülikooli, hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste poolt.Kuna nii mõnegi metsandusliku katse alustamise ja katsetulemuste selgumise vahele jääb mitmekümneid aastaid, jääb paljudel püsikatsealade
kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Parimad on kuusikud, kõige väiksema tootlikkusega sookaasikud. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks
Veel esineb rohkesti punajalg-tildrit, harvemini mustsaba-viglet ja suurkoovitajat. Pesitsevad ka mõned partlased (sinikael-part), kalakajakas, jõgi- ja randtiir ning rohukoskel. Värvulistest on üheks tavaliseks pesitsejaks põldlõoke, sookiur, kohati lambahänilane ja kadakatäks. Rändel peatub siin rohkesti kurvitsalisi, hanesid, laglesid ja värvulisi. Liigivaene on elu nõmmedel, kus pesitseb nõmmlõoke ja harva võib kohata vaenukägu . Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni. Rohkesti elutseb metsades pasknääre ja mänsakuid. Tavalised on kõik rästaliigid, kellest musträstas asustab ka parke ja aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija.
Alapool on heledam kui ülapool. aedades. Värvulised Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal Hallrästas on suur lind. Selg on Elutsevad puudub lauldes kõlavad viletoonid. hallrästal kastanpruun, pea ja kultuurmaastiku (Tsikk-tsikkk –tsikkk – heli) päranipuala hall, saba on pikk ja puistutes, must. Alapool kollakas, hõredate metsatukkades, tumedate tähnidega. puisniitudel, *Hallrästas metsaservadel. Hoburästas *Käblik
talvitumise ajal mõnda aega R.Kalda isegi miinuskraade. Hõbe-nahkhiir Hõbe-nahkhiir on Eestis üsna haruldane. Isased hõbe-nahkhiired korraldavad hilissuvel korrusmajade vahel võistulaulmisi. R.Kalda Tõmmulendlane ja habelendlane Habelendlane on Eestis hästi haruldane. Tõmmulendlast võib kohata puistutes. Habelendlane Tõmmulendlane ja habelendlane on teineteisele sarnased. Kahte liiki saab eristada näiteks hammaste kuju järgi. Tõmmulendlane Habelendlane Tõmmulendlane Dietz & von Helversen 2004 Identification key bats, part 2.pdf Nattereri lendlane Nattereri lendlane on Eestis
Isas- ja emasõisi pole just kerge eristada, sest mõlema kattesoomused on hallide karvadega. Haab on tuultolmleja. Õitseajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tuules tugevamalt, sest nende telg on painduvam. Emasurvad on jäigemad, seega ka vähem liikuvad. Ent tuules lehvivate urbade järgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost haavapuid õite (urbade) järgi ära ei tunne. Palju on uuritud isas- ja emashaabade vahekorda puistutes. Selgub, et isaspuid on kaks korda rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala. Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised,
oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn on turteltuvi suurune. Tema pikkus on 30...36 cm, tiibade siruulatus 45...51 cm. Roherähn esineb suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas. Eestis on ta haruldaseks muutunud haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 50 - 100 paarile, talvist arvukust 100 - 200 isendile. Roherähn elab tavaliselt avatumal maastikul kui kirjurähnid. Ta elab vanades metsaparkides ning vanade puudega avamaastikul, mitte tihedates puistutes. Kuigi roherähn on suur ja raske, lendab ta kergelt ja hoogsalt. Inimesed ja keskkond. Peamisteks probleemideks on suur õhusaaste tööstuspiirkondades, veekogude reostumine, veeressursside ammendumine, võivad tekkida happevihmad, liigasutus ja palju tööstusjäätmeid. Neid püütakse ära hoida nii et toodetakse vähem ja ostetakse mujalt maalt rohkem sisse. Loodusvööndi mõju inimesele on selline, inimestele meeldib siinne kliima ja seepärast on siin väga tihe asutus.
laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad.
Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas, metsanduses on Eestis 50 000 töökohta ja ekspordist moodustab metsanud 14 %. Viimastel aastatel on puidukasutuse maht vähenenud, ettevõtluses loodud lisandväärtus aga Suurenenud - 1 tihumeetri puidu töötlemisega saadakse 670 kr lisandväärtust ja 220 kr maksutulu. KOKKUVÕTE Põllimajandus, kalandus ja metsandus on n
omastatavat vett. Sademete mõju metsale Sademed võivad teatud tingimustel puudele mõjuda negatiivselt: Lumi võib põhjustada kahjustusi puudel. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha (looka)). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Puud ei suuda võradesse akumuleerunud lume raskusele vastu panna ja lumi painutab või murrab puu. Ulatuslikumad võivad olla kahjustused nooremates puistutes (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Metsa mõju sademetele Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui varjutaluvatel liikidel (näit. männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb
14Hallrästas Turdus pilaris Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind
Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%. Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel. Osja (os) – esinevad mitmesugused soostunud mullad, bon. Noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V- Va, enamasti kasvavad segapuistud, Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale, domineerivad madalasooboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, Lääne- ja Loode-Eesti, 5% metsadest. Angervaksa (an) – madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi
puhkeseisundist tärgata ka hulk aega hiljem ja nende mõju vähendab alles liitunud puuvõrastik. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess on puittaimede juure- ja tüvemädaniku üks tuntumaid põhjustajaid.Tema viljakehad, mis asuvad metsavarise all kännu alaosas levitavad oma eoseid kogu vegetatsiooniperioodil ja nendega nakkus toimub vigastatud tüvede ja juurte ning värskete kändude lõikepindade kaudu.Juurepessu vältimiseks oleks kasulik hoida puistutes ühtlast tihedat liitust võrastiku all, kus on jahe.Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama
eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast. Siiski kasvatatakse siiani nõutavamaid puuliike sh. Mändi, kuuske, kaske. Istutusmaterjali kvaliteet on RMK metsades kindlalt kontrollitud ning kvaliteetse järelkasvu tagamine on tänapäeval hästi kindlustatud. Rõhku pandi 1936. aastal putukkahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks võttes kasutusele kindlamaid tõrjevahendeid ja tarbekorral läbi viies revideerimis raieringe enam kahjustatud puistutes. Tänapäeval moodustavad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18% ja 14% hukkunud puistute pindalast ning on siiani tähtis valdkond millele arengukava rakendusel rõhku pöörata. Aastased kasutusnormid nii varasema kui ka praeguse metsamajanduskava järgi määratakse kindlaks kava koostamise käigus. Möödapääsmata tarviduse korral üle normi kasutamist lubati tingimusel, et järgmine aasta raiutakse selle võrra vähem. Tänapäeval nii väga see
Päevasteks varjepaikadeks on hoonete katusealused, seinapraod, müürilõhed, puuõõnsused, harva asustab ka linnupesakaste. Aktiivsusperiood, mil loomad toituvad, kestab aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Kevadel ja sügisel on põhja-nahkhiir aktiivne üksnes soojematel öödel, mil õhutemperatuur ulatub üle +6 °C. Septembri keskpaigas, sooja ilmaga, lendab ta enamasti lühiajaliselt vaid öö esimestel tundidel. Toitumispaikadeks on avatud lennupaigad mitmesugustes puistutes ja veekogude ääres. Tihti lendab metsasihtide, alleede, lagendike ja veekogude kohal, mitte kaugel puudest. Rannikutell, kus metsa pole, toitub roostiku, rannaniidu ja kadastiku kohal. Lennu kõrgus on harilikult 5—15 m, kesköö paiku kuni 30 m. Kevadel ja suve lõpul, kui ööd on pimedad ja tihti jahedad, toitub ta sageli ning mõnikord arvukalt tänavalaternate ja muude tugevate valgusallikate juures, kuhu on koondunud saakputukad. Toiduks on erinevad lendavad putukad,
kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar.
veepealsed loomad ja natukene ka veetaimestikku. 3 Loomad Linnud Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Erinevatest lindude rühmadest saate ülevaate Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja. Kõige tavalisemad on hoopis puistutes elavad metsvint (2...3 miljonit paari) ja salu-lehelind (1...2 miljonit) paari. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas (kuni 100 tuhat paari) ja sinikael-part (30 tuhat paari). Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg (2 tuhat pesitsevat paari). Eesti asub mitmete lindude rändeteedel. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja
annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele. Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnainfo (2), 2014). 4 3. SEIREJAAMAD I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988. aastal ning koosneb 96 alalisest vaatluspunktist 16x16 km ruutudel. Vaatluspunktid paiknevad koosseisult, vanuselt ja kasvukohatingimustelt erinevates puistutes vastavalt võrgustiku ristumispunktide sattumisele erinevatesse puistutesse. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Keskkonnainfo (2), 2014). II astme metsaseire püsiproovialadele on rajatud 0,25 ha proovitükid. Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk, mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete
ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel
madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla). Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid. Seemneaasta aasta millal seemnesaak on rikkalik, seemnevaheaasta vähese seemnesaagiga aasta. Viljakandvus sõltub: 1) kliimast mida soodsam kliima seda sagedasem on puude viljakandvus, mida karmim kliima seda harvem korduvad seemneaastad. 2)kasvukohatingimustest puistutes kus boniteet on parem on ka seemnesaak suurem. 3)kahjurite ja haiguste esinemisest 4) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu(nt haab) 19. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Külv eelised on: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku
laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad. Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb vääriselupaik registreerimata, kui tunnusliike ei leita, või registreerit kse puistud potentsiaalseks vääriselupaigaks. Sellistes puistutes on põlismetsa ökonisse, kuid tunnusliigid ei ole jõudnud antud puistusse või uurijad ei märganud tunnusliike vähese uurituse tõttu. 36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat,
läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane
alla jääva ala pindalast Ei saa olla üle 100% Liituseks nimetatakse kas võrastiku projektsiooni või üksikpuude võrade projektsioonide summa suhet vastava puistu pindalasse. Esimesel juhul on liituse maksimumväärtuseks 1,0, teisel juhul, sõltuvalt puistut moodustavate puuliikide iseloomust, võib see ületada 1,0. Hõreduse all mõistetakse puistu puude vahelist keskmist kaugust 20. Diameeter (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). · Nooremates puistutes on üldiselt puude kõrgus meetrites suurem kui diameeter sentimeetrites · Vanemates puistutes vastupidi diameetrijaotus Puude diameetreid puistus mõõdetakse tavaliselt 1,3 m kõrguselt juurekaelast.Seda diameetrit nimetatakse rinnasdiameetriks, puistu puhul lihtsalt diameetriks.Täpse keskmise diameetri määramine eeldab alati puistu kluppimist puistuelementide viisi. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmised diam. iga puistuelemendi kohta eraldi
avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must. Käbikandvus algab avatud alal umbes 20-aastaselt- parim käbikandvus on 60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk. 1000 seemne mass on 16-24g. Täisteralisus on puistutes ja gruppides hea (u 80-90%). Eestis looduslikult uuendust pole andnud. Puidus on maltspuit kollakas ja lülipuit punakaspruun. Suure vaigusisalduse tõttu on puidu tihedus 670kg/m3 , puidu põlevus hea ja teda ka vaigutatakse. Puit kuivab hästi, on hea töödeldavusega ja ta kahanemine on kuivamisel väike. Mädanemiskindliselt on ta lähedane lehisele. Kuna musta männi puistuid on Euroopas vähe, siis pole tema puidu majanduslik tähtsus suur.
Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa eelteadmisi teke Loob soodsad tingimused c. Lõhutakse taimkate ja valgusnõudlike liikide tihti ka metsamuld uuenemiseks d. Võib hoogustuda Raie korraga, ei vigastata soostumine tulevikus noori puid Nõlvadel erosioonioht Turberaie eelised ja puudused Asendamatud puistutes, kus Võrreldes lageraietega lageraie kahjustaks puistu muid keerukam teostada, nõuab funktsioone eelteadmisi Väiksemad kulud Raie tehakse mitmes järgus, metsauuendamisele mis toob kaasa ohu vigastata tulevikus noori puid; osa Sobib kaitsemetsades uuendust hävib Putukkahjustuste oht Puistu muutub tuulehellaks
Eesti on u 30%- lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht
Saastemetallide kõrgenenud kontsentratsioon atmosfääris ja seostuvalt sipelgate toidutaimedes ning röövputukates on esile kutsunud kuklaseasurkondade ja teistegi elukoosluste ulatusliku stressi mitmetes regioonides. Inimkoormus sh intensiivne metsade majandamine ja saastetaseme tõus on viinud mitmetes Põhja- ja Kirde-Eesti piirkondades asuvate metsakuklaste asurkondade väljasuremisele. Intensiivse ja ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul endisel kujul. Metsamajandamiskavade koostamine, eriti lageraielankide planeerimisel kaitsealuste metsakuklaste asurkondade territooriumidel, rekreatsiooni- sealhulgas loodusturismi koormuse tõus metsakooslustes, elamuehituse ja puhkerajatiste laienemine Eesti silmapaistvamatesse loodusmaastikesse, uute oluliste
iseharvenemine) kiiremini. Raieküpses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab reeglina vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust. Esialgsest tõusmete arvust, mis raiestikul või põlendikul tärkavad, moodustab see vaid murdosa, sest tõusmeid võib olla sadu tuhandeid. Eestis on endistel põllumaadel uuenenud looduslike arukaasikute tihedus 5-6 aastastes puistutes 30 000 - 50 000 puud hektari kohta. Kui selline puistu saab raieküpseks (ca. 50-60 a.), siis on selles puude arv ca 500 tk/ha, seega võib puude arv puistu arengu vältel väheneda sadu kordi. Puistu isehõrenemine on tingitud looduslikust olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on alati piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades puude vahel terav konkurents)
1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad käbisid kandma 10-15-aastaselt, puistutes 25-35-aastaselt. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta tagant (Tamm, 2001). 1.2. Levik Mänd on kõige levinum puuliik Eestis. Ta moodustab 37% Eesti metsadest. Männimetsi leidub Eestis igal pool, kuid kõige rohkem on need levinud Lääne-Loode-Eestis ning Kagu-Eestis. Männi enamusega puistud moodustavad Saaremaa ja Hiiumaa riigimetsades umbes 75% metsade pindalast, Harjumaal 65%, Läänemaal 58,4% ning Kagu-Eestis üle 50%. Kõige vähem esineb männikuid Jõgeva ja Tartu maakonnas
NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa külastuskeskuses Kõrtsi-
Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praeguisel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes seal ei leidu piisavalt metsaseeni. Söögiseened: süüa võib ainult neid seeneliike, mida hästi tuntakse. Ussitamine ei ole söödavuse näitaja! Suur osa traditsiooniliselt mittekasutatavaid söögiseeni on piisavalt harvaesinevad või küsitavate maitseomadustega või raskemini eristatavad ohtlikest seentest. Mürgised seened. Enamus tavalisi mürkseeni põhjustab eelkõige seedehäireid ja halba enesetunnet, vähegi arvestatava arstiabi korral on tervislik seisund taastatav.