Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. 8. Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). 9. Peamiseks probleemiks võiks olla turg, sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks
tsitruliste viljade, oliivide, pähklite ja viinamarjade istandusi. Näiteks kasutatakse oliivipuu puitu 2 erinevate tarbeesemete valmistamiseks. Esineb palju metsade loodusparke, mis on turistide meelitamiseks. Metsade järelkasvu eest ei hoolitseta nii intensiivselt, kui näiteks mõni muu Euroopa riik. 6. Puiduvarud Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadust, sest see pole nii suur. 7. Riigi eksport Riik ekspordib puidutooteid, aga see osa maailma metsatööstuses on väike. 8. Metsaga seotud probleemid Peamised metsaga seotud probleemid Kreekas on tulekahjud ja soojast kliimast tingitud puidu mädanemine. 3 Kasutatud materjalid http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Greece.htm https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/9_ypef-booklet-2011-12_kreeka.pdf http://www.olivetreewood.net/products 4
saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import on samuti aastaaastalt suurenenud, kuid selle osatähtsus koguimpordis on väike (2%). Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. Metsatööstus Metsatööstuses tegeletakse puidu varumise, töötlemise ja mitmesuguste puidutoodete valmistamisega.
selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest).........................................................................................8 6.Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?.....................................................................8 7.Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? ........8 8.Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?....................................................8 TÖÖSTUSE ARENG.....................................................................................................9 1.Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. ...........9 2.Millised tööstusharud on esindatud?.....................................
Saudi arabia 270000 3,57 Viet Nam 224000 2,96 India 214000 2,83 United Arab Emirates 153193 2,02 Australia 137000 1,81 Hiina on Indoneesia kõige suurem ekspordipartner, peaaegu 20%, Jaapan on seal lähedal. 2012 aastal eksportis Indoneesia oma puitu või puidutooteid üldse kokku 153 riiki. (FAO) Joonisel 2.2 on näha palju on Indoneesia koguseliselt eksportinud ümarpuitu aastatel 1992-2013. Joonis 2.3 näitab samal ajaperioodil eksporditud ümarpuidu väärtust. Joonised 2.4 ja 2.5 näitavad imporditud ümarpuidu kogust ja väärtust aastatel 1992- 2013. Joonis 2.3. Eksporditud ümarpuidu kogus 1992-2013 (FAO) Joonis 2.4. Eksporditud ümarpuidu väärtus 1992-2013 (FAO) Joonis 2.5. Imporditud ümarpuidu kogus aastatel 1992-2013 (FAO)
Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet, hooldusraiet, uuendada kraave ja metsateid. Metsamajanduses on tootmistsükkel väga pikk, 80-100 aastat. Okaspuude puitu kasutatakse ehituseks, lehtpuude puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll tootmise üle. 8)Metsade pindala väheneb: rahva arvu kasvust, kütte puude vajadusest, tormikahjustustest, tulekahjudest, kahjurite rünnakust ja puidu ja puidutoodete järele on suur nõudlus, võetakse kasutusele ka uute maavarade leiukohad, ning metsa eksport on tulus vaesele riigile. Kiire metsamaa vähenemine on eriti hoogne vihmametsades: Amazonase madalikul, Indoneesia saarestikus, Kongo
igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades? Milleks metsa kasutatakse? Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja ümarpuitu, kas metsa järelkasvu eest hoolitsetakse? Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi puiduvajaduse? Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on riigi osa maailma metsatööstuses? Millised võivad olla peamised metsaga seotud probleemid riigis? Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Mis tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset (võrdle toodangut inimese kohta teiste riikide ja maailma keskmisega)?
saada. 8. Metsa võetakse palju maha(eelkõige paberiks ja põllumaaks), kuid juurde ei istutata. Riik on metsa kaitse alla pannud, et vähendada, selle kadumise kiirust. Puidutooteid, eriti pabert tehakse antud riigis ja eksporditakse. 9. Suurimaks probleemiks võiks olla röövraie, kuna seal kasvab palju väärispuitu ning omakasupüüdik raie maa ja kütte juurdesaamiseks(eelkõige narkootikumide kasvatamiseks). Kristin Kaskema 11.a Kasutatud kirjandus: 1. pilt- http://espolarte.com/kalauz/kolumbia.htm 2
teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. T Millised kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on kaardil? Milline antud riikidest kasutab oma metsavarusid majanduslikult kõige kasulikumalt? Põhjenda -B, sest paber on kõige tasuvam toode, mida eksportida, metsasus on suur, kuid puidutooteid ekspordis vähe Põhjenda miks kaardil märgitud piirkonnad on kalarikkad 2tk Nimeta 2 tähtsamat püügipiirkonda -islandi ümbrus, vaikse ookeani loodepiirkond Tooge diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel 3tk -tööjõu vähenemine, Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres 2 tk -kaasaegse tehnoloogia tõttu suurem väljapüük-rohkem püütakse kui kasvab -reostus põhjustab arvukuse vähenemist
metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Puit tööeldakse ise, mitte ei veeta välja toorpuitu. Metsade taasistutamine 1980-ndatel aastatel, kus istutati üle 10 miljardi puu, on suurendanud metsade pindala 38.3 miljoni hektari võrra. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Praegused puiduvarud ei rahulda riigi vajadust, kuna ostetakse puitu palju sisse ja tahetakse oma puiduvaru säilitada. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Hiina ekspordib puidutooteid ja on viies suurima ümarpuidu toodanguga riik. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Peamine probleem on Hiinas lageraiega kaasnev kõrbe suurenemine. 1970. aastast on hakatud puid istutama kõrbete äärealadele, et nende suurenemist piirata. 7 Tööstuse areng 1
saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad endale puidust ka kasulikku materjali, näiteks mööblit jne. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Argentiina ekspordib puidutooteid näiteks, saepuruplaat, vineer jne. Tema osa pole suur maailma metsatööstuses. Riigi tööstuse areng Milliseid tööstuslikke toorained (maake) riigis leidub? Raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, vase-, volframi- ja uraanimaaki. Millised tööstusharud on esindatud? Argentinas on esindatud kergetööstus ja metallurgia. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Suuremad
Parasvöötme lehtmetsad: 1. Lõunaosas 2. Arvestuslank 5-10 m3/ha aastas 2. Kõva lehtpuu, väheväärtuslikud liigid 3. Parasvöötme metsadest väärtuslikumad, kuid suuresti hävinud Parasvöötme okasmetsad: 1. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas (v.a. Põhja-Ameerika looderannikul kuni 10x suurem). 2. Tarbeokaspuu 3. Suurima levikuga, kuid tootlikkus ja liigiline koosseis väike. 7. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood maailmas (vt. Õpik) Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. 8. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid (liikide kadumine, erosioon, veereziimi muutused jne.) 1. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisevõimalusi.
jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades Eesti põhikaubavahetuse käibest ca 0,6%. · Kaubavahetuse kogukäive 2011. aastal oli 140,1 mln EUR, sellest eksport moodustas 39,2 mln EUR ja import 100,9 mln EUR. Sveits oli 2011. aasta kokkuvõttes tähtsuselt Eesti 25. kaubanduspartner. · Eesti ekspordib Sveitsi peamiselt loomseid tooteid, vääriskive ja metalle, juveelitooteid, masinaid ja seadmeid ning puitu ja puidutooteid. · Sveitsi impordis Eestisse on ülekaalus vääriskivid ja metallid, juveelitooted, meditsiini- ja mõõteaparatuur, kellad ning masinad ja seadmed. SVEITS Majandussuhted · Eesti ja Sveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. · Olulise tähtsusega kahe maa majandussuhete arengule on Eesti ja Sveitsi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu jõustumine 12.07.2004. TSEHHI Kaubavahetus ·
taimekaitsevahendeid. (VÄÄR) C. Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. (TÕENE) 3. Milliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on märgitud kaardile? Kaart 1 : Mais Kaart 2: Kohv 4. Tabelis on esitatud andmed kolme riigi metsavarude ja nende kasutamise kohta. Milline antud riikidest ( A,B või C) kasutab oma varusid kõige otstarbekamalt? Riik A, kuna ta metsasus on kõige suurem (81%) ning riik ekspordi puitu ja puidutooteid rohkem kui valmis materjale (mööbel ja paber). 5.1 Iseloomusta puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis. Puuvillapõllud asuvad jõgede kallastel ja ümbrusel. 5.2 Usbekistanis kestab vegetatsiooniperiood kuni 110 päeva. Eestis keskmiselt 170-180. Miks on see Usbekistanis lühem? Seal on lähistroopiline kliimavööde, seega kõrgem temperatuur. 5.3 Toetudes tabeli andmetele selgitage miks on Araali vee soolsus muutunud.
riikides? Rikkalikku metsavaruga on nii areneud kui arengumaid. Mitmekesine ja puitu väärindav metsatööstus on hästi arenenud enamasti arenenud riikides. Arengumaad kasutavad puitu suures osas küttena ning ekspordivad peamiselt ümarpalki või vähe töödeldud saematerjali. Tselluloosi ja paberitööstuse ettevõtteid on neis riikides suhteliselt vähe ning suur osa paberit ja paberitooteid ostetakse riiki sisse. Arenenud riigid müüvad maailmaturule peamiselt puidutooteid ja paberit ning ostavad sisse ümarpalki. 16. Nimeta metsade hävimist põhjustavaid tegureid. Inimeste lohakus,puudel on ka omad haigused,mis võivad levida kiirelt metsas,metsa põlengud. 17. Kirjelda metsade funktsioone. 1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti tähtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tööstuse käibest. 2) sotsiaalne funktsioon: mets kui tööhõive tagaja ja puhkevõimaluste pakkuja.
riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus: maailmas tervikuna metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu. põhjariikides ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus lõunariikides väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse. 7) Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2. metsa istutus ja hooldus. 3. Metsa täielik ära kasutamine. 4. Kaasaegne raietehnoloogia. 5. Eksporditakse valmis puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa ümarpuidu tööstu. arengumaad: 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2. Metsa pindala väheneb. 3. Eksporditakse väikeses mahu väärispuitu ümarpuiduna pole kasulik. 4. Brasiilia, indoneesia, kongo. 8) Metsade tähtsus. keskkonnale: rikastavad õhku hapnikuga, puhastavad õhku tolmust,hävitavad õhus kahjulikke mikroobe, loomade varjualused. inimesele: ehitusmaterjalina, paberi valmistamine,koorest parkainete
metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafirmad. Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud. Klastrid välja kujunenud : Rootsis, Soomes, Jaapanis, Kanadas, USAs Metsamajandus - metsade istutamine, hooldus (harvendamine, raviraie) sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USA-s, Kanadas, Soomes, Rootsis ning neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar Jaapani firmat. Puidu hindamine : 1) väärispuit - punane puu, eebeni puu, mahagon 2) kõvad lehtpuud - kirss, tamm, pöök, saar 3) tarbepuu - mänd, kuusk, lehis, tsuuga, nulg 4) erikasutusega puit - hevea e kummipuu, eukalüpt, datlid, õunapuu Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid: Ilma metsata kaoksid kõik sellega kaasnevad posit mõjud.
kiirendatud pinnase degradatsioon kõrbestumine puidu kadumine kliima muutused mulla viljakuse vähenemine puidu liigikuse vähenemine paljude looma- ja taimeliikide varjupaikade hävimine 11. Kuidas kasutatakse puitu? Raiutavast puidust ~55% kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puidutoodete valmistamiseks. 12. Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. 13. Milles seisneb metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad
Metalli- ja masinatööstus Kergetööstusettevõtetes valmistatakse kangaid, pesu ja sukki-sokke. Masinatööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. EESTI MAJANDUS- KORDAMISKÜSIMUSED(26-55) 1)Miks on Eestis head eeldused arendada metsatööstust? -Sest Eesti pindalast u. 46% on kaetud metsaga. Meil on metsa väga palju ning seda kasvab koguaeg juurde. Samuti on meil olemas selleks vajaminev tööjõud. 2) Miks on valmis puidutooteid(mööbel,paber jne.) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? Sest töödeldud puit maksab rohkem kui töötlemata puit. Hinnale tuleb juurde töötasu. 3) *Karjäär- maavarade kaevandamis paik *Aherainemägi- maavarade kasutamise ülejäägid, mis kuhjatakse kokku *Tuhamägi- on põlevkivi põletamisel eraldunud tuhast kokkukuhjatud mägi 4)Miks on Eestis viimasel aastakümnel tööpuudus kasvanud? - 1995-2000 a *Tööpuuduse kasvamisele aitab kaasa tehnika areng.
töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel. Tööpäeva pikkus E P 07.00 - 23.00. Vahetuse pikkus 7-10 tundi. Lõunapausi, pikkusega 30 minutit, peetakse üksteist välja vahetades. Lisaks puhkepausid vastavalt vajadusele. Koolitatud töökeskkonnaspetsialist olemas. Esmaabivahendid ja koolitatud esmaabiandja olemas. Esmased tulekustutusvahendid olemas. Töötajad on eelnevalt läbinud tervisekontrolli.
saetud puitu, saepuruplaati. Looduslikku ümarpuitu kasutatakse ainult mehaanilises tööstuses, kuid aeg näitab, et arenenud puidukompleksi ei ole Venezuelas. Metsa järelkasvu eest hoolitsetakse, kuid leidub ka metsade hävitamist, mis ei ole riigi kontrolli all. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Kuigi metsa on külluses, ei kasutata seda tööstuses. Eelistatakse osta puidumaterjali sisse. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Riik ei ekspordi puidutooteid. Metsatööstus ei ole hästi arenenud. 8 8. Millised võiksid olla peamised metsadega soetus probleemid selles riigis? Suurimaks probleemiks on metsade hävimine. Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine. 9 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad
et Taani on pindalalt väike riik järelikult on seda maad väga vähe. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt. Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks (soojus). Olemas olevadid puidu varusid on vähe, kuid aastatega on Taani puidu varud suurenenud (ekspordivad puitu ja puidutooteid) . Kõige suuremaks metsaga seotud problemidest on et seda on liiga vähe. 1 Energiamajandus Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest
heitlehelised metsad. Peamiselt kasvab mets riigi lõunaosas Guinea lahe ääres Nigeri jõe madalikul niiskemates paikades. Metsa kasutatakse vineeri, tuletikkude, mööbli, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Nigeerias on arenenud metsakompleks, puitu töödeldakse enamasti kohapeal. Nüüdisajal üritatakse metsa taastada istutuste, raietööde ja range kaitsega. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused. Nigeeria ei ekspordi puidutooteid ja tema osa maailma metsatööstusest on väike. Peamised probleemid on metsade hävitamine, järelvalveta metsaraie ja alepõllundus. Turism Nigeeria pole tunud turismimaa. Riigi turismimajandusele on vastu töötanud troopikakuumus, kehv infrastruktuur ja suur kuritegevus (Lagos on üks maailma kuritegelikumaid linnu). Seetõttu on ka turismi arengueeldused väikesed. Kõige rohkem külastatakse laguune, savanne ja neoliitikumist pärit Noki kultuuri jäänuseid. Nigeerias
Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt. Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks (soojus). Olemas olevadid puidu varusid on vähe, kuid aastatega on Taani puidu varud suurenenud (ekspordivad puitu ja puidutooteid) . 3.7 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-
e-katedraal.ee/?page_id=116 http://www.tradekey.com/product_view/id/324550.htm http://embassyofindonesia.it/indonesian-industries-suffer-us1-2-billion-due-to-black-campaign/ Puidu väärindamine · Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel. · Puitesemed, tselluloos ja paberitooted on tunduvalt kallimad kui töötlemata puit. · Puidu väärindamisel kasvab ka tööhõive. · Kui valmistada puidutooteid 1 mln tm imporditud palgist, siis annab see majandusele täiendavat maksutulu 4 eurot ühe tm kohta. · Eesti puidu kasutamisel ja töötlemisel saadakse maksutulu 9 eurot ühe tm puidu kohta. · Kodumaise puidu kasutamise asemel importpuidu kasutamine annab ligikaudu 18% vähem lisandväärtust ja 19% vähem maksutulu. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1118087/Microsoft+Word+-+EMY_Makroanalyys_aruanne.pdf
10. TÖÖSTUS Tsiili on Ladina-Ameerika riikidest kõige industrialiseeritum riik. SKP-st moodustab tööstus üle 40 %. Suurimad tööstusharud on värviliste metallide (vase, liitiumi jm) ja teiste mineraalide tööstus, toiduainetetööstus, kalatööstus, raua- ja terasetööstus, puidu- ja puidutoodetetööstus, transporditööstus ja tsemenditööstus. 40 % maailma vasekontsentraadiekspordist tuleb Tsiilist. Samuti ekspordib Tsiili aktiivselt kalatooteid (eriti lõhe) ja puidutooteid. Tsiili on maailmas veinieksportijatest 5. kohal ja veinitootjatest 8. kohal. 11. TRANSPORT Tsiilisisene transport toimub põhiliselt maanteede kaudu. Linnade suurte vahemaade tõttu on ka lennundus oluline transpordiviis. Kunagi oli raudteetranspordil samuti tähtis osa, kuid nüüd mängib see riigi transpordisüsteemis väikest osa. Riigi sisevedudes kasutatakse peamiselt maanteid ning rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laevasid ja lennukeid
FSC sertifitseerimise võib jagada kolme põhitüübi vahel: metsmajandamise sertifitseerimine (ingl. Forest Management FM), tarneahela sertifitseerimine (ingl. Chain of Custody CoC) ja kontrollitud puidu sertifitseerimine (ingl. Controlled Wood CW). Metsamajandamise sertifitseerimine on mõeldud metsamajandajatele ja metsaomanikele, kes soovivad metsas tegutseda vastavalt FSC sätestatud printsiipidele ja kriteeriumitele. Ettevõtted mis toodavad, töötlevad või vahendavad puitu ja puidutooteid ning tahavad näidata, et nende tooraine pärineb FSC sertifikaadiga metsamajandaja käest, saavad kasutada FSC tarneahela sertifitseerimist. Kontrollitud puidu sertifitseerimine on suunatud ettevõtetele, mis kasutavad FSC segapäritoluga puidu (mixed sources) skeemi, kus sertifitseeritud materjali segatakse kindlaksmääratud tingimustel kontrollitud allikatest pärineva, kuid sertifitseerimata materjaliga.
liigirikkuse vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kliimat kaitsva taimkatte eemaldamisel peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades temperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. 5.Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. Suurimad küttepuu tootjad on India, Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia, Kongo. Enam ümarpuitu toodavad USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia, Hiina. Neist USA ja Kanada impordivad veel suurtes kogustes ja Venemaa ekspordib ligi kolmandiku oma toodangust. Paberipuitu toodavad kõige rohkem USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi, Soome ja Kanada. Peamised paberipuidu importijad on USA, Jaapan, Hiina. 5
korrashoiu ja puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsatööstuse arengut takistab maapinna kulutamine metsaraie ja kohatise mittehooldamise tõttu. Mida vähem maapinna/metsa eest hoolt kanda, seda raskem on hiljem samal alal väärtuslikku puitu kasvatada, mis tähendab, et hiljem samalt alalt sama väärtusega puitu ei saa. 10)Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? 11)Võrdle Eesti metsasid vihmametsadega. Too välja vähemalt 3 erinevuste paari. Vihmametsades on pidev niiske kliima, Eesti metsades mitte. Vihmametsades on pidev palav kliima, Eesti metsades mitte. Vihmametsades pole taimekasvus vahesid, sest kliima on ühtlaselt niiske ja palav, Eesti metsades on aga vahelduvad aastajad, seega taimed ei kasva aastaringselt ühtemoodi
Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid? Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajndust ja metsatööstust selles riigis. (Kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest) Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 1 Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Milliseed võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis? Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Millised tööstusharud on esindatud? Kuis paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Iseloomusta masinatööstuse arengut. Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
Kokkupandavate väikemajade parimaks müügikanaliks oleksid DIY- keskused (do-it- yourself). Lisaks puitmajadele on Jaapani turul konkurentsivõimelised ka teised puittooted, näiteks saematerjal ja liimitud laminaatpuit, mille nõudlus on kasvanud ja mida saab Jaapani turul edukalt müüa tänu Eesti toodangu soodsale hinnale. Oma puitmaju müüb Jaapanis Eesti üks suuremaid palkmajatootjaid AS RPM 2002. a müüdi palkmaju Jaapanisse 12,5 mln ja muid puidutooteid 2,5 mln krooni eest. Jaapani firmad on teinud koostööd Silmetiga, et mitmekesistada haruldaste muldmetallide impordigeograafiat, kuna eelmise sajandi lõpul tuli 90 % Jaapanisse imporditavatest haruldastest muldmetallidest Hiinast. Jaapanis on turu leidnud ka käsitöötooted: jaapanlastele meeldib Eesti käsitöötoodete disain ja muster. Müügikanalina on kasutatakse internetti. Kaupade transpordiks Jaapanisse
Dumping- kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärk on juhtiva positsiooni saavutamine mingi kauba müümisel välisturul ja väliskonkurentide kõrvaldamine. Tolliliit- grupp riike kauplevad omavahel tollivabalt; kolmandate riikidega kauplemisel kehtestavad liitu kuuluvad riigid ühtsed tollimäärad. Niisugust kaubandust, kus tollimaksud on kaotatud, nimetatakse vabakaubanduseks. Eesti impordib metalli, metallitooteidm puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemiakaupu jm. Kaubandusorganisatsioonid. 1955. aastast tegutseb Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. Liikmeid on 140. organisatsiooni eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes valitseb selgus ning kaubandusbarjäärid on minimaalsed. Alandatakse
hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Milleks metsi kasutatakse? · Metsast saadakse taimi · Metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda, rauamaaki, mangaani) mööblitööstuse jaoks; uute istanduste rajamiseks ja väärispuidu saamiseks. 4. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Riik ekspordib metsamaterjali. 5. Millised on peamised metsadega seotud probleemid riigis? Keskkonnaprobleemideks on vihmametsade hävimine ja sellega seotud globaalsed tagajärjed. Võib seada ohtu elu taimedel, loomadel. Probleem kuidas nendega käitutakse jne. Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid(maake) riigis leidub? Leidub rauamaaki, veidi ka kulda. 2. Millised tööstusharud on esindatud?
toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf ENE 4 lk 10 19 Puiduvarud: Itaaliat rahuldavad tema puiduvarud, sest väga palju puitu ja puidutooteid eksporditakse. http://metsad.ee/main.html Metsamaterjali ja puidutoodete eksport: Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). Geograafia Entsüklopeedia lk 228 Metsanduse probleemid: Peamiseks probleemiks võiks olla turg, sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning
riikidesse ja veel kasutatakse metsa nii,et kasvatatakse taimi,puuvilju ja loomi seal. 5) Brasiilia metsamajanduse arengutase on kõrge. Välja on arenenud metsakompleks ja puitu kasutatakse mitmekültselt(küttena,paberi tegemiseks,ehitustel jne).Brasiilias hoolitsetakse metsade järelkasvu eest. 6) Brasiilia olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused, riigil jääb puitu eksportimiseks ka üle. 7) Brasiilia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Brasiilia osatähtsus maailma metsatööstuses on väga suur,sest Brasiilias on maailmas teisel kohal kõige rohkem metsa ja palju maad ostavad Brasiilialt puitu ja küttematerjale. 8) Peamised metsaga seotud probleemid selles riigis võivad olla üleraie,liigne niiskus, liikide väljasuremine kui mets hävib. Üleraie võib põhjustada tulevikus metsa puuduse ehk puitu jääb puudu,liigne niiskus, sest Brasiilias on vihmametsad ja see tekitab liikse niiskuse, liikide
tollimäärad. Tollivabas kaubanduses on oluline roll vabakaubanduspiirkondadel, mis asuvad kogu maailma eri paikades ning kus toimub tollivaba kaubandus. Niisugust kaubandust, kus tollimaksud on kaotatud, nimetatakse vabakaubanduseks. Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning seepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordid Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemiakaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1) eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa; 2) maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub
Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud puidutooted 13% 15% · Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? 1) ..................................................... 2) ................................................... · Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? ........................................................ · Võrdle Eesti metsasid vihmametsadega. Too välja vähemalt 3 erinevuste paari. ........................................................................................... 59. oskab selgitada metsamajanduse ja metsatööstuse arendadamise regionaalseid võimalusi; 60
ala. Kasvavad okaspuumetsad. 5.3 Metsamassiivid Suured metsamassiivid Etioopias puuduvad. 5.4 Metsamajandus ja metsatööstus Metsadest saadavat puitu kasutatakse peamiselt ehituseks, vineeri tootmiseks ja kütteks. 5.5 Puiduvarud Etioopias on väga vähe puiduvarusid. Suurem osa puiduvaradest imporditakse. 5.6 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport. Riigi osa maailma metsatööstuses. Etioopia impordib hulgaliselt puitu ja puidutooteid, kuna neil endil on väga vähe metsa ja puitu. 5.7 Peamised metsadega seotud probleemid Varem oli Etioopias päris palju metsa, aga nüüdseks on suurem osa Etioopia metsadest hävitatud ja selle tagajärjel on puude kaitseta jäänud pinnas kas minema puhutud või uhutud, mistõttu on läinud kaduma hulgaliselt hinnalist põllumaad. 6. Tööstus 6.1 Tööstuslikud toorained Etioopias leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki,kulda, plaatina, kivi- ja kaalisoola,
4. Milleks metsi kasutatakse? 15 | P a g e Metsast saadakse taimi metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida müüa; kaevandusi (kaevandatakse kulda, rauamaaki, mangaani) mööblitööstuse jaoks; uute istanduste rajamiseks ja väärispuidu saamiseks. 5. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?Jah 6. Kas riiks ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Metsamtööstuses ei osale palju. Ekspordib metsamaterjali 7. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Seab ohtu elu riigis, taimed, loomad, inimesed jne. Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid(maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Leidub rauamaaki, veidi ka kulda. 2. Millised tööstusharud on esindatud?
ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad Prantsusmaad kuna nad ka ekspordivad puitu. Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal TÖÖSTUS Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Enamasti
ebatsüüga ja kanada pappel. Põhiliselt kasutatakse puitu tselluloosi, paberi ja korkide valmistamiseks, kui ka metsatööstuses ja ehituses. 9.2.Import ja eksport Kogu vajadusi riigi puiduvarud ei rahulda. Lisaks on vaja sisse importida paberit, mööblit, muid puitesemeid ja tekstiili ning puitumaterjale üleüldiselt (palke, latte) ehitusmaterjalideks ja ka majapidamise otstarvetel. Ekspordib riik nii metsamaterjali ehk toorpuitu, kui ka puidutooteid nagu tselluloos, paber, korgid ja metsakeemia 9.3.Probleemid Üks peamisi ohte ja probleeme metsadel on metsatulekahjud. Süvenenud probleem on, et puuduvad adekvaatsed meetmed probleemi lahendamiseks. Metsatulekahjudel on hävitav mõju keskkonnale, näiteks põhjustades pinnase erosiooni ja mõjutades ökoloogilist tasakaalu metsakeskkonnas. Metsamajandusse on lisatud probleemiks tuletõrjujate vähesus ja ebakompetentsus. 9.4.Osakaal maailmast
kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad Prantsusmaad kuna nad ka ekspordivad puitu. Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal. (france wood...2007) TÖÖSTUSE ARENG Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus
kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kuna Jaapanil endal on puidu järgi nõudlus väga suur, siis ta ei saa metsamaterjale ega puidutooteid eksportida. Jaapanis on arenenud metsakompleks. Peamised probleemid ongi loodusliku metsa vähesus ning istutatud ja ühekülgse metsa rohkus. Tööstus Jaapan ekspordib suurema osa tööstuslikke tooraineid, kuid endal leidub tal rauamaaki. Riigi peamised tööstusharud on autotööstus, elektroonika, metallitööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus, keemiatööstus.
pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks. Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti. Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine palju on juba istutatud metsa. Rootsis on suur enamus metsamaad eraisikute käes, riik omab ainult umbes 5%. Toiduainetetööstus. Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes
Metsamajandus on Sveitsis hästi arenenud, kuna arengutase on seal kõrge. Keskkonnanõuete tõttu on mets hästi hoitud: istutatakse uusi puid jne. Samas ei ole Sveitsi metsatööstus väga oluline, kuna neil pole seda väga palju. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Ei rahulda, sest neil pole väga palju metsa, mistõttu pole ka puiduvarud eriti suured. Seepärast impordivad nad osa puidust, et see riigi vajaduse rahuldaks. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Ekspordib küll, peamiselt ümarpuitu ja puitu, mida kasutatakse paberi tootmiseks. Sveitsi osa maailma metsatööstuses on väike, kuna riigil pole isegi piisavalt puitu endal, et riigi vajadus rahuldada. See tähendab, et riik küll eksporib välja puitu ja sellest tooteid, kuid tema osa on väike. 8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
seal on rohkem levinud tammed, pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks. Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti. Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine - palju on juba istutatud metsa. Rootsis on suur enamus metsamaad eraisikute käes, riik omab ainult umbes 5%. Toiduainetetööstus. Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes
tankiluukide veepidavust. Kui reisi ajal osutub, et luugid lekivad, tekib tankidesse "vaba pind", mis vähendab laeva püstuvust. Koos luukidega tuleb kontrollida ka pilsikaevude ja nende katete korrasolekut. Pilsikaevude seisukorra kohta tehakse märge laeva logiraamatusse. 3.6. Metsalasti ohutu tekilveo koodeks 16 Metsamaterjaliks loetakse sel juhul saetud metsa: palke, propse ja muid puidutooteid, mida veetakse pakettidena või lahtisena. Mõiste ei hõlma tselluloosi. Tekilveetava metsalasti veoreeglid on määratud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni "Metsalasti ohutu tekilveo koodeksiga" (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). Koodeks koosneb kuuest peatükist ja kuuest lisast: 1. Üldsätted 2. Püstuvus 3. Stoovimine 4. Kinnitamine 5. Meeskonna kaitse ja ohutusmeetmed 6. Tegevus reisi jooksul.
rakendused. 20 4. EKSPORT Norra on üks maailma kolmest suurimast mereandide eksportijast. Värskeid, külmutatud või töödeldud heade maitseomaduste ja kõrge toiteväärtusega mereande eksporditakse tarbijatele umbes 150 maailma riiki. Kasvatatavate kalade seas on ülekaalukalt suurim ekspordiartikkel Norra lõhe. Norra tootjad ekspordivad maailmaturule selliseid esmaklassilisi puidutooteid nagu puitpõrandakatteid, kokkupandavaid elamuid ning muid ehitustooteid, samas ka suurtes kogustes graniiti, larvikiiti ("sinine pärl"), marmorit, kiltkivi ja mitut liiki ehituses kasutatavat tahvelkilti ning üha suuremas valikus tarbekaupu ja valmistooteid. Norra on maailmas mahult seitsmes bensiinitootja ja kolmas toornafta eksportija. Naftal põhinevad tooted ja teenused on tema ekspordiartiklite nimekirja tipus. Norra on hüdroenergia suurtootja
rohkem tagasi kui ära raiutakse. Puidu aastane juurdekasv on 1,8%. Metsakompleks on väga hästi arenenud. Kogu võimalik puit kasutatakse ära. Toorpuidu eksport on minimaalne, välja veetakse juba valmis toodangut. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused? Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused täielikult ja puiduvarusid jääb veel ülegi. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Rootsi on Euroopa suurim puidu toodete eksportija. Maailmas kolmandal kohal tselluloosi ja paberi tootmise ning eksportimise poolest. 8. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis? Tänu heale ja juba pikaajaliselt kestnud riigi poliitikale ja hästi arenenud metsamajandusele ei esine metsaga seotud probleeme. Tööstus Millised tööstuslikud tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende lieukohad kontuurkaardile
Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. Arvan ,et olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused kuna suur osa puidust eksporditakse. Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). Peamiseks probleemiks võiks olla turg, sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks. Probleemiks võiks olla ka metsa uuendamine. Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks
annaabi.ee 
