Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel?
  • Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadeleäärealadele?
  • Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas?
  • Millised kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on kaardil?
  • Milline antud riikidest kasutab oma metsavarusid majanduslikult kõige kasulikumalt?
  • Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine?
  • Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamerel kalavarude kaitseks?
  • Miks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt?
  • Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem?
  • Miks on vegetatsiooniperiood Usbekistanis lühem kui Eestis?
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk
-kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku
-mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla
Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele?
-äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb
Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias.
- lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad
-veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade,
Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas?
-seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida
Tõene või väär
-Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V
-Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V
-Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. T
Millised kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on kaardil?
Milline antud riikidest kasutab oma metsavarusid majanduslikult kõige kasulikumalt? Põhjenda
-B, sest paber on kõige tasuvam toode, mida eksportida, metsasus on suur, kuid puidutooteid ekspordis vähe
Põhjenda miks kaardil märgitud piirkonnad on kalarikkad 2tk
Nimeta 2 tähtsamat püügipiirkonda
-islandi ümbrus, vaikse ookeani loodepiirkond
Tooge diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel 3tk
-tööjõu vähenemine,
Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres 2 tk
-kaasaegse tehnoloogia tõttu suurem väljapüük-rohkem püütakse kui kasvab
-reostus põhjustab arvukuse vähenemist
Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? 2tk
-kala hinnatõus, töökohtade kadu
Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamerel kalavarude kaitseks? 2tk
-kvootide abil vähendatakse kalapüüki, kindlad ajal millal võib püüda
2 väidet, mis iseloomustavad eksensiivseid teraviljatalusid
-kogu saak läheb müügiks
-põllud on väikesed
-Levivad eelkõige P-Ameerika, Austraalia, Venemaa ja Kashastani rohtlate aladel X
-Põldudel kasvatatakse peamiselt otra , riisi, maisi ja hirssi X
-levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega rannikute piirkondades
Istandus on suur taimekasvatusmajand , kus toodetakse peamiselt müügiks kohvi, suhkrurooga, puuvilla jne
Nimeta 2 piirkonda kus metsade pindala väheneb
-Hiina, brasiilia
Miks nendes piirkondades raiutakse metsa nii intensiivselt?
-ekspordivad palju puittooteid, teevad ruumi elumaadele
Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem?
- vihmamets
Miks kaardil tähistatud piirkondades ei kasva mets? 2tk
-A- tundra ja igikelts, B-liiga kuiv kliima
Millised väidetest iseloomustavad ekstensiivset ja millised intensiivset põllumajandust
-istanduses kasvatatakse kohvi ja banaane ekspordiks I
-mitmel pool aafrikas haritakse alepõlde E
-rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid E
Iseloomustage puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis
-paiknevad niisketel aladel
Miks on vegetatsiooniperiood Usbekistanis lühem kui Eestis?
-seal on liiga kuiv, mis vähendab taimekasvuperioodi
Tabeli andmetega selgitage miks on Aarali mere soolsus muutunud.
-jõgedest mageda vee sissevool on vähenenud , järves on vähem vett, intensiivne aurumine kõrbes
Analüüsige niisutatavate alade pindala ja niisutuseks kasutatava veehulga seost
-mida rohkem niisutatakse, seda rohkem kasutatakse vett
Selgita joonise abil, miks niisutatud pinnas võib soolduda
-kuuma kliima tõttu suurem aurumine, vee tõusu tõttu tulevad soolad pinnade poole
Millised sotsiaalsed tagajärjed on kaasnenud või võivad kaasneda muutustega Aarali piirkonnas
- tööpuudus , rahvastuku vähenemine,
Geograafia kordamisküsimused #1 Geograafia kordamisküsimused #2 Geograafia kordamisküsimused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rauno Leppik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geograafia kontrolltöö-põllumajandus 11-klass
4
docx

Geograafia kontrolltöö (põllumajandus 11. klass)

1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1.4 Austraalia ekspordib 97% oma villatoodangust ning annab 35% maailma villaekspordist. Too välja oluline tegur, mille mõjul on Austraaliast välja kujunenud suurim villatootja maailmas. Head tingimused ja soodne kliima karja kasvatamises. 2. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. A. Euroopas on tüüpilised põllumajanduslikud tootmise vormid rantšod ja ekstentiivsed teraviljatalud. (VÄÄR) B. Erosiooni vältimiseks kasutataks

Põllumajandus
Põllumajanduse toidu teema kokkuvõte
9
pdf

Põllumajanduse toidu teema kokkuvõte

Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)

Geograafia
Geograafia materialid
29
doc

Geograafia materialid

Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär

Geograafia
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun