Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas
võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja ruutmillimeetril.Säsikiirte trahheiidid asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt toitainete säil.Anatoomiliselt koosneb puutüvi puidukiududest.Juurte kaudu mitmerealiste kihtidena säsikiirte üla- ja allosas.Nad annavad säsikiirtele saab vett ja toitaineid,lehtede ja okaste kaudu CO2-te ja ka toitaineid
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad
3. säilitada toitaineid. 1.3 Vedelike transport tüves Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu (joonis 2.) välispoolset osa. _____________________________A. Roos______________________________ 3 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Fotosünteesi tulemusena lehtedes ja okastes tekkinud toitained (süsivesikud) juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. Niin asetseb väliskoore (korba) ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite säsikiirte kaudu. Joonis 2. Vedelike trantsport tüves Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned.
Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
intensiivne. • Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet sooned. Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede või okaste kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate
Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn,
Säsikiired Vaigukäigud Säsi 5.1. Aastarõngad. Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid nn. aastarõngad. Aastarõngad koosnevad kahest osast : Kevadpuit Sügispuit Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu kevadpuidu ja sügispuidu erinevale ehitusele Kevadpuit Seesmine säsipoolne osa on kevadosa e. kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti. Sügispuit Väline koorepoolne osa on sügisosa e. sügispuit tekib kasvuperioodi lõpul. Suve lõpupoole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevadpuit on seega heledam ja väiksema tihedusega, sügispuit on tumedam ja suurema tihedusega. Talvel puidu juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad muutuvad nähtavaks tänu
lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid.
*Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit. Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit. Nad mõlemad on erineva ehituse ja välimusega. Seesmine säsipoolne osa on kevadosa ehk kevadpuit, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel. Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustavad puukoes õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevate vedelike transporti.
Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus......................................................................................... lk 12
tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6. Puidu hüdroskoopsus niiskus on 30 %ne niiskus 7. Puidu niiskus Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Eristatakse suhtelist ja absoluutset niiskus- niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. Seotud niiskus- Paikneb puiduraku seinas ja mõjutab vesiniksidemete kaudu oluliselt puidu omadusi. Ei külmu 0 kraadi juures. Puidu rakusein mahutab seotud niiskust kuni ca 30% Rakuseina küllastuspunkt- rakuseinte maksimaalne niiskus mis saavutatakse puidu veega küllastamisel Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel,
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui
Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda.
Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus,
säsikiirteks. · väga hästi nähtavad on tamme ja pöögi puhul. · tüveradiaallõikel mis kulgeb piki säsikiiri on nad näha katkenlike ribadena,tangelsiaallõikel mis on risti säsikiirtega on näha kriipsukestena või täppidena vahtra korral punakad tooni täpid.särikiirte arv on väga suur iga tangelsiaalristlõikel 1 kohta mitu tuhat säsikiirt. · enamustel puiduliikdest siia hulka kuuluvad ka okaspuud on säsikiired nii peenikesed et neid palja silmaga ei näe.säsikiirte ül. On toitainete likumine noorest koorest tüve sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline
ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatü�
fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi? Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks. Toimub hüdrofiilne - polaarne vee molekul seotakse tselluloosi pinnaga - adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16
· Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldab materjalilt tagasi, teine osa neelab materjalis ja kolmas osa läbib materjali. · Hästi neelab heli pehme ja karedaminnaline materjal; kõva ja sitkepind peegeldab hästi heli PUITMATERJAL Pos. · Taastuv loodusvara · Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda · Tugev ja kaalult kerge(väike mahumass) · Soojustidav, väike sooja juhtivus · Sitke · Hea välimusega, dekoratiivne · Kuivas kliimas on puid ka äärmiselt püsiv materjal · Neg. · Kegesti süttiv · Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub) · Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) · Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
tihedusest.Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseerupuidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas.Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetrikohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 1015%. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata ja teda on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. 4.1 Kvaliteedi ja tugevuse liigitus
omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus
töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 2.2 Puidu omadused Värvus on enamikel puiduliikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aja jooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus (sinakas, hallikas, rohekas) või laigulisus on enamasti puidu haigestumise tunnuseks (seenhaigused). Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5 Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks
puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed) · Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga
.............................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.............................................................................................................................10 2.3 Hüdrolüüs........................................................................................................................11 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis..................................................
külmaseen, patogeensus keskmine, võib teda segamini ajada juurepessuga. risomorfe esineb palju, kuusk, mänd, kask Tugeva mädaniku korral puu kuivab: Eestis 2)tutt-külmaseen, patogeensus nõrk, kõikjal. Viljakehi esineb harva. Leidub risomorfe väga palju, okspuud, lehtpuud 3) ainult üksikutel puudel. Männikorgik tõmmu külmaseen, patogeensus kõrge, kübarad ühisel alusel, üksteise kohal. risomorfe vähe, noored okaspuud. Oluline Ülakülg kollakasvalge kuni kollakashall, on avastada õige liik, et leida õige tõrje. seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, Põleseen Tekitajaks kottseen. Eosed tekivad poorid kahvatukollased, hiljem kergelt kevadel. Idanemiseks on vajalik pruunikamad nurgelised. Tekitab temperatuurishokk, nt lõkke ümbruses. korrosioonmädanikku-valget, tüve keskosas, Kottseen on ainus, millel tekivad pandlad
veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on selle soojajuhtivus. Mida poorsem on materjal seda parem veeimavus sellel on. Avatud poorid suurendavad materjali läbilaskvust ja veeimavust ning halvendavad selle külmakindlust. Peenepoorilistel ja suletud pooridega materjalidel on madalam soojusjuhtivus kui suure poorsusega materjalidel ja omavahel ühendatud pooridega materjalidel. 4. Mida tähendab veeimavus ning selle liigitus? Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu protsenti moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. 5
Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures. Kivivill: peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused. Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud, paber, foolium. Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL)
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni
Sel ajal toimub puudes kasvamine uue puidu tekkimine. · Hoiustamise periood augustist oktoobrini. Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega. Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel nähtavad. Aastarõngaste abil saame määrata puude vanuse. Puidu koostisosad Kõige rohkem leidub puidus tselluloosi ( 40-50% ) .Tselluloos on looduslik polümeer. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloos põleb hästi. Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi
sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. 3. KESTANDUMINE Puidu kestandumine ehk lülipuidu moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
