- trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub Tselluloos - koosneb samuti glkoosi molekulides (b-glkoosijkidest) kikide taimeraku kestade peamised koostisosa Puidurakkudes on eriti paksud kestad tselluloos on polmeer TSELLULOOS : Leidumine : taimerakukestades , struktuuripolmeer Omadused : tugev, keemiliselt vastupidav , ei lahustu vees , mrgub, veesbralik, pleb hsti SSIVESIKUTE LESANDED: - energeetiline - kige kiiremini kasutatav energia allikas. - strukuurne - taime- ja seeneraku kestas , selgrootute vlistoese koostises. - varuaine (taimedes trklis , loomades glkogeen)
energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur, leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Kõige magusam suhkur. SAHHAROOS - C12H22O11 ehk tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis MALTOOS - linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist. LAKTOOS - piimasuhkur, moodustub peamiselt piimanäärmetes. TÄRKLIS - energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi annab inimorganismis umbes 4kcal energiat. Veel kaetakse süsivesikute arvelt umbes 55-60% energiavajadusest
monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist. Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed... Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine) Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid? Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit? Miks tume leib parandab seedimist? 3. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente
glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke. Tselluloos kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad
POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad.Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine)Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid?Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit?Miks tume leib parandab seedimist?4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest
Tselluloos on B-glükoosi polümeer 16. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 17. Tärklis on polümeer 18. Tärklist leidub taimejuurtes (kartul) ja seemnetes ( teravili) 19. Omadused valge värvusega, krudisev pulberiline aine, hüdroskoopne, külmas vees ei lahustu. Soojas vees tärklise terad paisuvad ja moodustuvad kliistri, ensüümide toimel hüdrolüüsub 20. Tselloloos koosneb samuti glükoosi molekulidest 21. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. 22. Tselluloos on polümeer 23. Omadused tugev, keemiliselt vastupidav, ei lahustu vees, märgub, veesõbralik, põleb hästi. 24. Meie planeedi levinum orgaaniline ühend. 25. Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas. 26. Struktuurne taime ja seeneraku kestas 27. Varuaine taimedes tärklis, loomades, glükogeen NAFTA · Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani.
glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke. Tselluloos kõikide taimeraku kesta peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt
· Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. · Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Polüsahhariidid: · Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). · Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest). Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. · Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). · Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes LIPIIDID EHK RASVAD Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või
Seened ei kahjusta kuiva puitu.Arenemiseks temperatuuril üle 200c. Kui kuumus ületab 225c tekib süttimisallika läheduses vajavad:*toitaineid*hapnikku*soojust*niiskust*suht happelist leel. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260..275c juures keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. T 330 ja 470c vahel süttivad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ja ei kahj rakuseinu.Ei mõjuta gaasid õhus iseenesest. Süttimine sõltub suuresti kuumutamise ajast. puidu tugevust.Sinetusseente hüüfid ja mütseel sinine,must v Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja pruun.Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu
koobaspooride rakuseintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakuseinte. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Arenemiseks vajavad seente eosed: toitaineid; hapnikku; soojust; niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); suhteliselt happelist keskonda (pH 2...7) 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ega kahjusta seepärast rakuseinu, Need seened ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust. Hallituseente hüüfid on sageli värvusetud. Sobiv niiskus mütseeli arenguks ja eoste tekkimiseks on 20...120oC Hallituseened eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib tundlikele inimestele allergiat põhjustada. Soodsam temperatuur on 0...55 oC 3.2 Puitu lagundavad seened Puitulangundavad seened hävitavad puidu koostisained ja rikuvad selle ehitust, millega seoses
Lähemalt peatükis ,,Puidu füüsikalised omadused"). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. 3.2 Muutused puidurakkudes Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallaktel, nõlvadel) või domineerivate tuultemõjupiirkondades, on puu pideva ühesuunalise koormuse all ja tulemuseks on muutused puidu raku ehituses. Moodustub ränipuit (tingituna survepingest) ja tõmbepuit (tingitud tõmbepingest). _____________________________A. Roos______________________________ 10 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 23
annaabi.ee 
