.......................................6 2 Sissejuhatus Kask kuulub heitleheliste tuultolmlejate lehtpuude ja- põõsaste perekonda. Kaskesid on põhjapoolkeral umbes 60 liiki. Eestis on neli erinevat kase liiki esindatud. Neist kõige rohkem on arukaskesid. Kased on meie metsade koosluses ja ökosüsteemis väga tähtsal kohal, sest üle 20 % meie metsades kasvavates puudest on just kask. Kaskedel on väga palju kasutusalasid, mis teevad kasest väärtusliku puu. Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad
pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea. Kuigi alles kevad algas.' Kevadrõõm Kevad Päevad läinud pikemaks, Kui sa tasa olla püüad, meelgi muutund rõõmsamaks. kuuled, kuidas kevad tuleb. Kaskedel on hiirekõrvad, Põõsais - puudel linde hüüab, pajuokstel pehmed urvad. tali vaikselt ukse suleb. Rõõmsalt ojakene voolab, Päevad pikemad ja valged, taevas päike paistab soojalt. vulisevad ojas veed. Kõikjal linnulaul ja vulin. Taandumas on külmad karged, Nõnda kevad meile tuli!
käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. 11. Sitikaseen- Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite. Sitikaseened kinnituvad putukate kitiinkestale haustori abil ja on tavaliselt 0,2-0,3 mm kõrgused. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kas putukate omavahelisel kokkupuutel või eoste abil. Sitikaseen saab toituda ainult elusa putuka kitiinkestast, kuid ei kahjusta peremeesorganismi. Seni on teada 1600 sitikaseene liiki. 12. Tuulepesad- esineb kaskedel. Tuulepesade teket põhjustab parasiitseen kaseluudik, mille elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim
valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999. Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1 Reier,Ü.1999. Mahlakask. Eesti Loodus,4 Reier,Ü.1999
Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on kas tumedatooniline ja läikiv või valge ja paberilaadne. Vaher Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas,
avastatud ja tähelepanuta jäänud putukate poolt põhjustatud kahjustused. Kübarad on sageli omavahel kokku Vööt-kõbjas kasvanud,poolringija d nahkjad. Seeneliha on valge Põhjustab kase puidu valget mädanikku. Noortel kaskedel võib Kaselehekärs sageli silmata umbes akad poole sentimeetri pikkusi rohekaid saledaid mardikaid. Need on kaselehekärsakad, kes toituvad lehtedest närides neisse auke. Tihti võib puukeste okstel või lehtedel rohkesti, Lehetäid kolooniatena koos
suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos, siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades. Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on
sporangeume. Sporangeumid on musta värvi ja silmaga nähtavad. 17. Sõnnikuhallik- pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti puhetunud rakkude otsas sporangeomid. Puhetunud rakus asuv vakuool sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuooli rõhk tõuseb küllalt kõrgele vakuool puruneb ja eosed ''tulistatakse '' paari meetri kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20. Tuletael- Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud pidul kasvavaid seeni tuletael, ta moodustab iseloomulikke hobusekabjakujulisi mitmeaastasi viljakehi. Igal
Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast. Suurus mõnest sentimeetrist kuni poole meetrini. Väliskujult ebakorrapärane, ebaühtlane, suuremate ja väiksemate lõhedega, krobeline, tume- roostepruuni värvi. Murdumisel laguneb väline kiht kergesti tükkideks. Seeneliha on väga kõva, pruun, marmorimustriline. See on seene steriilne moodustis, mis areneb puidu kõige
Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas Lihakviljade hulka kuuluvad: Pomerantsvili ehk tsitrusvili on näärmelise, eeterlikke
tema seeneniidistik teiste seentega konkureerida ning taolist looduslikku tõrjemeetodit kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga. Majandusmetsades vaevavad puid ka paljud teised levinud torikseened. Kännupess parasiteerib männil, kuusel ja kasel. Jalgtümak tekitab südamemädanikku hästi kasvavatel kuuskedel. Suurem osa haabasid on nakatunud haavataelikuga ja on sageli õõnsad. Kaskedel kasvavad peamiselt must pässik, tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel ja teistel lehtpuudel, isegi tammel. Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja Eestis
12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka.
* Kui musta pässiku viljakeha areneb alles pärast peremeespuu surma ja vaid ühel suvel, siis jalakapässiku oma kasvab elusal puidul ja sageli mitmel aastal järjest (küll mitte samal kohal). * Must pässik kasvab peamiselt kaskedel, jalakapässikut on seni leitud vaid asulates ja parkides vanadel jalakatel: harilikul jalakal (Ulmus glabra), künnapuul (U. laevis) ja ameerika jalakal (U. americana).7 Joonis 2: Must pässik. 3. Levik. Levinud laiemalt, kui arvata osati. Kahjustab Euroopas mitut liiki jalakalisi; meie
Paar korda on kasutatud ka epiteeli. Näiteks: lihtne kuivand põllulill ning vaikne, üksik metsatee. Veel puhuvad jahedad tuuled, veel kannavad hommikud halla. Said lagedaks sulanud nõlval vaevalt ilmuda varased lilled, kui vahasest võluderiigist, meelõhnasest kärgede kambrist maad kuulama mesilind lendas, läks otsima varaseid lilli, et kuulda, kui kaugel on kevad, kas varsti näeb külalist kallist, kas varsti kõik aasad on haljad, kas käharail kaskedel varsti lahti puhkevad vaigused lehed, lõhnav toomingas õitsema hakkab. Luuletuses räägib Puskin sellest, kuidas talve lõpul, varakevade algul lendas mesilind uurima kui kaugel kevad on. Mesilind läks otsima varaseid lilli ning vaatama, kas aasad on haljad. Läks ka vaatama, kas puudel puhkevad lehed varsti. Kasutatud on vabavärssi. Epiteeli on kasutatud vähe. Näiteks: vahasest võluderiigist, käharail kaskedel ja lõhnav toominags. Oma arvamus Puskini luulest
vahelt ilmuvad nähtavale kollased tolmukapead. Avanevad ka külgmistel oksakestel paiknevad emasurvad. Algab tolmlemine.Veidi hiljem märkame esimest rohelust puuvõras puhkevad värsked lehed. Esialgu on need kortsus ja kleepuvad, ajapikku aga silenevad ning kleepuvus kaob. Suveks on lepale tekkinud hulk manulisi: nii neid, kes lasevad hea maitsta tema lehtedel, kui ka neid, kes teda kahjuritest puhastavad.Sügisel võib kaskedel ja nende all võib näha juba rohkesti kollast ning vahtrate lehestikus on värvikaid laike. Lepapuu aga ei kiirusta - lehed kõik alles rohelised ja puu otsas. Kauaks see siiski nii ei jää. Lõppjärku on jõudnud ka tema "käbikeste" areng ja ettevalmistused tulevaks kevadeks. Sanglepp Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel
Peale poegade pesast lahkumist hulguvad sootihased pesakonniti ringi ja ühinevad ajuti teiste tihaste segasalkadega. METSKIUR Metskiur on väike varblasesuurune, aga viimasest sihvakam lind. Tema ülapool on pruun tumeda mustriga, alapool hele, tumedate triipudega. Erinevalt teistest kiurudest on metskiurul tugevasti kõverdunud tagavarba küünis. Saba on tal nõrga väljalõikega. Kuna ta on rändlind ja saabub meile kui kaskedel mahl parajasti jooksma hakkab, siis tuntakse vanarahva hulgas teda sageli ka mahlalinnu nime all. Levinud on metskiur kogu Euroopas ja Aasias, Eestiski on ta üldlevinud ja arvukas metsaelanik. Oma elupaigaks sobivad talle erinevad maastikud: hõredad puistud, metsaservad, sood puude ja põõsastega, rabad, raiesmikud. Askeldamas võime teda näha nii maapinnal kui puude otsas. Metskiuru toidulaud on maapinnal: väledalt joostes otsib ta mitmesuguseid putukaid. Et ta
Pungade tõmmiseid kasutatakse halvasti paranevate ja põletikuliste haavade korral kompressina. Kaselehe tõmmist või kaseviha leotusveega tehakse vanne reumaatilise, liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Kaselehevesi võib aidata juuste väljalangemise korral. Tõrvast tehtud salvi määritakse valutavatele kohtadele reuma või podagra korral. Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab
seda liiki määrata. Need on tillukesed ja ümarad, läbimõõduga umbes üks sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask Vaevakase õied on Vaevakask koondunud vorstikujulisteks urbadeks nagu teistegi (Betula nana) kaskedel. Samuti on eraldi PUHMARINNE Puhmarinne on liigirikas. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Kanarbik vajab kõrvetavat päikest. Varjulises kohas võib kanarbik Teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Kanarbiku kohastumisest liigkuivusele annavad märku tema soomusetaoliselt pisikesteks muutunud
Võtta mõlemaid komponente seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis kui verd puhastavat ja veresooni avardavat ning elastsemaks tegevat vahendit. Rahvameditsiinis on abi saadud ka gangreeni ravil. Linaseemnekeedist tarvitatakse ka välispidiselt. Asetatakse valutavatele kehaosadele kuuma linaseemnekeedisega täidetud linasest riidest kotike. Mustpässik, kasekäsn Esineb peamiselt tervetel kaskedel, tavaliselt musta värvi. Krobeline, mitmesuguse suurusega väikeste lõhedega moodustis. Kogutakse kevadel ja sügisel kasvavatelt, mitte surnud ning kuivadelt puudelt. Mustpässikut on uuritud üle saja aasta, veelgi kauem on kasutatud rahvameditsiinis mao ja soolte pahaloomuliste kasvajate puhul. Käsn, orienteeruvalt 100 g, valada üle 60o kuuma veega (0,5 liitrit). Lasta mõni tund seista, et muutuks pehmemaks ja seega töödeldavamaks. Seda vett mitte ära visata ja leotatud käsn
suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel. 5 Puittaimede transpiratsiooni taset mõjutavad alljärgnevad tegurid. 1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Öisel ajal lehtede
Konsentriliste ümbritsetud kollakasrohelise joonega. 2. ja vagudega, vahel vöödiline, serva alad 3. faasis, muutub mädanenud puit kergeks ja punakaskollakad. Viljakeha ülakülg pehmeks, värvudes valkjaks või kollakaks. pruunikas, hall või must. Seeneliha korkjas, Mädanik enamasti tüve alumises osas. Kasel valkjaskollane. Poorid ümarad suured. põhjustab väärlülipuitu. Eestis levinud, eriti Põhjustab leht ja okaspuude kaskedel, leppadel ja pajudel. Viljakehad on destruktiivmädanikku (segamädanik). Puit aastakümnete vanused ja suurete algul punakas, sellele ilmuvad pikad pruunid mõõtmetega. Must pässik Puutüvele jooned segamini valgete vöötidega. Edasi tekivad ebakorrapärase kujuga mügarikud. värvub puit pruuniks ja 3. faasis laguneb Pole poore. Välispind must, ebatasane, kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. lõhedega
põhjustab sellest tulenevalt puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit järk-järgult heledamaks, kiuhsemaks ja pehmemaks, kuid säilitab oma vormi. Valgemädanik esineb peamiselt lehtpuude ümarpuidus. 3.2.8. Tuletael Üks enamlevinumaid valgemädaniku seeni. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Sagedamini kaskedel ja leppadel, harvemini haaval, vahtral, tammel, pärnal jt lehtpuudel. 3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. Enamus mädanikseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja hingamisteid. puiduseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid. Mädanikseente eoste mõju võib käsitleda nagu orgaanilist tolmu, mis tekitab kuiva köha,
Et seda imetleda, on vaja kiirust vähendada. 50 m kauguselt on näha puukoore värv, hästi on näha puudegrupid laiusega 10...15 m. Metsaserva kuju ja välimus sõltuvad tema ees olevast avarusest. Avaras maastikus palistatakse veekogud puudereaga. Suletud maastikus aga avardatakse vaateid veekogudele. Kui on ilusa koorega puid, siis avatakse vaadet tüvedele, kui ei paku kena pilti, siis varjatakse tüved põõsastega. Ilusad tüved on mändidel, kaskedel ja pärnadel, mõnikord lõigatakse vaadet varjav oks. Sõiduteedeäärsed metsad erilist hoolt ei vaja. Korras on vaja hoida kitsas metsaserv ja laiemalt vaid peatuskohad. Parkimiskohad ja puhkekohad hoitakse korras vähemalt 500 m raadiuses parkmetsana. Peatuskohtades on vaja hoida pidevalt korras vähemalt 50 m ulatuses. Puhkemetsade tallamiskoormuse hindamine
vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline. Kuid varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud. Vahtramahla ei ole mõistlik koguda mitte tüvesse auku puurides, vaid oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtraoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet päevas. 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu.
varasemaks o Samas rasvatihaste pesitsemise alustamise aeg pole oluliselt muutunud o Seega kliima soojenedes on toidurohkuse periood nihkunud lähemale pesitsemise algusperioodile ja see ei ühti rasvatihaste ajastamisele · Valearvestuse põhjused o Munemise algust piiravad faktorid pole nihkunud (küll on toiduaeg nihkunud) Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud tamm on põhiline röövikpuu Sigimise algus piiravad ka füsioloogilised protsessid -lind peab pesitsuse alguses olema piisavas konditsioonis (hormoonid, küpsus jne) o Munemise alustamist limiteerivad faktorid ei pruugi olla muutunud sama moodi kui toidurohkuseperiood
annaabi.ee 
