Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inglise Renessansiteater (2)

1 HALB
Punktid
INGLISE
RENESSANSITEATER

Nimi?!?!

Klass?!?!
Elisabethi-aegne dramaturgia
✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I
valitsusajaga.
✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei
olnud teatrisõbralikud.
✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus
need uuesti avada.
✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane,
kuid kunst selles oli suur.
Publiku paigutus teatris
✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis.
✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad.
✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad,
põrandal seisti.
✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori
kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud.
Publik teatris
✗ Loožides istuvatel naistel olid hariklikult näokatted
✗ Etendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid, peale puritaanide.
✗ Publik oli taeva all, sajuse ilma korral sadas vihm neile kraevahele.
✗ Publik ei olnud kunagi valitud.
Publiku käitumine teatris
✗ Oli terav vahekord laval olevate ülikute ja õues seisvate vaatajate
vahel.
✗ Pealtvaatajad ostsid ringiliikujatelt moonamüüjatelt vorsti, õlut, õuna
ja pählit.
✗ Söödi ja räusati näitlemise vahel.
✗ Pilluti rahuolematuse puhul näitlejaid söögijäätmetega.
Etendustest teatamine rahvale
✗ Etenduste päevi teatati lipuga teatri katusel.
✗ Kleebiti linnas müüridele kuulutusi.
✗ Etendused algasid kell kolm, sellest anti märku pasunapuhumisega.
Teatri lavakujundus
✗ Dekoratsioonid puudusid.
✗ Näitlejatel oli varikatus peakohal.
✗ Näitlejate asukoha muutust või nõidade ja vaimude lendamist polnud
vaja lavastada.
✗ Erinevate efekte ja dekoratsioone pidid pealtvaatajad ise ette
kujutama.
✗ Ööd kujutas laes olev must vaip, päeva aga laes olev sinine vaip.
Näitlejad
✗ Ainuke laval olev materiaalne kulutus oli näitlejate kostüümid.
✗ Naised näitelaval ei esinenud.
✗ Näitlejad pidid olema meisterlikud, et köita publikut neis tingimustes.
Draama ülesehitus
✗ Ei olnud tõelist „žanripuhtust“
✗ Oli dünaamiline ajas ja ruumis.
✗ Draamat kirjutati põhiliselt 5-vaatluste värssteostena.
✗ Iseloomulik valdavalt blankvärsi kasutamine.
✗ Ajaloolised või mütoloogilised teemad.
Teatrid
✗ Londoni esimese alalise teatri ehitas James Burbage.
✗ Veel ehitati teatrimaju: „Eesriie“ „Roos“ „Luik“ „Saatus“ „Lootus“
✗ Kõige kuulsamaks sai „Gloobus“

Teatri omanik üüris teatreid erinevatele näitetruppidele.
Tänan!
Vasakule Paremale
Inglise Renessansiteater #1 Inglise Renessansiteater #2 Inglise Renessansiteater #3 Inglise Renessansiteater #4 Inglise Renessansiteater #5 Inglise Renessansiteater #6 Inglise Renessansiteater #7 Inglise Renessansiteater #8 Inglise Renessansiteater #9 Inglise Renessansiteater #10 Inglise Renessansiteater #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pantehr222 Õppematerjali autor
Tegemist on esitlusega!!!..
PPT fail.

Sarnased õppematerjalid

Shakespeare
4
doc

Shakespeare

William Shakespeare (1564 ­ 1616) Eluloo põhifaktid Shakespeare elust teatakse kindlalt erakordselt vähe; nii vähe, et see on andnud alust kahtlustele, kas sellist kirjanikku nagu Shakespeare üldse olemas oli või on tegemist mitme autori ühistööga. Olgu kuidas on, lugejate jaoks on tähtis, et sellised suurteosed on maailmakirjanduses olemas. William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal Stratford upon Avonis, kuupäev pole küll kindel, kuid selleks on peetud 23. aprilli. Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, kuid kui poiss oli 12-aastane, läks Johni firma pankrotti. William Shakespeare õppis Stratfordi Grammatika koolis. Edasise haridustee kohta andmed puuduvad. 27. novembril 1582. aastal abiellus William talutütar Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11-aastaselt. (NB! Nimed on tähendusrikkad ­ korduvad ni

Kirjandus
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

märgikeel, väga raskesti õpitav, kõik tuli selgeks õppida. Loomulikud olid igapäevased zestid. Oli näha kuidas pantomiimikeel muutub omaette keeleks, ajapikku muutus elitaarkunstiks. 12. Seneca ja keiser Nero Draamakirjandus sammus selles suunas, et oli mõeldud aind lugemiseks. See, mida me teame Rooma dramaturgiast, pärineb Seneca tekstidest. Seneca tekstides on tohutu monoloogide arv, dramaatiline pinge puudub, palju julmust ­ väga verine. Seneca oli ka varajase inglise teatri algtekstiks. Teadlaste arvates oli Seneca eesmärk ära rikkwuda võimalikult palju kreeka näidendeid. Dramaatilisi etendusi ei olnud, loeti paberilt tükke. Sceneca jaoks draamategevus oli vähetähtsal kohal. Armastas kirjutada traktaate. Seneca oli patriits, rooma riigis üks rikkamaid inimesi. Tema jaoks keskseks probleemiks kannatuste ja surma probleem. Oli oma vaadetelt stoiku. Stoitsism oma juurtelt kreeka küünikutest (Sophoklese aegsed nö nagu hipid) pärit

Üldine teatriajalugu
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (2)

Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: hea kraam, võib tirida kui teema õige:)
23:27 18-02-2010
tiiu59 profiilipilt
tiiu59: Kahjuks mitte ühtegi pilti.
00:18 23-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun