Ei mõista välismaa keelt, mõistad muusikalist keelt. (0)

1 Hindamata

Arvustus . Ei mõista välismaa keelt,
mõistad muusikalist keelt.
Jazzkaar    on   aastast   1990   Tallinnas   toimuv   rahvusvaheline   džässifestival,   mis   on   siiani
Batlimaade samalaadsetest suurim. Aastal 2014 tähistas festival oma 25. sünnipäeva, kuniks
tänaseni.   Jazzkaar   korraldatakse   väikse   eelarvega,    tuues    Eestisse   maailma   jazzmuusika
suurimad,   huvitavamad,   erilisemad   ja   värvikamad   leiud.   Seekordne   Jazzkaar   toimus
Tallinnas 17. -26. 04. 2015. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide
arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti üle 60 riigist.
Jazzkaare   koduleheküljelt   leiab   iseloomustava   kirjelduse,   mis   annab   ülevaate    festivali    kohta.
“Jazzkaar on Eesti kultuurimaastikul oluline sündmus ja festivali asukohapartnerina toetab Prike
selle uue keskkonna täitmist värske sisu ja hea muusikaga,” märkis Lauri Põldemaa, Prike juhatuse
esimees. Jazzkaare festivali direktor ja kunstiline juht on Anne Erm, kes on ka  eesti helilooja ,
muusikateadlane ja saatejuht. Anne Erm pani aluse Tallinna rahvusvahelise festivalile "Jazzkaar".
Festivali peetakse tänu tema algatusele Eesti muusika visiitkaardiks.

Kevadise jazzipeo kontserdid toimuvad kahes hoones –  Vaba Laval ja Punases Majas .  Saali   oli
tekitatud meeldivalt mahe atmosfäär , mis oli hästi välja kukkunud. Oivaline kooskõla ja tunded, mis
läbivad kohalolijaid, oli meeliülendav. Korraldajad võivad rahul olla iga sammuga, mis nad teinud
olid.  Selline   igaaastane   festival   on   üheks   väga   suureks    sümboliks    meie   musikaalsele   rahvale.
Ühinesid   välismaa   kõige   meisterlikumad    muusikud    ja   loovad   koos   Eesti   interpreetitega   uusi
vokaale ja lisasid vürtsi igasse loose. Nii eestlased kui ka välimaa riigi külalised nautisid kontserdi
samade emotsioonidega. Muusika on keel, mis ei vaja tõlimist,see on loetav ühtemoodi, hoolimata
maailmakultuurist. Jazzkaarel oli tunda publiku haarangut igasse loose, mis artistide pillidest välja
voogas. Iga soolokoht oli plaksutamist väärt, mitte kaasaelamine, nagu eestlasele ilma alkoholita
kombeks oli sellel üritusel välistatud.
Esinejate kui ka korraldajate vahel tekkis väikeseid segadusi.  Leedulane  Liudas Mockunas, bass -
saksofonist , kes esines ansambliga Heavy Beauty, pidi mitmeid korda   üle lava karjuma ühte ja
samat lauset: " Pange lava valgust maha, ma ei näe noote lugeda". Peale valguse korrikeerimist ei
jälginud   saksofonist   enam   noote   edasi   vaid    vaatas    üles   lakke   või   oma   pilli.  Tunded   voolasid
esinejates ja läbi instrumentides, nende pühendumus oli suunatud sada protsenti publikule. Bassist
Henno Kelp ja trummar Andrus Lillepea kuuluvad Eesti tuntumate rockmuusikute hulka, kitarrist
Jaak Sooäär, kes on erinevates koosseisudes jazzrockis ja rockjazzis osalenud, olid seekordki oma
loominguga liiderlikud. Puhas improvisatsioon kätega vastu kitarri lüües, sõrmede osav kasutamine,
kasutati veepudelit, millega luua veel huvitavamaid kõlasid, selle ühtivus oli oivaline ja kõrvu
paitav. Improvisatsioon ja tiimitöö, mis lava peal hästi töötas ja sõbralik suhtlus publikuga, kutsus
ning pani tundma publiku kui ühtseks. Plaksutati kaasa, naerdi kui juhtus miskit pillidega või läks
kellelgi rütm sassi. Aga see oli loomulik ja sellele muheldi kaasa.
Kokkuvõttes 2. aasta jooksul käidud Jazzkaare festivalil pole olnud siiani halba elamust. Peale
kontserti on alati soojad tunded sees ja naeratust näolt saada on väga raske tükk aega. Sellist laadi
festivalid peaksid saama meie kultuuris väga ausa ja kindla koha. Kuna üritus on mõeldud igas
vanuseklassis inimestele soovitan kuulama minna kõikidel, kes austavad muusikat ja eriti jazzi
palasid, mis muudavad sinu praeguse jazzi kogumi veel rikkalikumaks.
Allikad
https://www.jazzkaar.ee/et/
https://et.wikipedia.org/wiki/Jazzkaar