Gröönholmi meetod retsensioon (0)

Pealkiri pane lõpus
20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas „Grönholmi meetodit“. Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass . Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013).
Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit , mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi , kus piisas ainult kehakeelest , et kogu publik naeru kihistama hakkaks.
Etendus oli üles ehitatud teemal, kuidas leida firma jaoks parimat kommertsdirektorit. Kõik neli näitlejat kogunesid ühte ruumi, kus neil pidi toimuma tööintervju. Tegelikult oli ainukene nö intervjueeritav Margus Prangel. Ülejäänud kolm näitlejat olid antud firma töötajad, kuid testi raames mängisid samuti intervjueeritavaid. Kogu etenduse jooksul pandi artistid täitma erinevaid ülesandeid, et välja selgitada just parimate juhiomadusetaga inimene. Testid olid kohati väga äärmuslikud. Näiteks pidi suutma üksteist kuidagi nutma ajada või tegema otsuseid, kas keegi vallandada või mitte.
Võrreldes „Grönholmi meetodit“ oma varasema lemmiketendusega, milleks oli „ Rahauputus “, leian mõlemast lavatükist sarnaseid jooni. Need etendused panid publiku väga mitmetel kordadel naerma ning igaüks sai kaasa mõelda ja nuputada, mis edasi võib juhtuda. Erinevusteks olid lavadekoratsioonid. „Grönholmi meetodi“ puhul oli lava üsna väike ja rekvisiitideks laud, toolid , tahvel, suur must post, mille otsas oli punane kuppel ja veel paar väiksemat eset. „Rahauputusel“ seevastu oli laval väga palju erinevaid kaunistusi ja rekvisiite alustades telefonidest, lõpetades pesumasina ja puusärgiga.
Antud lavatükk oli aastal 2013 minu poolt külastatud etenduste arvestuses kindlalt paremuselt esimese kolme hulgas. Mulle tohutult meeldivad humoorikad näidendid ja „Grönholmi meetod“ just seda oligi. Näitlejad said oma tööga meitserlikult hakkama ja publik nautis kogu laval toimunut . Etenduse lõppedes tõusid pealtvaatajad püsti ja plaksutasid nii pikalt, et artistid pidid vähemalt viis korda veel lavale tagasi jooksma , kummardama ja õhusuudlusi publiku suunas saatma . Suurepärane teatrielamus ja soovitan kindlasti kõigile, kellel on vähegi võimalik see oma silmaga üle vaadata.