Gustav Mahler (0)

Gustav Mahler oli Austria helilooja ja koorijuht . Oma eluajal oli ta kõige paremini tuntud kui tolle aja orkestrijuht . Sellest ajast peale on teda tunnustatud kui üht tähtsamat hilis-romantismi heliloojat, kuigi tema muusika ei olnud kunagi aksepteeritud Viini muusikalise asutuse poolt tema eluajal. Mahleri loomingusse kuuluvad peamiselt sümfooniad ja laulud, siiski, tema lähenemine žanrile hajutas kõik piirid orkestrilugude, sümfooniate ja sümfooniliste poeemide vahel. Olles teadlik orkestri värvikusest, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiatega ja ilmeka harmooniaga(, saavutades heleda tonaalse kvaliteedi kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil. Kaks meloodiat alustasid kumbki pealtnäha samaaegselt, valides selguse massilise heli üle. Mahler kombineeris romantismi ideeid, lisas neile programmilise muusika, kasutas ära lugude meloodiaid sümfoonilistes teostes.
Mahler sündis 7.juulil 1860. aastal saksakeelses juudiperekonnas Kalištes. Ta sündis teisena 14st lapsest, kellest ainult 6 elasid imikuea üle. Tema vanemad kolisid peagi Jihlavasse, kus Mahler veetis oma lapsepõlve. Tema muusikalist talenti märgati juba noores eas ning ta vanemad hakkasid talle klaveritunde korraldama kui ta oli 6-aastane.
1875. aastal, 15-aastasena asus ta õppima Viini Konservatooriumi, kus tema õpetajateks olid Julius Epstein , Robert Funch ja Franz Krenn. 3 aastat hiljem läks ta õppima Viini Ülikooli, kus õppis Anton Bruckneri käe all. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana.
1880. aastal alustas Mahler oma karjääri dirigendina suveteatris Bad Hall. Järgnevatel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperimajades Ljubljanas, Viinis , Kasselis, Prahas, Leipzigis ja Budapestis. Oma mainet kriitikute ja publiku seas tõstis ta dirigeerides Wagneri Der Ring des Nibelungen’ it (Nibelungide sõrmus ). Järgmisel aastal esitas ta Carl Maria von Webberi lõpetamata ooperi Die drei Pinto. 1891 -1897 töötas Mahler Hamburgi Operas. Sel ajal kui ta seal elas soritas tema noorim vend Otto, kes oli samuti helilooja, enesetapu(1875), olles vaid 21 aastane. Puhates Steinbachis, Ülem- Austrias Mahler redigeeris oma “Sümfoonia nr 1”, lõi “Sümfoonia nr 2”, visandas “Sümfoonia nr 3”. 1879 . aastal pakuti Mahlerile juhatajaametit Viini Ooperimajas, mis oli kõige prestiižem muusikaline positsioon Austria impeeriumis. 10ne aasta jooksul Viini Ooperimajas Mahler muundas asutuse repertuaari ja tõstis selle kunstipäraseid standardeid, allutades mõlemad nii esitajad kui kuulajad oma tahtele. Mahler töötas Ooperimajas 9. kuul aastas, suved veetis ta enamasti Maierniggis,seal idüllilises kohas komposeeris ta oma sümfooniad 5.ndast kuni 8.ndani ja tsükli "Rückert Lieder". Viimase tõuke Mahleri lahkumiseks Viini Ooperimajast andis lahke pakkumine New Yorgi Metropolitani Ooperimajalt. Ta dirigeeris seal vaid ühe hooaja , seejärel vahetas ta välja Arturo Toscanini. Olnud ülimalt popullarne nii kriitikute kui ka publiku seas, kaotas ta Metropolitani eestkostjate soosingu. Hiljem sõlmis ta lepingu New Yorgi Filharmooniaorkestiga. Samal ajal lõpetas ta laulutsükli "Das Lied von der Erde" („Maa Laul“) ja „Sümfoonia nr 9“, mis on ühtlasi tema viimane lõpetatud teos.
Ta suri 18. mail 1911. aastal infektsiooni ( nakkuse ) tagajärjel 50-aastasena, jättes „Sümfoonia nr 10“ lõpetamata.
Helilooming:
Tähtsamad teosed :

• 1880 kantaat "Das klagende Lied"
  
• 1884 laulutsükkel "Lieder eines fahrenden Gesellen"
  
• 1888 "Sümfoonia nr 1"
  
• 1894 "Sümfoonia nr 2"
  
• 1896 "Sümfoonia nr 3"
  
• 1900 "Sümfoonia nr 4"
  
• 1902 "Sümfoonia nr 5"
  
• 1902 laulutsükkel "Rückert Lieder"
  
• 1904 "Sümfoonia nr 6"
  
• 1905 "Sümfoonia nr 7"
  
• 1906 "Sümfoonia nr 8"
  
• 1909 laulutsükkel "Das Lied von der Erde"
  
• 1909 "Sümfoonia nr 9"
  
• 1911 "Sümfoonia nr 10" (lõpetamata)