Retsensioon “Beethoveni Viies sümfoonia”. (1)

-1-
9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert “Beethoveni Viies sümfoonia”.
Kontserdil oli kavas :
Sergei Prokofjev . Klaverikontsert nr 3 , C- duur
Ludvig van Beethoven . Sümfoonia nr 5, C- moll
Kontserdil esinesid :
Vladimir Mištšuk (klaver, Venemaa)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent Nikolai Aleksejev

Vladimir Mištšuk

pianist
Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis , 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tšaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mištšuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor .

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ( ERSO )

peadirigent Nikolai Aleksejev

Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy.
18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO-ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja – solistid .
Kontserdi esimeses pooles tuli ettekandele vene muusika – Sergei Prokofjevi virtuoosne kolmas klaverikontsert.
S.Prokofjev oli vene pianist ja helilooja , üks olulisemaid vene moderniste. Ta on saanud innustust Vladimir Majakovski luulest , pooldas revolutsiooni Venemaal. On kirjutanud kõikides žanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal.
-2-
Prokofjevi klaverikontserdist jäid meelde hästi nurgelised meloodiad. See oli minu jaoks raskestimõistetav teos ja mõjus natuke “matemaatilisena”. Orkester mängis ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel, enim meeldisid puhkpillisoolod ning ka keelpillide kindlat ja kõlavat esitust oli hea kuulata.
Selles klaverikontserdis oli palju nurgelisi kontraste ning laulvaid meloodiaid polnud. Pianistilt nõudis Sergei Prokofjevi teose esitus kõrget professionaalsust, mida ta ka osavalt publikule demonstreeris. Kuna selles klaverikontserdis polnud meloodilisi lõike, oli minul seda natuke raske kuulata ja jälgida. Pianist esitas publiku tungival soovil ka ühe lisapala tsüklist “Romeo ja Julia ”.Vladimir Mištšuki isikupärane esinemine köitis publiku kuulama ja teda tänati esinemise eest tugeva aplausiga.Tema esitus oli julge, stiilne ja omapärane.
Orkestrandid tegid dirigendiga heatasemelist koostööd, mängisid puhtalt ja heakõlaliselt.
Kontserdi teises pooles esitas ERSO Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel Ludvig van Beethoveni kuulsa viienda sümfoonia, mis on tuntud ka Saatusesümfoonia nima all. Beethoveni V sümfoonia on teos, mis viimased 198 “koputab” iga inimese hingele, kes kordki seda Beethoveni sümfooniat kuulnud on. Populaarset heliteost, kus tunnusmuusika on saatuse koputust imiteerivad helid, ei pea Beethoven ise mitte kõige paremaks.
Sümfoonia esimene osa algas ähvardava koputusega ja oli edaspidi läbiv kogu ettekandes ning kordus pidevalt erinevates variatsioonides . Kõrvalteema oli õrnem ja laulvam, aga kogu aeg oli siiski kuulda saatuslikku koputuse motiivi. Saatuse koputus kõlas kord vaikselt , kord väga suure jõuga. Meelde jäi õrn ja kaeblik oboesoolo. Teises osas mängis orkester võidukate ja säravate marsihelide taktis ja aeg-ajalt oli ikka kuulda koputuse motiivi.Kolmas osa algas lustlikumalt, koputuse motiiv oli kuulda, kuid veidi katkendlikumalt, aeg-ajalt kostsid kõrvu mažoorsemad helid. Saatusesümfoonia finaal oli emotsionaalne ja jõuline.
Beethoveni V sümfoonia oli esitatud väga heal tasemel, orkestri esitus oli särav ja hoolikalt läbitöötatud. Enim meeldis metsasarvede mäng, mis koputuse-motiivis hästi esile tulid. Ka teiste puhkpillide soolod õnnestusid minuarust suurepäraselt.
Täis kontserdisaalist lahkus rahvas õnnelike nägudega. Selline võimas muusika läks hinge ja liigutas iga kontserdil viibinut ning pakkus suurt muusikalist rahuldust. Orkester mängis hästi, ühtegi viga ning ebaõnnestumist mina ei märganud. Koostöö dirigendi ja orkestri vahel oli hea, suure koosseisu kõlajõud oli võimas, tegemist oli väga kõrgetasemelise ja õnnestunud kontserdiga.
Minule meeldis rohkem kontserdi teine pool, mis tekitas tõsise vaimustuse maailma kuulsaima Beethoveni viienda sümfoonia vastu.