TRAGÖÖDIA STRUKTUUR JA LAVASTUS. ANTIIKNE TEATER (0)

Klassikalised kreeka trag �� diad koosnevad j� rgmistest osadest: 1) proloog , koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos , ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid , mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse trag ��dia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud ; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad �ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli l�pevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel l��rilisi dialooge koori ja n�itlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest �ks (kor�faios ehk koorijuht ) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel r��kis koori nimel. Naisosad t�ideti meesn�itlejate poolt. Niih�sti n�itlejad kui ka koor kandsid uhkeid r� ivaid ; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja k�rgete kandadega jalan �ude ja k�rgete parukate abil. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. N�ole asetati mask h��lek�vendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid t��pe, sest miimika , mida n��d nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse t�ttu publikust. Teater koosnes j�rgmistest osadest: 1) theatron , publiku asupaik . Kaljusse raiutud istmed kerkisid �lestikku v�hehaaval laienevate kontsentriliste poolringide n�ol. R�htsate, veidi avaramate l�bik� ikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks , p�stloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt �les, - kiiljaiks l��videks; esimesed istmeread olid m��ratud valitsejaile ja muile t�htsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissek�iku ehk parodost. 3) skene ( stseen , lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me n��d nimetame lavaks ja mida antiikajal t�psemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion t� itis algul n�htavasti ainult dekoratiivset �lesannet, olles n�itlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma t�htsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba t�eliseks "n�itelevaks" selle s�na meieaegses m�ttes Proskenioni tagap�hi kujutas trag�� dias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli v�lismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli n�itlejate ja kooriliikmete r�ivastumisruum. Kulisside aset t� itsid kolmetahulised prismad, mis p��rlesid p�stloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule n�idati seda, mis toimus maja sisemuses (selle aparaadi konstruktsioon on meile l� hemalt tundmatu), ja theologeion, millel ilmus deus ex machina. M� ngiti lageda taeva all. Eesriiet kreeka teatris ei olnud, nii et lava oli kogu m�ngu ajal lahti; sellest siis antiikse trag��dia kolm kuulsat � ksuse n�uet: 1) koha � ksus , kogu s� ndmustik toimugu v�imalikult �hes ja samas kohas; 2) aja � ksus , kogu s�ndmustik kujuteldagu toimuvat maksimaalselt �he ��- p�eva jooksul; 3) tegevuse �ksus, kogu s�ndmustik arenegu samast p�hiideest ja tegelaste samast p�hikaraktereist. Muidugi ei t�ida k�ik meile s�ilinud trag��diad t�ielikult neid n�udeid, kuid ideaalidena on neil olnud kehtivus ja p�si koguni uusima ajani (vrd. n�it. Goethe "Iphigenie").