Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Kunstnik: Ell
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekviemi", mille ta kirjutas oma sõbra
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katusei
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klas
Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris. Hastings on just sa
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klas
Ooper "Wallenberg" retsensioon Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg" Rahvusooper Estonias. ,,Wallenberg" on maailmas laialt tuntud eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri antifasistlik ooper, mis valmis 2001. aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper. Dmitri Bertmani kõmulised lavastused on tekitanud kõikjal maailmas elavat vastukaja. 2007. aastal sai ta ,,Wallenb
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamas
annaabi.ee 
100 punkti
~ 2 lehte
12 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid