Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psüühika: mälu ja teadvus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töömälu, lahend, vaistlik, komponent, patsient, õo9, visuaal, kooma, infotöötlus, reziimi, õo11, representatsioonid, heuristik, fonoloogiline, isikus, vaistlikult, taipamine, korduva, tajude, orientatsioon, ärritaja, motoorne, reaktsioon, koomas, transs, artikulatsiooni, fenomeniline, eneseteadvus, ettekujutus, assotsiatsioon, implitsiitneÕpiküsimus Vastus Allikad 1. Millist informatsiooni töötleb See on mõeldud fonoloogilise ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil. 2. Millist informatsiooni töötleb Selles komponendis hoitakse visuaalset ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline ja ruumilist informatsiooni. See on
conditioning? Kuidas aitab tingimise L8, Ch 7 pp. ajumehhanisme seletada 296-297 Hebbi seadus? / How (Gleitman et al does Hebb's law (long- 2011) term potentiation) help explain the brain mechanism of conditioning? Millistel tingimustel viib L8, Ch 7 (Gl sündmuste koosesinemine keskkonnas assotsiatsiooni tekkimiseni ajus? / Under what conditions does the simultaneous occurrence of events lead to the formation of an association in the brain? 1. Millist Töömälu fonoloogiline komponent hoiab ja töötleb verbaalset informatsiooni informatsiooni. See koosneb hoidlast ja kordamismehhanismist ehk töötleb töömälu korratakse infot peas nagu sisemist häält. See aitab inimestel fonoloogiline kauem infot töömälus hoida. komponent? 2. Millist Visuaal-ruumiline komponent hoiab visuaalset ja ruumilist informatsiooni informatsiooni ning töötleb seda. See koosneb sisemisest hoidlast ja
Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine
retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas. Selle abil kodeeritakse rakukiht lisaks vaadeldavatele tunnustle (orientatsioon, värv jne) ka selle asukoha ruumis. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus
ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu Järeldamine – reeglipärane otsuse tegemine ebatäiuslikest andmetest leidmaks kõige sobivam lahendus tajulisele sisendile
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine kuklasagar – vahendab nägemisinformatsiooni töötlust; nägemisaisting; kuklasagar kaardistab visuaalsed signaalid vastavalt nende asukohale ruumis
tõlgitud, kuni jõutakse sõna lõpuni. Probleemi korral teevad lapsed vigu – jätavad häälikus sõnu ära või asendavaid häälikuid teistega või vahetavad häälikute kohti sõnas. Lugemisraskustega lastel ei pruugi olla püsimälus probleeme. Probeemid on töö- ja lühimälus. Töömälus spetsiifiline asi – hoida infot õiges järjekorras. Lühimälus ei puugi olla oluline info järjekord. Lugemisraskustega lastel on häiritud fonoloogiline komponent – pildiline ja ruumiline info ei ole neil lastel raske meelde jätta. Kui sõna on tõlgitud, siis selleks, et lugemisest kasu oleks, tuleb ka mõista seda, mida kokku loeti – helide järjekorrale tuleb leida ka tähendus. Mõistmine on eraldi protsess – laps võib tehniliselt õigesti sõnu dekodeerida, aga ta ei pruugi sõnast aru saada. Enamasti on lugemisprobeemidega lastel ka mõistmisega probeeme. Mõistmisraskused sõnade, lausete ja teksti tasandil. Mõistmisraskused
Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonilisest mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam. - pikaajaline ehk püsimälu – talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsmälu väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Maht on praktiliselt piiramatu. - operatiiv ehk töömälu – on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks. Töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid).
unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude
Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide
Retseptiivne väli – see osa maailmast millele retseptorid reageerivad Sensoorsed süsteemid: meeled! (nägemine, kulmine, maitsmine, haistmine, tasakaal, kehalised tundmused) Sensoorsete retseptorite omadused Energiafiltrid - sensoorsed retseptorid on energiafiltrid – valgus langeb silma – retseptorid reageerivad erinvatele lainepikkustele mis viiakse edasi ajju – tõlgitakse silmade ja aju vahepeal – kuklapiirkonnas toimub samuti infotöötlus – liigub assotsiatsioonialasse mis seostab teiste asjadega Sensoorse retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks: - Nägemine – valgusenergia keemiliseks energiaks reetina fotoreteptorite abi – keemiline energia aktsioonipotentsiaaliks - Kuulmine – õhurõhu lained algul mehaaniline energia ja siis võtavad vastu auditoorsed retseptorid - AP - Maitse ja lõhnataju – keemilised moekulid sobituvad retseptoritele. - AP
Töömälus eristatakse alasüsteeme, millest üks tegeleb nägemis-ruumilise, teine kuulmis-sõnalise info hoidmise ja töötlemisega ning kolmas koordineerib tähelepanu. Algselt toetuvad lapsed rohkem nägemis-ruumilisele infole, sõnalise informatsiooni tähtsustamine saab valdavaks umbes viie aasta vanuses. Visuaalne töötlus taandub lapse arenedes ning ta hakkab järjest rohkem toetuma sõnalisele infole ehk kasutama sõnalise töömälu alasüsteemi. Tähelepanu koordineeriv keskus kontrollib info liikumist erinevate töömälu osade ning pikaajalise mälu vahel. Keskus jälgib, mida on tehtud, ning planeerib edasist tegevust. Tähelepanu koordineeriva keskuse arengus on oluline pidurdusprotsesside areng, sest siin on vajalik ebaolulise info aktiivne allasurumine, see pole väikestel lastel veel hästi arenendud, areneb kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel. (kaartide sorteerimine erinevate reeglite alusel- värv ja kuju)
– Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus
Mälu funktsioneerimine on liitprotsess. Mälu liigitatakse info säilimise aja ja info sisu või olemuse järgi. Esimesel puhul jagatakse see kolmeks osaks: Sensoorne mälu, kus info säilib väga lühikest aega, mitte üle kahe sekundi. Stiimulit enam ei ole, aga tajukujund säilib. Sensoorne mälu on ülitäpne nagu taju kaja või järelpilt. Lühiajaline mälu nn ,,töömälu", kestab 15-25 sekundit. Selles faasis antakse stiimulile tähendus, tekib mõte. Töömälu maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu ehk protseduuriline mälu, kus info võib säilida surmani. Seal võib esineda episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid:
ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda.) · Operatiivmälu (töömälu) põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osised: - ruumilis-visuaalne visanditahvel, milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul - Hääldusringmälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks - Tsentraalne täideviiv süsteem - suunatud tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline ja mittetahteline mälu
Ajukoore kehatundlikkuse ehk somato-sensoorne piirkond võimaldab konstrueerida somatosensoorse homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda). Taju ja tähelepanu häireteks on agnoosia ja ignoreerimine. Visuaalse agnoosia puhul inimene näeb objekti (seda tõendab võime kirjeldada selle detaile), kuid ei tunne seda ära. Samuti võib patsient kopeerida objekti detaile, kuid mitte neist tervikut joonistada. Prosopagnoosia on nägude äratundmise häire (võimetus eristada tuttavaid nägusid võõrastest või võimetus üldse nägusid kui selliseid ära tunda)
Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3. Teadvustatuse tase eksplitsiitne (ligipääsetav, selgem, jälgitav) ja implitsiitne Tajust siseneb info psüühikasse. Info läheb sensoorsesse mällu, edasi läheb info töömällu, see on väike osa, millega tegeletakse edasi. Töömälu koosneb alakomponentidest fonoloogiline
,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud
Agr avaldumine sõltub keskkonnast. Agr käitumine kahjustab grupi tegevust, tekivad vigastused, karistused, võistluskeelud jne. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees – kui takistada inimese eesmärgipärast käitumist, tekib frustratsioon, mis tekitab agressiivsuse tungi inimese vastu (suurenenud ärevus >sotsiaalne õpitus >agr käitumine avaldub). TEADVUSE SEISUNDITEST Teadvuse seisundid – uni, ärkvelolek, kooma jne. Need võivad muutuda, neid saab mõjutada. Teadvus (Valentine 1992) – teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus – kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Suure ajukahjustuse korral säilitatakse teadvus – talamus. Teadvus (Block 1995): • Fenomenaalne teadvus • Juurdepääsetav teadvus Teadvus ja modaalsus on tihedalt seotud. Mis on platseebo?
2. V2 on hierarhia teine aste. Ka V2 projekteerub kõikidesse teistesse kuklaaladesse. 3. Peale V2 ala ilmnevad kolm eristatavat paralleelset juhteteed, mis viivad kiirukoorde, ülemisse temporaalvakku (superior temporal sulcus) ja alumisse oimukoorde. Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus? V1 piirkonna kahjustamisel käituvad inimesed nii nagu nad oleksid pimedad, kuid visuaalne sisend võib siiski jõuda kõrgematele töötluse tasanditele = patsient ütleb, et ta ei näe midagi, kuid ometi suudab objektile osutada, kuigi ta ise arvab, et näitab juhuslikus suunas. Häiret nimetatakse pimenägemiseks („blindsight"), kortikaalseks pimeduseks. Nägemisfunktsioonid kuklasagarast edasi: 5 üldist kategooriat. Vision for action - visuaalne töötlus liigutuste jaoks, nt kohvitassi tõstmisel Action for vision - aktiivne visuaalne otsing (scanning), silmaliigutused nägemisinfo töötlemiseks.
2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui
Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega juhthimine, emotsioonide kontroll. pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta. Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada. suur on ...
- Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine jne - Enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid on seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides 2 teadvuse seisundit: ärkvelolek ja uneseisund Teadvuse hägunemise sündroom Raskusastmed 4. Soopor 5. Kooma 1. Hägunemine 2. Obnubilatsioon 3. Somnolents - Võime ärritajaid vastu võtta on hägunenud ja tekib kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine - Desorientatsioon: 1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis 2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium
Binet ja Simon – lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) – inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele – sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture
katsetamine Binet ja Simon lisasid keerukate protsesside uurimiseks ülesandeid, nt sõnavarast aru saamine ja sõnade reastamine, mõistatused, keelelised ülesanded; pani kokku ülesannetekogu, et väljaselgitada, millised lapsed vajavad abi õpingutel Lewis M. Terman (1877-1956) inimeste grupitestimine; tõlkis Binet tekstid inglise keelde ja kohandas neid ameerika oludele sõdurite paigutamine ametipostidele ja välja praakimine; kui hästi inimene reageerib, visuaalruumiline mälu, töömälu Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesugu
hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised haigused nagu Alzheimeri tõbi ja skleroos. Raskematel juhtudel muutub inimene invaliidiks,kes ei mäleta midagi eelnevast elust, ei tunne ära tuttavaid ja lähedasi, vajab täielikku hooldamist. Samas pole ka harvad juhud, kus inimene säilitab kuni kõrge eani
hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised haigused nagu Alzheimeri tõbi ja skleroos. Raskematel juhtudel muutub inimene invaliidiks,kes ei mäleta midagi eelnevast elust, ei tunne ära tuttavaid ja lähedasi, vajab täielikku hooldamist. Samas pole ka harvad juhud, kus inimene säilitab kuni kõrge eani
b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatlustes ja analüüsis, -kujutlustes, -hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes minapildis. Enesetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks.
Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest)
· RSVP-meetodid (tähelepanu silmapilgutus,korduspimedus) · Vigilatnsuskatse · Stroop'i efekt Tähelepanu protsessid: Fokaalne tähelepanu teadvuse keskendamine,piiratud maht,tähenduse alusel valik;töötleb korraga ühte objekti,seega palju objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne pks,siis järgmine,jne) Eeltähelepanu - elementide grupeerimine tervikobjekt,mida fokaalne tähelepanu saab töödelda,"pop-out" efektid,paralleelne infotöötlus Mälu: Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste ning praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine,säilitamine ja reprodutseerimine: Protsessid ja representatsioonid,milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-)
annaabi.ee 
