tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete
tähelepanu komponenti. Mäluprotsess- Töömälu toimib sarnaselt teistele mälusüsteemidele: kodeerimine (salvestamine) alalhoidmine (säilitamine) info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete
tajuprotsessid seotud teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida mälu, tähelepanu ja selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on teadvuse protessidega? teada, et on kunagi seda ka tajunud. Samas mälu aitab ka tajul õppida e kui näed midagi esimest korda siis järgmisel hetkel tajud asju tänu mälu koostööle paremini. Tajuprotsess vajab töötamiseks tähelepanu, et teatud objekt või sündmus saaks tähelepanu. Kui tähelepanu sellele ei suundu, on keeruline seda ka töödelda. Et teadlikuks saada on vaja, et stiimul saaks tähelepanu, seejärel on tähtis et see äratuntaks ja sellele reageeritaks.
pilt endast ja ümbrusest (joonis 2). Heli Lõhn Maitse Tekstuur Värv Meeleorganid Tähelepanu Interpreteerimine Reaktsioon Taju Joonis 2. Tajuprotsess Taju märksõnadeks on stiimul, tähelepanu, arusaamine ja meelespidamine. Turunduses on oluline toodete, sõnumite, suhete ja sündmuste tajumine. Inimesed tajuvad meeleorganitega, toodet võetakse vastu (üldistatult tähtsuse järjekorras) silmadega (nägemine), kõrvadega (kuulmine), kätega (kompamine), keelega (maitsmine) ja ninaga (haistmine). Tajumine kui meelelise tunnetuse terviklik protsess tugineb aistingutele, kuid
- luues suhtlemispartnerist pildi, saab ennustada tema käitumist - isikutaju on hinnanguline ja ebatäpne Kasutatakse kaht liiki informatsiooni: - Staatiline - Dünaamiline Staatiline suhtlemise käigus ei muutu nt sugu, kasv, vanus jne. Dünaamiline muutuvad tujud, zestid, poosid jne. S. Achi väitel mõjutavad inimese taju atsentraalsed (mittekesksed jooned) : Soojus, külmus. Tsentraalsed jooned on väga informatiivsed, seda ka esmamulje põhjal. Esmane ja viimane mulje Tajuprotsess võtab vastu teatud informatsiooni, teatavat ignoreerib. Olulisim on esmasuse efekt e esmamulje, mis tekib esimese 2 min jooksul. Informatiivsed on nii positiivsed kui negatiivsed jooned, ka äärmuslikud jooned. Viimatisuse efekt e viimane mulje : millest on suhtlemisel edaspidi võimalik soovi korral jätkata. Hilisem mulje jääb mõjutama otsustusi. Haloefekt Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti.
mandunud esteetikaks Tuglas represseeriti, ei avaldatud, võeti ära aunimed, tõlkis varjunime all jne). ( hea raamat Noor Eesti kirjanduse juurde Ilmar Talve ,,Maapagu"1988). 2005 tähistati Noor-Eesti juubelit! Tuglas -oluline kriitiku ja kirjandusteadlasena, isegi rohkem kui kirjanikuna, kuigi oli viljakas kirjanik, seda eriti nooruses - Jaan Undust on uurinud teda kõige rohkem -Novellides maailma nägemise ühtsus, läbivad kujundid, motiivid - Sümbol(tõde)tajuprotsess reaalsus ,,Popi ja Huhuu" isand istub ja liigutab käes nööri otsas olevaid helmeid, koer Popi tunneb nende lõhna (koera olemuses lõhnataju ju oluline..). Palju meeltetaju värvid (punane pihik, must kuub, valgus), lõhnad, hääled. Tihendatud maailm tuleb esile sümbolite kaudu. Isandal pole pärisnime, sest pärisnimi on märk reaalsusest, mis pole novelli perspektiivis oluline. -Tuglase loominguline printsiip ,,omapäraselt mõistetud sümbolism" lõi oma
Aisting (sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Taju on protsesside hulk, mille abil me tunneme ära, organiseerime ja saame aru väliskeskkonna stiimulite tekitatud aistingutest Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Tajuprotsess on... ... pidevalt muutuv ... dünaamiline Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine (perceptual parsing). Grupeerimise [terviku(te) moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed). Geštaltprintsiipe - Ühendatus Sarnasus Lähedus Ühine (taust) ala Suletus Hea Jätkuvus Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada – tausta ja objekti eristamine. Oluline
Isiksus on tunnusjoon, ehk tükiarv.isiksus on iseloom.kuipanna kaks inimest kõrvuti siis nad on üksikisik ja kui hakata nende iseloomust rääkima on nad halb ja hea ja see on isiksus. 6. Inimese käitumist mõjutavad tegurid Inimkäitumine on keeruline ja raskesti kirjeldatav. Keeruliseks on muutunud inimeste ühistegevus, sealhulgas ka töö kui üks inimtegevuse vorme. Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate
vaimse alaarenguga eakaaslastest (viimaseid rahuldab nende kõne seisund). Neist vahenditest varsti aga enam ei piisa. Väga ohtlik lapse arengule on seejuures olukord, et intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi. Seega pidurdub üsna varsti ka intellektuaalsete protsesside areng. Väljapääsuks on jällegi kõne arendamine või (mõnel juhul) alternatiivsete suhtlemisvahendite rakendamine. Kuni 5 aasta vanuseni on lapse psüühilises tegevuses esikohal tajuprotsess — laps uurib keskkonda ja tutvub sellega. Tajude põhjal tekivad konkreetsed, seejärel üldistatud mälukujutlused. Mälu peamine funktsioon sel etapil on tuttavate objektide äratundmine. Kuid taju valitseb vähemalt esialgu mälu üle täielikult. Tasub mingi huvitav mänguasi nägemisväljalt kõrvaldada (katta millegagi) või esitada veelgi eredam objekt, kui laps eelmise unustab. Mõtteülesande täitmine sõltub tajumisest. Seega on võimalik kaemuslik-praktiliste
Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase. Sellest sõltub, millisel määral on arenenud tähelepanu, taju ja mõtlemiseprotsessid. Igale vanuseperioodile on iseloomulikud mingid tajumise eripärad. Näiteks eelkooliealise lapse tajule on omane vähene detailiseeritus, tajutu vähene lahtimõtestamise võime, juhuslike detailide meeldejätmine. Tajuprotsess on märgatavalt häiritud ka psüühilises arengus mahajäänud isikutel, kes võtavad informatsiooni vastu vähem ja ebatäpsemalt ega suuda mõista situatsiooni sisemisi seaduspärasusi. c) isiku psüühiline seisund ja situatsiooni eripärad. Iga kuritegu avaldab sellega kokkupuutunule suuremat või väiksemat psühhotraumeerivat mõju, mille tulemusena võib olla tekkinud ka afekti tugevusega või sellele lähedane seisund. See
hüpoteesi. Siiski, rõõmu väljendamine on neist universaalseim ja kõige ühesemalt mõistetav; teiste näoilmete konkreetsemad väljendused ja tõlgendused varieeruvad siiski teatud määral kultuuriti. Optilised illusioonid on sageli heaks näiteks sellest, kuidas aju püüab mõtestada informatsiooni, mida nägemistaju organid talle edastavad. Opt. Illusioonid tõestavad, et see, pertseptsiooni e tajuprotsess ei ole vahetu andmete saamine meid ümbritsevast keskkonnast, vaid need meelteandmeid töödeldakse ajus aktiivselt, teisisõnu, tõlgendatakse. Seetõttu eristatakse aistingulist taju (,,vahetud andmed" meie nägemis- , kuulmis- vm meeleorganites) ja pertseptiivset taju (,,vahetute andmete" tõlgendamise protsessi ajus). andreas Comment: kontinuaslus ja diskreetsus, diskreetsetest osadest moodustub kontinuaalsete levinud metafooride kaudu kohe esmane tervik. Foto. Mingid metafoorsed
seisukohalt võimalik toetuda füsioloogiliselt arengus prevaleerivale psüühilisele protsessile - Juba enne kolmandat eluaastat, manipuleerides mänguasjadega, suheldes täiskasvanutega, harjudes ennast teenindama, õpib laps ümbritsevast tegelikkusest hulki tajuma. Korduvate tajukogemuste tõttu on väikelapsel kogetud niisuguste hulkade sarnasus nagu 2 kätt ja 2 jalga, 1 nina, 2 silma, emal 2 kätt jne, jne. N. Mentsinskaja arvates lõpeb hulkade tajuprotsess arvude 1 - 5 kujutluse tekkimisega. Kuni kolmanda eluaastani reageerib laps ebatäpselt küsimusele "mitu?" Küsimuse puhul ta vastab kindlasti arvsõnaga, mis tavaliselt ei lange kokku hulga elementide tegeliku arvuga või kui langeb, siis see on juhus. Niisugune reaktsioon näitab, et arengutendents on arvumõiste poole. Näiteks: "Mitu sõrme sul on?" - 4, 10, 20, 3 jne. Tajudes aga hulki ilma küsimuseta "mitu?", on täheldatud, et lapse reaktsioon on väga emotsionaalne ja ta hüüab
Kõne akustilised omadused väljenduvad spektrogrammis. Iga hääliku või muu ühiku häälduse puhul on tegemist vähemalt nelja formandiga (sagedusega). Kõne tajumise oluline osa toimub vasaku ajupoolkera koores. Selleks eksisteerivad sõnavormide ja lausete rakendamise struktuurid, tegu- ja nimisõnade kasutamise alad ajukoore teatud piirkondades. Mõistete alad paiknevad laialdasemalt üle kogu ajukoore. 2.10. Lugemine kui teksti tajumine ja mõistmine Lugemine on väga keerukas tajuprotsess. Pilgu loetaval tekstil peatumiste uuringud näitavad, et lugemisel fikseeritakse pilguga umbes 80 % sisulistest sõnadest. Seejuures haarab üks pilgu peatus kokku umbes 16 18 tähekohta neist 4 pilgu peatuskohast vasemal ja 12 14 paremal (ehk lugemise suunas). Iga järgnev pilgu fiksatsioon tehakse umbes 7 9 tähekoha võrra eelmisest paremale. Lugemise üks tähtsamaid protsesse on sõnade äratundmine mälu vahendusel (ehk leksikaalne ligipääs)
annaabi.ee 
