Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAUD - referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Kivilinna Gümnaasium
RAUD
Koostaja : Agnes Saagim
Juhendaja: Helgi Muoni
2014

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Raua omadused 4
Füüsikalised omadused 4
Raua keemilised omadused 4
Reaktsioonid 4
Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus 6
Raua füsioloogiline toime 7
Huvitavaid fakte raua kohta 8
Kokkuvõte 9

Sissejuhatus


Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites . Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus

Raua omadused


Füüsikalised omadused


Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall . Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida.

Raua keemilised omadused


Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni - kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks . Raud (III) ioonid on kõige püsivamad. Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga (rooste). Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi rauatagi . Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega.

Reaktsioonid


Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni
Fe – 3e- → Fe3+
Fe3+: +26 | 2)8)13)
Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III) oksiid Fe2O3
4Fe + 3O2 → 2Fe2O3
Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise
oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi
tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga.
3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2 ↑
Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium . Seejuures tekivad
raud(II) soolad ning eraldub vesinik:
Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 ↑
Raud tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja:
Fe + SnCl2 → FeCl2 + Sn
Kuumutamisel oksüdeerub raud ka teiste aktiivsemate mittemetallide, näiteks kloori või
väävli toimel:
2Fe + 3Cl2 → 2FeCl3
Fe + S → FeS

Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus


 Raua tähis on Fe. 
Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta kuulub siirdemetallide hulka.
   Raual on, nagu enamikel siirdemetallidel, aatomite väliselektronkihis kaks elektroni. Eelviimane elektronkiht on vaid osaliselt elektronidega täidetud.
  Fe: +26    2)8)14)2)
Raua aatomnumber on 26. Raua aatommass on 55,85.

Raua füsioloogiline toime


Raud, olles hemoglobiini koostisosa , põhjustab selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud “kõikjal”: rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest, kuigi raud ise ei kuulu klorofülli koostisse.Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel .

Huvitavaid fakte raua kohta


Aastal 2900 e. m. a. rajatud Egiptuse püramiidis avastati hästi säilinud raudpeitel, mis oli valmistatud maagist saadud rauast. Otsustades raua saamist käsitlevate muistsete savitahvlite ja kivibareljeefide, samuti räbu vanuse järgi, hakati rauamaagist metalli tootma alles aastail 1700 – 1500 e. m. a., peitel on aga  1200 – 1400 aastat vanem.
Raua isotoop raud-55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas.
1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed.

Kokkuvõte


Raud on meile väga tähtis. Rauda vajavad nii inimesed kui ka taimed ja loomad. Rauda leidub inimese kehas, ning palju tarbeesemeid ja hooneid on ehitatud, kasutades rauda. Ilma rauata oleks elu väga raske ette kujutada.
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Raud
http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/raudssinik_sulamid__mustad_metallid.html
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.ht m
Vasakule Paremale
RAUD - referaat #1 RAUD - referaat #2 RAUD - referaat #3 RAUD - referaat #4 RAUD - referaat #5 RAUD - referaat #6 RAUD - referaat #7 RAUD - referaat #8 RAUD - referaat #9 RAUD - referaat #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MrsPikachu Õppematerjali autor
Keemia referaat rauast.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Raud
14
doc

Raud

RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7

Keemia
Raud
3
doc

Raud

RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal ­ liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest.

Keemia
Raud
8
doc

Raud

RAUD Referaat Juhendaja: Pärnu 2007 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. RAUD.......................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8

Keemia
Raud-Kuld-Hõbe
26
odp

Raud, Kuld, Hõbe

Raud, Kuld, Hõbe Kool Nimi Rühm, klass Raud ● Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda

Keemia
Raud
4
docx

Raud

Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) ­ väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega

Keemia alused
Raud-koobalt-nikkel
11
rtf

Raud, koobalt, nikkel

Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5

Keemia
Vase-Raua ja Alumiiniumi kasutamine igapäevaelus
23
docx

Vase-Raua ja Alumiiniumi kasutamine igapäevaelus

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Vase tihedus on 8,9 g/cm³ 1.1.3. Keemilised omadused Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht, mis tekkib väga aeglaselt. Sulamistemperatuur on 1100 kraadi. 1.2. Raud 1.2.1. Raua kasutus igapäevaelus Raud on maailma kõige tähtsam ehitus materjal. 2005. aastal toodeti rauda 837,5 miljonit tonni Rauda kasutatakse tehnikas nt. arvutid, telekad, raadiod jne. Meditsiinis kasutatakse rauda verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel Torne ehitatakse rauast ja esimene selline torn oli Eifelli torn Suurem osa transporti masinaid on tehtud rauast (autod, lennukid, laevad,

Keemia
Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused
6
doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia Al ­ 8%, Fe ­ 4,9%, Ca ­ 3,6 %, Na ­ 2,8%, K ­ 2,6%, Mg ­ 2,1%, Ti ­ 0,7%; Kulda ja hõbedat leidub küll harva, kuid ehedalt, mistõttu on kergesti kättesaadavad. Paljud metallid, näiteks nagu raud, vask, elavhõbe jne. esinevad ainult maakidena. Aga näiteks indiumil, reeniumil ja germaaniumil puuduvad nii maagid kui ka leiukohad - st. neid on kõikjal ja samal ajal mitte kusagil. Need elemendid kuuluvad nn hajutatud metallide hulka, mida leidub tühise lisandina paljudes mineraalides, kivimites ja taimedes. boksiit Al2O3, must rauamaak e. magnetiit Fe3O4, pruun ja punane rauamaak Fe2O3. 9.Metallide ja sulamite kasutamine. Näited.

rekursiooni- ja keerukusteooria




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun