RAUD - referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Raud

RAUD  SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7

Keemia

3

doc

Raud

RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal ­ liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest.

Keemia

8

doc

Raud

RAUD Referaat Juhendaja: Pärnu 2007 1  SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. RAUD.......................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8

Keemia

26

odp

Raud, Kuld, Hõbe

Raud, Kuld, Hõbe Kool Nimi Rühm, klass  Raud ● Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda

Keemia

4

docx

Raud

Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011  Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) ­ väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid: · Raudvitriol(FeSO4 x 7 H2O) on kristalliline raudsulfaat, mis on helerohelise värvusega

Keemia alused

11

rtf

Raud, koobalt, nikkel

Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5

Keemia

23

docx

Vase-Raua ja Alumiiniumi kasutamine igapäevaelus

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Vase tihedus on 8,9 g/cm³ 1.1.3. Keemilised omadused Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht, mis tekkib väga aeglaselt. Sulamistemperatuur on 1100 kraadi. 1.2. Raud 1.2.1. Raua kasutus igapäevaelus Raud on maailma kõige tähtsam ehitus materjal. 2005. aastal toodeti rauda 837,5 miljonit tonni Rauda kasutatakse tehnikas nt. arvutid, telekad, raadiod jne. Meditsiinis kasutatakse rauda verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel Torne ehitatakse rauast ja esimene selline torn oli Eifelli torn Suurem osa transporti masinaid on tehtud rauast (autod, lennukid, laevad,

Keemia

6

doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia Al ­ 8%, Fe ­ 4,9%, Ca ­ 3,6 %, Na ­ 2,8%, K ­ 2,6%, Mg ­ 2,1%, Ti ­ 0,7%; Kulda ja hõbedat leidub küll harva, kuid ehedalt, mistõttu on kergesti kättesaadavad. Paljud metallid, näiteks nagu raud, vask, elavhõbe jne. esinevad ainult maakidena. Aga näiteks indiumil, reeniumil ja germaaniumil puuduvad nii maagid kui ka leiukohad - st. neid on kõikjal ja samal ajal mitte kusagil. Need elemendid kuuluvad nn hajutatud metallide hulka, mida leidub tühise lisandina paljudes mineraalides, kivimites ja taimedes. boksiit Al2O3, must rauamaak e. magnetiit Fe3O4, pruun ja punane rauamaak Fe2O3. 9.Metallide ja sulamite kasutamine. Näited.

rekursiooni- ja keerukusteooria

Kommentaarid (0)