muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik eurooplased on valgenahalised" ja ,,mõned eurooplased on muhameedlased", ning laused on omavahel ühendatud sõnaga ,,ja". Neid lauseid nimetatakse eeldusteks. Siis-lauset nimetatakse järelduseks. Süllogismis esinevad sõnad võib jaotada kaheks rühmaks. Esimene rühm koosneb sõnadest, mida saab asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame muutujasõnadeks. On selge, et meie näites on muutujateks sõnad ,,eurooplased", ,,valgenahalised" ja ,,muhameedlased". Me oleks võinud öelda ka nii: ,,Kui kõik x on y ja mõned x on z, siis mõned y on z," jättes seejuures mainimata, mida x, y ja z tähendavad. Teine rühm koosneb sõnadest, mida on võimatu asendada teiste sõnadega, mõjutamata süllogismiga väljendatud propositsiooni tõesust. Neid sõnu me nimetame (loogilisteks) konstantideks
paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse. See, et mingit seadust on kinni- tatud n - 1 juhul, ei anna mingit loogilist tagatist, et seda kinnitab ka juht n, ükskõik kui suureks me n-i peame. Ja see tähendab, et ühegi üldise propositsiooni puhul, mis osutab millelegi faktilise- le, ei saa iialgi tõestada, et see on paratamatult ja universaalselt 1 Alfred J. Ayer tõene. Parimal juhul on see tõenäoline hüpotees. Ja näeme, et see ei kehti mitte ainult üldiste propositsioonide, vaid kõigi faktili- se sisuga propositsioonide kohta. Ükski neist ei saa kunagi olla loogiliselt kindel. Seda järeldust, mida edaspidi üksikasjalisemalt käsitleme, peab tunnustama iga järjekindel empirist
1) Fraasistruktuurireeglite moodustamine 2) X'-teooria puude joonistamine Semantika kordamisküsimused · Terminid Heli akustilised lained, õhu liikumine Tähendus tekib heli mustrite panekul grammatilistesse reeglitesse ja printsiipidesse. Tähendus on seotud keelega läbi leksikoni ja grammatika. Lausung luuakse kõnelemise või kirjutamise käigus. Konkreetsem mõiste kui lause. Lause lausungist pärinev abstraktne grammatiline element. Lause väljendab propositsiooni. Propositsioon väide, mis kirjeldab mingit situatsiooni maailmas. Propositsiooni väljendatakse lausungiga. Propositsioonidega tehakse formaalseid operatsioone, et arutleda, väljendada tähendustevahelisi seoseid, vajadusel viia kokku semantikat ja süntaksit. Propositsiooni väljendab lause. See saab olla ainult kas tõene või väär. Loogika mitte igapäevases mõistes loogilisus või mõistus. Loogika eripära on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mitte.
Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms), aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele. Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil tõetagajat. Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe
Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "Lennart Meri on paha" sisu, kuna tegemist on hinnanguga. Hinnang ei saa olla tõene või väär (teda ei saa ei tõestada ega ümber lükata). Üht ja sama propositsiooni võivad väljendada väga erinevad grammatilised konstruktsioonid: a) Suvel sajab vihma, talvel lund. b) Kui on suvi, siis sajab vihma ja kui on talv, siis sajab lund. c) It rains in summer and it snows in winter Laused a) - c) väljendavad üht ja sama propositsiooni; erinevus on ainult keelelises konstruktsioonis. Järgnevad laused väljendavad täpselt sama propositsiooni: 1) Vaprad metsavennad tapsid reeturliku kommunisti. 2) Reeturlikud metsavennad tapsid vapra kommunisti.
Ta räägib asjadest, mis ei ole kättesaadavad loogikale. Wittgenstein peab silmas, et keele ja tegelikkuse suhe ei ole keeleliselt kirjeldatav. Tema jaoks on loogika keel. Teos koosneb seitsmest propositsioonist ehk väitlausest. Eessõnas märkis autor: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi, kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Seitse propositsiooni: 1. Maailm on kõik, millega on tegu. 2. See, millega on tegu, tõsiasi, on asjaolude olemasolu. 3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte. 4. Mõte on tähenduslik lause. 5. Lause on elementaarlausete tõefunktsioon. 6. Tõefunktsiooni üldine vorm on: (-----T) (, ...) See on üldine lausevorm. 7. Millest ei saa rääkida, tuleb vaikida. Iga propositsiooni kohta on ka edasiarendused ja kommentaarid. Wittgenstein väitis Ludwig von Fickerile, et raamatu mõte on eetiline
10. William James'i arvates S õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). T Ei ole õige Peaks inimene mõistusliku olendina uskuma vaid seda, mida on alust uskuda Ei ole õige Ei oska inimesed valdava enamuse uskumuste puhul neid erapooletult põhjendada, kuid tänapäeva ühiskonnas nii ei tohiks olla II TEEMA 1. Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? U Õige! Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 VALE! Taoline väide on küllaldaselt faktilist kinnitust leidnud 2. Millise väitega nõustuks David Hume? V Õige! Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), ei ole mingit loogilist tagatist, et see väide on tõene ka 1001-l juhul. VALE! Kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust
[Võiks ka öelda, mis muud seletused võivad korrelatsioonil olla näiteks võib B hoopis põhjustada A või neil võib olla ühine põhjus.] 1,75 p. b. Kaili ja Joonas vaidlevad teemal, kas HIV-positiivsetel kirurgidel tohiks lubada inimesi opereerida. Joonas ütleb: ,,Doktor Taavi Kask ütles, et tema arvates tohiks küll, ja kuna tegemist on meditsiiniküsimusega, peaks teda kui eksperti usaldama." Eksperdile toetumine: E1. E on ekspert valdkonnas V, mis sisaldab propositsiooni p. E2. E väidab, et propositsioon p on tõene (väär). J. On alust uskuda, et propositsioon p on tõene (väär) Kriitika: Kas doktor Taavi Kask on kirgurg? Kõik arstid ei ole kirurgid. Kas arvamus ühtib teiste kirurgide arvamusega? 2 p. c. Rahvas on kooseluseaduse vastu, järelikult on see halb seadus. Argument populaarse arvamuse põhjal. E1. p-d peetakse üldiselt tõeseks. E2. Kui p-d peetakse üldiselt tõeseks, annab see aluse p-d uskuda. J. On alust p-d uskuda
2. pilt : laps sõidab, eemal lehvitab sõber, lapse nägu on pööratud sõbra poole, pisut eespool paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu? Mida tahtis Uku teha? Kuhu aitas isa Uku ratta tuua? Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe? Keda märkas Uku eemal? Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades? Miks ei märganud Uku kivi? Miks sõitis Uku kivile otsa? Kuidas Uku end tundis peale kukkumist? Mis kehaosad said Ukul kõige enam haiget? Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin? Milleks helistas Martin Uku isale?
a Õige! on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga 2. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? b Õige! Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. 1 Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? a ? Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 2 Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? a Õige! Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? 1 ? Kas mõned sipelgad on parasiidid või ei ole seda ükski sipelgas 2 Õige! Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi Millise väitega nõustuks David Hume? 1 Õige
ja tõepärasus , siis me peaksime valima reeglid nii, et nad ei rikuks tõepära, ja valima oma uskumused nii, et reeglipärased arutlused neid ei saaks kummutada. Kui arutlusreeglid on valitud suvaliselt, siis ei ole arutluste tulemustel tähendust: arutlused jäävad mänguks. Kui uskumused on meelevaldsed, siis ei ole arutlemisel mõtet, sest usutakse ikka seda, mida tahetakse. Formaalse loogika määratlus Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni või (lõpliku) propositsioonide kogumi heaks põhjendiks mingile propositsioonile. Õigustus (ehk põhjendus) seisneb mingile propositsioonile (uskumusele) põhjendite esitamises. Iga põhjend on propositsioon. Lõplikku propositsioonide kogumit võib vaadelda propositsioonina, mille kohaselt kõik kogumisse kuuluvad propositsioonid on tõesed (propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone).
abielumees, on tal paratamatult olla abielus. Kuid see ei ole siiski küllaldane tingimus, sest ehk on X naine? Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Nimetatud erinevus paratamatute ja küllaldaste tingimuste vahel on erakordselt oluline. Üks levinumaid vigu on paratamatu tingimuse pidamine küllaldaseks tingimuseks. propositsioon lause tähendus sama propositsiooni on võimalik öelda, mis tahes keeles või ühes keeles erinevatel viisidel: nt. ,,Socrates is mortal", ,,Socrate est kortel", ,,Sokrates on surelik", ,,Sokrates sureb ära" vastandlikkus kui kaks väidet ei saa olla mõlemad tõesed. mõlemad väärad võivad olla. vasturääkivus kaks väidet ei saa olla tõesed ega valed ühel ajal.. üks võib olla tõene teine vale.
Tavaliselt markeeritakse verbil. 49. Modaalsus on kategooria, mis näitab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi
Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Seejärel siirdus Wittgenstein Norrasse, kus ühe fjordi kaldal omaehitatud onnis elades töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi sõnadega väljendada ei saanud, kuna vastasel juhul oleks tekkinud paradoks; seega oli kogu keel fundamentaalselt müstiline. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne
predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav. Näiteks propositsioon "Inimene on mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ... Mõned propositsioonid on enesestmõistetavad üksnes tarkadele, kes mõistavad sellise propositsiooni terminite tähendust." Summa Theologica, II osa, Q 94, art.2 Aquino Thomas 1225-1274 Leibniz ja Hume Leibniz (1646-1716) eristas mõistuse- ja faktitõdesid. Mõistusetõed on paratamatud ning pärinevad mõistusest, nt geomeetria ja aritmeetika väited. Nad on sünnipäraselt meie mõistuses juba olemas, ehkki nad ei pruugi olla sõnastatud. Faktitõed on pärit kogemusest ja ei ole kunagi paratamatud.
mahtu kuuluvaid objekte. OTSUSTUS JA VÄIDE OTSUSTUS on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. PROPOSITSIOON – on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav
korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär
Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt, pluskvamperfekt e enneminevik vaatleb mingist minevikus olnud vaatepunktist lähtuvalt. Sellist vaatepunkti nimetatakse viiteahelaks. 61. Modaalsus, modaalverbide allikaid Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus hõlmab seda osa informatsioonist, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust öeldava kohta. Modaalsus väljendab kõneleja subjektiivset vaatenukurka. Modaalsus võib keele struktuuris erinevalt ilmneda, näiteks adverbiaalidena (tõenäoliselt, kindlasti). Modaalsuse objektiks on tavaliselt kogu lausega väljendatud propositsioon tervikuna, kuid mõnikord võib mõjuala olla ka kitsam, näiteks üks fraas või sõna
Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria. Ei ole leitud keeli, kus ei kasutatakse eitust, kuigi eituse enda stilistilise markeeritus võib olla keeliti erinev. Eitus on markeeritud kategooria, mida markeeritakse eituspartikli, eitusverbi ja eitusafiksiga. Eitavatel afiksitel on tendents olla prefiksid, mis on vastuolus sellega, et sufikseid on maailmas rohkem kasutusel. Samuti on eituspartikkel tavaliselt verbi ees (nt mandariini partikkel).
korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär
projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum., spekulatiivne grammatika-üldine märgiteooria. Peirce (1839-1914) propositsioon- see, mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu. Propositsioon on see, mida saab uskuda või ka mitte uskuda. Propositsiooni saab uskuda, väita, eitada või ka lihtsalt mõelda või üldse mitte mõelda. Predikaat- on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.Näiteks propositsioonis "Inimene on elukas" on "elukas" predikaat. Koopula-Keeleteaduses nimetatakse koopulaks ehk köiteks sõna või fraasi, mis seob alust öeldistäitega
Järelikult kui predikaadi ja subjekti kohta on kõigile teada, mis see on, siis see propositsioon on kõigile iseenesest teada, nagu on ilmne tõestamise algprintsiipide puhul, mille terminid on midagi [inimestele] ühist, mis ei ole kellelegi teadmata, nagu näiteks olev jaolematu, tervik ja osa ning muud sarnast. Kui aga mõnele ei ole predikaadi ja subjekti kohta teada, mis see on, siis on propositsioon küll, kuivõrd ta iseeneses on, iseenesest teada, ent mitte nendele, kes propositsiooni predikaati ja subjekti ei tea. Ja seepärast tuleb ette, nii nagu ütleb Boëthius raamatus De hebdomadibus, et on mingid ühised vaimukontseptsioonid, mis on iseenesest teada ainult tarkadele, nagu näiteks see, et kehatud asjad ei ole kohas. Ütlen niisiis, et see propositsioon "Jumal on" on, kuivõrd ta on iseeneses, iseenesest teada, sest predikaat on sama mis subjekt; sest Jumal on iseenese olemine, nagu allpool selgub
ehk nt: Mõnigi, kes vigadest õppida ei oska, on inimene. Transpositsioon (¬Po¬S): Mõni mitte-vigadestõppija ei ole mitteinimene; ehk nt: Mõnigi, kes vigadest ei õpi, pole mitte-inimene. 8_fl_vi-x L7 KATEGOORILINE SÜLLOGISM Kategooriline süllogism (ik categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist propositsiooni (väidet), millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Suvalises kolmes väites on kokku kuus terminit, sh 3 subjekti ja 3 predikaati: S1P1 , S2 P2 , S3 P3. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Selleks, et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin kahes väites. Seega on kategoorilises
Kuidas intuitsionismi kritiseerida? 1. Intuitsioonide konflikt. A.J. Ayer: kui meil ei ole kriteeriumi otsustamaks, missugune (kui üldse ükski) vastandlikest intuitsioonidest “X on hea” “X on rohkem naudingut (heaolu) on nendes tingimustes õige tegu) ja Eudaimonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne on nendes tingimustes õige tegu). halb” on tõene, siis on ka intuitsioon propositsiooni (“X on hea”) kehtivuse proovikivina kasutu. Intuitsionism viib moraalsesse ummikseisu. Kui me juhtume vaidlema kellegagi, kellele on 11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast. iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada. 2. Moraali muutumine
osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised: Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tasub veelkord meelde tuletada, et mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine ja suhete
luua ranget ja selget teadmise kontseptsiooni (vt allpool). Propositsioonilise teadmise tarvilikud tingimused. S teab, et p parajasti siis, kui: 1) S usub, et p; 2) S’i uskumus, et p, on õigustatud; 3) p on tõene; 4) õigustus tagab, et uskumuse ja tõesuse kokkulangemine teadmises ei ole juhuslik. (S - subjekt p – propositsioon) Uskumus on nn propositsiooniline hoiak. Kaks võimalikku lähenemist ‘propositsiooni’ mõistele: 1) kindlad mõeldavad loogilised ühikud, lõputu kontiinuum (enne lausungit); 2) sooritatud lausungite (“kahtlased”) varjud (pärast lausungit). 35. Millised on teadmise allikad (teadasaamise viisid) ning millisel alusel liigitatakse need kahte rühma? Kuidas teadmise allikad (teadasaamise viisid) on seotud teadmise mõistega? A) mittejäreldusliku (ehk vahetu ehk otsese) teadmise allikad: 1) meeleline kaemus ehk pertseptsioon – laiemalt tuleb seda võtta
1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene. Kui ma ütlen: "Praegu ma ei räägi tõtt," pidades silmas hetke, mil ma seda ütlen, siis võib küsida, kas ma seda öeldes räägin tõtt. Uurime seda arutledes. Oletame, et ma räägin tõtt. Siis peab olema tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma ei räägi tõtt. Kui aga oletada, et ma ei räägi tõtt, siis pole tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma räägin tõtt
Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi Tõesti, selle väite kehtivuse kontrollimiseks on vajalik kogemus, st faktid Milline väide on kooskõlas empirismiga? Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust
Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi Tõesti, selle väite kehtivuse kontrollimiseks on vajalik kogemus, st faktid Milline väide on kooskõlas empirismiga? Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust
I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust. Identsuse nõue on suhteline ja kontekstitundlik. VASTURÄÄKIVUSSEADUS (VASTURÄÄKIVUST VÄLISTAV SEADUS) (ld principum contradictionis; ik law of contradiction): Kui mõnes arutluses peetakse tõeseks kaht otsustust, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. Sümbolkujul: ¬(p & ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), & konjunktsiooni (koostõesust) ning ¬ eitust.
• Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt) – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi: (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga). (IV) ekspressiivid, näit tänamine, vabandamine, tere tulemast, õnnitlemine (K väljendab oma emotsionaalset seisundit) (V) deklaratsioonid, näit sõja kuulutamine, ristimine, laulatamine, vallandamine (põhjustavad kohe muutuse asjade seisus).
Seega võib öelda, et kõik sissejuhatavates tegevustes püstitatud eesmärgid saavutati. Töös pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga (6 tegevust) kujundati pildiseeriate järjestamise oskust, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus-tagajärgseoseid. Eesmärgid: 1. Laps analüüsib teksti täiskasvanu küsimuste toel, tuues välja sündmuste ajalised ja põhjus-tagajärg seosed ning tegelaste tunded ja mõtted (kasutab propositsiooni- ja tuletamis-järeldamisstrateegiad). 2. Laps järjestab pildiseeriaid, arvestades sündmuste ajalist ja põhjus- tagajärg seoseid. 3. Laps oskab moodustada eesmärki- ja põhjust väljendavaid põimlausemalle. Sellel etapil pöörati enam tähelepanu tegelaste meeleolule, tegevuse kohale, ajale. Kuuldud jutustust analüüsiti sisutaastavatele ning tegelaste tundeid, mõtteid puudutavatele küsimustele vastates. Last suunati küsimustega pöörama jutustuses
fraas Teksti töödeldakse niimoodi et töömälus luuakse kahe taseme struktuure: - Mikrostruktuurid – sellel tasemel ühendatakse tekstis esitatud propositsioonid tervikuks - Makrostruktuurid – sellel taseme töödeldakse mikrostruktuurid ümber, luues teksti lühikokkuvõte Makrostruktuur ühendab mikrostruktuurid mõistetavatesse skeemidesse. Selles protsessis mikrostruktuure: - Hävitatakse-kustutatakse – kui propositsiooni pole järgnevate mõistmisel vaja - Üldistatakse – mitmed järjestikused propositsioonid asendatakse ühe üldisemaga - Konstrueeritakse – mitmete propositsioonide alusel tehakse järeldus, mis asendab kõiki eelnevaid - Teksti mäletamine sõltub nii mikro- kui makrostruktuuridest Teooria probleemiks: kuidas propositsioonid luuakse, kuidas tehakse järeldusi? KÕNE PRODUTSEERIMINE
mismoodi on seda varjundit näha, ehkki tal on see võime olemas. Oskus kujutleda ei ole tarvilik. Ka see isik, kes ei suuda kujutleda, mismoodi on näha punast, võib teada, mismoodi on näha punast (seda parajasti kogedes). Tutvusteadmine. Tutvusteadmine: Conee, Tye, Russell - eristas teadmist tutvuse läbi ning teadmist kirjelduse läbi. Tye eristab faktiteadmist ning asja teadmist. Asja on võimalik teada ilma, et teataks selle kohta ühtegi fakti või propositsiooni. Asjaga võidakse olla tuttav sellest teadlikuks saades. Kui Maryl olid algselt täielikud faktiteadmised, siis ruumist väljudes omandas ta asjateadmise punase kohta. See, millega Mary tuttavaks saab, on punase objekti kvaliteet, mitte punase kogemise fenomeniline kvaliteet. Ta tutvub asjaga, mitte kogemusega. Vastuseid teadmise argumendile. Mary omandab uusi teadmisi ja nendeks on faktiteadmised. Kas ta saab teada uusi fakte? Jah, Ei, vanade faktide uus esitusviis(Lycan, Gulick, Horgan).
" pigem kirjeldatav kui perlokutiivne (mitte üksnes lokutiivne) kõneakt, mille üldtunnuste hulka kuuluvad niisugune veenmine, hirmutamine, valgustamine, innustamine, mille eesmärk on tegelik sotsiaalne mõju ehk käitumuslik tulem. Suhtlusaktid e. kommunikatiivsed aktid vastavad mudelis illokutsionaarsete aktide poolt genereeritud perlokutsionaarsetele aktidele. Näiteks kommunikatiivne akt Veenmine läbi informeerimise seisneb selles, et panna teine uskuma mingit propositsiooni, öeldes, et see on tõene. Jaan ütleb "Sajab vihma", kavatsusega informeerida Helenit sellest faktist. Helen kuuleb seda lauset ja tuvastab Jaani kavatsuse informeerida teda sellest faktist. Lisaks sellele otsustab Helen, et Jaan kavatseb panna teda uskuma, et sajab vihma. Helen vaatleb selle fakti enesestmõistetavust (evidentsi), sh ka see fakt, et Jaan ütles, et sajab. Helen jõuab arvamusele, et sajab.
10 senti, ehkki ta seda ise ei tea. Niisiis on (b) tõene; Smith usub, et (b) ning ta on õigustatud uskuma, et (b). Kuid kuna (b) on tõene tänu sellele, et Smith sai töökoha ning tema taskus on 10 senti, siis ei saa öelda, et Smith teab, et (b), sest ta ei tea, mitu senti tema enda taskus on. Nendes näidetes on tegemist tõese õigustatud uskumusega, kuid ometi ei saa öelda, et isik teab vastavat propositsiooni. Uskumine, tõesus ja õigustatus pole seega piisavad teadmiseks. Antud tüüpi näites on omandatud uskumus üksnes juhtumisi tõene. Probleem võib pärineda sellest, et asjaolu, et uskumus ontõene, ei mängi rolli tema õigustatuses. Tuleks välistada olukord, kus uskumus on juhuslikult tõene. Mõned uuemad teooriad lähtuvadki sellest ideest ning seostavad uskumuse tõesuse selle õigustatusega (lisavad vastava seose teadmise mudeli kolmandaks tingimuseks). 82
annaabi.ee 
