Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool-sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsust palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidist NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkem polegi vaja. Plakatitel propageeriti eluvaldkondi, kuhu parasjagu sooviti rahvast juurde saada. Kaks valdkonda, põllumajandus ja tööstus, olid need, mida kõige enam propageeriti. Näiteks propageeriti rõõmsaid ja õnnelikke põllu- ja tehasetöölisi oma töökohal, kes kuulutasid, et nende töökoht ning ülemus on ideaalsed ning äratasid rahvas huvi nende töökohtade vastu. Noori kavatati rangelt, nad pidid olema tugevad, vaprad ning mehised.
sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsusest palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidiselt NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkemgi veel. Näidati inimesi, kes nägid välja, et nad on väga rahul oma eluga ning toetavad südamest riigi juhte. Plakatitel propageeriti eluvaldkondi, kuhu parasjagu sooviti rahvast juurde saada. Kaks valdkonda, põllumajandus ja tööstus, olid need, mida kõige enam propageeriti. Oldi ju siiski veel võistluses USA-ga ning põllumajandus ja tööstus olid kaks suurt riigi arengutaseme näitajat. Näiteks propageeriti rõõmsaid ja õnnelikke põllu- ja tehasetöölisi oma töökohal, kes kuulutasid, et nende töökoht ning ülemus on ideaalsed ning äratasid rahvas huvi nende töökoha vastu.
toetavatena. Probleeme näidati positiivsemana kui need tegelikult olid. Üritati rahvast panna uskuma, et NSVL on kõige parem koht. Breznevit kujutati tööliste keskel sellepärast, et teda üritati kujutada palju helgema ja armastavamana kui ta tegelikult oli. Üritati rahvast uskuma panna, et ta toetab oma rahvast. Ülejäänud rahvast on samal plakatil kujutatud sellistena, nagu nad oleksid oma eluga väga rahul ning toetavad Breznevit. Peamiselt propageeriti kahte eluvaldkonda, põllumajandust ja tööstust, kuna need olid valdkonnad, kuhu sooviti tööjõudu ja inimesi juurde saada, et konkureerida teiste riikide põllumajanduse ja tööstuse arenguga. Propageeriti õnnelikke inimesi kes on põllu- ja tehasetööde tegemisel rõõmsad ja õnnelikud ning kuulutasid et nende töö on hea, et teisi nendest töödest huvituma panna. Nõukogude Liidu inimesed olid kergest mõjutatavad. Nad lasid end plakatitel
kõrvaltvaataja pilgule nagu midagi uut sündinudki. Endistele mõisamaadele rajati nüüd asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu, kuid hooned vajasid kiiret ehitamist ning ega selle laenu ja väheste ehitusoskustega just lossi püsti ei pannud. Traditsiooni arvestades propageeriti ehitustüübina koosehitust kui kõige enam oma proportsioonidelt rehemajast lähtuvat ja materjalikulu poolest ratsionaalseimat. Viimast iseloomustas imposantne kuju, mis sobis suurepäraselt maastikku. Uudsena aga toodi taluarhitektuuri peamise ehitusmaterjali palgi asemele tulekindel tsementkivist plokk, 1930. aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast
3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed olid üheks suureks inimeste mõjutajateks. Ajalehe abil kutsuti kaasmaalasi kaasa elama. 5.Miks võib väita, et 1905.aasta alguseks oli ühiskonnas kujunenud kriis? Kriis lõi kõik suhted sassi. Kriisi teket mõjutas Vene-Jaapani sõda, kus Venemaad häbistati. 6.Miks võib 1905.aastat nimetada üheks Eesti ajaloo pöördepunktiks?
rahvaluule võlu maailm. Oskar Kallis (LEIAB INTRANETIST) Juugendstiil Tekkis 19. Saj lõpul ning eksisteeris sümbolismiga põhimõtteliselt ühel ajal. Sündis mitmes Euroopa riigis üheaegselt kuna taheti vabaneda arhitektuuris valitsenud stiilide segust. Eelkõige lõi läbi arhitektuuris ja tarbekunstis. Esimsed katsetused tehti Inglismaal ja sealt levis see ka teistesse riikidesse. Eestis tunti juugendstiili kuna seda propageeriti Saksa keelses ajakirjas Jugend. Sai inspiratsiooni ka Jaapani kunstist. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuse loomisel lähtuti taimedest, mida tihti moonutati. Vahepeal sobitati ka tiivulisi naiste figuure(haldjaid) taimede vahele. Pearõhk on kaunilt kujundatud sujuvalt voogavatel joontel, mis kulgevad mööda kaunistatavat pinda üksikult või kimpudena. JUUGENDARHITEKTUUR (LEIAB INTRANETIST)
- 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st"
Hüperrealism. Neoekspressionism Koostaja: Külli Stroo Neoekspressionism Tekkis Saksamaal See on tugevalt ekspressiivne maalimislaad,vastureaktsioon kontseptualismi ja minimalismi napile väljenduslaadile Jõhker ainevalik Propageeriti kunsti, mis peegeldas kunstniku tundeid (vägivaldseid) Kunsti ja psüühika taasühendamine Neoekspressioniste huvitav kunst,mida on loonud psüühiliselt ebastabiilsed inimesed. Oli populaarne 19701980 Georg Bazelitz Sündis 1938 Üks olulisemaid neoeksperssioniste Alates 1965 maalis ta oma maale tagurpidi Tema esimene näitus põhjustas skandaali ja mõned tema maalid konfiskeeriti siivutusetõttu. Click to edit Master text styles Second level Third level
NSVL-i kujutati sellisena, nagu ta oleks kõige parem koht elamiseks ja et riigil on kõik vajalik olemas,mida inimesed vajavad.NSVL-i juhte ülistati ja propaganda näitas neid kui hoolivate ja armastavate inimestena.Televisioonis näidati, et inimesed on rahul oma eludega ning nad toetavad NSVL juhte omal valikul, kuigi paljud otsused, otsustati rahva eest ära ning inimestel ei antud võimalust ise otsustada. Põllumajandus ja tööstus olid ühed eluvadkonnad, mis ära propageeriti. Propagandistidele tuletati meelde ,et kolhoosnike ja tööliste hulgas leidub veel eraomanikke, "üksiktaluniku hingeelu jäänuseid, omakasupüüdlikust ja ükskõikset suhtumist sotsialistlike majandite huvides".Noori kasvatati rangelt, nad pidid olema tugevad, vaprad ning mehised.Nõukogude propaganda tegeles rohkem fiktsioonidega kui faktidega, inimesed teadsid, et fiktsioonid ei vasta tõele, kuid siiski suhtusid nad neisse, kui reaalsusesse.
Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist. Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti majanduslike positsioonide haprust. Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti kõrvale baltisakslased. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904. aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia 20
instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina. • Ülesandeks oli õpetajate abistamine pedagoogilises töös, kooliuuenduslike küsimuste selgitamine ja propageerimine ajakirjas Kasvatus ning õpetajate KOOLI • 1930
kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili. Nii hakkas kogu Euroopas 19.saj.lõpust levima stiil, mis eri maades kandis erinevaid nimesid: Inglismaal Modern style, Prantsusmaal Art nouveau, Saksamaal - juugend(ilmuma hakanud ajakirja "Jugend"(noorus)järgi, kus seda stiili propageeriti) . Nii kutsutakse seda ka Eestis. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris , sisekujunduses , tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis . Arhitektuur Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on
Liivimaa maanõuniku seletuskiri Vene võimudele talupoegade õiguste seletamiseks;Professorite instituut- Tartu ülikooli juures tegutsenud Venemaa ülikoolide õppejõudude ettevalmistamiseks mõeldud instituut;Asehalduskord- halduskorraldus, millega piirati aadli ja linnade omavalitsust;Klassitsism- 16.-19. Sajandi kunstivool.Pietism- usuvool, mis taotles usu sügavamat tunnetamist;Hernhuutlased e. Vennastekogudus, usuvool, kus propageeriti usuvagadust, aladlikkust. Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG. Merkel- püüdis kaotada pärisorjust, kirjutas raamatu "Lätlased, eriti Liivimaalsfilosoofilise sajandi lõpul"K.E. von Baer- avastas imetajatel munaraku (2-kroonisel)W. Struve - astronoomE
Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arendamist, tõlkida palju põhjamaade ja pr. Kirjandust, hakata looma kõrgkunsti. Siuru rühmituse kohta faktid: 1)tegutses Tallinnas 2)loosung: loomise rõõm- see olgu me ainus tõukejõud 3)jätkasid Noor- Eesti suunda 4)propageeriti modernismi, linna kultuuri arendamist, rõhutati individualismi 5) M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, A. Adson, F. Tuglas, A. Gailit. Tarapita rühmituse kohta faktid: 1)A.Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj
Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtestatud kohe, Mussolini kõigepealt valitses vormiliselt demokraalike meetoditega. · Eemaldati kõik mittefasistid · Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust · Kiusati antifasiste, koonduslaagrid · Parlament kaotas oma tähtsuse · Kontroll koolide armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle · Mussolini isikukultus Prantsusmaa Suurbritannia USA sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem
teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et antireklaamiga külmatakse väga palju viha ja hirmu inimestesse. Tegin ühel päeval YouTube lahti ja sealt vaatas vastu EKRE reklaam. Selles propageeriti homopropagandat, massilist pagulaste sissetulekut ja meie vanemate pikkades ravijärjekordades istumist. Reklaam jättis mulje, et kui ma EKREt ei vali, siis teeb elu Eestis absoluutse kannapöörde ja muutub kohe väga halvaks. Ise ResPublica liikmena, tahaks kohe midagi kõva häälega vastu öelda ja nende kohta viha teistes tekitada. Aga ise ei tee, seda, sest tean, mis tagajärjed sellele kõigele võivad tulla. Samuti tegeleb meedia viimasel ajal ka väga suure ülepaisutamisega
Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24. veebruar 1918 sündis Eesti Vabariik. Oluline oli leida võimalikult paljude riikide tunnustus. Selle saavutamiseks, tuleb aga ennast kuidagi määratleda. Valisime, et olla eurooplased. Valisime lihtsama tee, juba varem tallatud raja. Selles valguses ei saa midagi ette
arendamine, väikeettevõtluse likvideerimine, kehtestati viisaastaku plaanid, rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: - Kasutati ära olukord, kus Venemaal-NSVL olid ummikseisus. - Mõlemal juhul toimus pääsemine suure riigi rüpest - tsaari-Venemaa/NSVL. - Mõlemal korral eelnes seltsitegevuse elavnemine ja rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, rahvustunde tõus. - Mõlemal juhul loodeti saada abi ja tunnustust Lääneriikidelt, Eesti taotlusi ja eesmärke propageeriti ja selgitati muule maailmale. - Mõlemal juhul valitses riigis sisemine üksmeel (erinevad poliitilised jõud tegutsesid koos ise- seisvuse taotlemisel). - Mõlemal korral eelnes iseseisvumisele rahva poliitilise aktiivsuse tõus. - Mõlemal korral oldi meie maa-ala põlisasukaid, eestlasi, pikka aega vaimselt ja füüsiliselt ahis¬tatud. Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23
Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema. Koolis õpetati peamiselt NSVL ajalugu ja seda NSVL-i seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena, luues neile mitmeid toredaid organistatsioone, kus propageeriti kommunismi ja NL-i korda. Nii olid noored alguses oktoobrilapsed, seejärel pioneerid ja vanemana komsomolid. 20. sajandi teisel poolel valitses Nõukogude Liidus gerontograatia ning see mõjutas kindlasti riigi arengu- ja uuenduste tahet. Olukorda riigis ei parandanud ka stagnatsiooniaeg. Sellest hoolimata on Venemaast arenenud praeguseks üks maailma mõjuvõimsamaid ja kardetumaid riike, kuid erilistest inimestest ja tegudest ei tule seal riigis vist kunagi puudu.
· Balti erikorra kaotamine · Asjaajamine vene keeles · Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu: · Propageeriti õigeusku · Rajati õigeusu kirikuid (Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Seltsid: · Karsklusseltsid · Tuletõrjeseltsid · Seltsid muutusid meelelahutuslikuks · Algas suur rahvaluule kogumise kampaania · 1884 Üliõpilaste selts pühitses sisse Eesti lipu
Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati, sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt.
kaubale tollimaksud poleks vaja mastaabisäästust kohandumise ja kvoodid, eksporti rahavoogusid kahe tuleneva eelise ja protsess. aga propageeriti riigi vahel. sellega teenitud raha eest saab sisse osta teisi vajalikke kaupu ja teenuseid. 5
Kelle hulgas levis Kirikuõpetajate Rahva hulgas eelkõige Pastorkonnas hulgas talupoegade seas Tähtsamad põhimõtted Luteri kiriku Usuvagadus, Kritiseeriti ühiskonna konservatismi vastu, alandlikkus, sotsiaalne sotsiaalset korraldust, usuelu elavdamine võrdlus ja vendlus propageeriti elutarkusi ja kasulike teadmisi 15.Mis toimus neil aastail?(3p) 1684- asustati koolmeistrite kool, nn Forselliuse seminar 1632- Tartu ülikooli avamine 1739- ilmus eestikeelne Piibel 16. Kes nad olid ja millega jalukku läksid?(12p) Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija B
iseloomustavad rasked väiksed ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust. Rajati juurde palju hooneid, sest inimesed tulid linnast maale ning seega oli vaja uusi rahvamaju ja koole. Majade sisekujundus oli küllaltki lihtne. Sisustust kaunistasid kappidele tehtud motiivid,
õnnestumise tõenäosus 90%. See nägi välja selline, et ta viis patsiendid vaiksesse maakohta põllutöid tegema ja see pidavalt nad lõpuks järjele viima. Naised Kojujäänud naisterahvaste elu läks raskeks. Nad pidid hakkama ise pere üleval hoidma, tehes rohkem tööd ja saades meestest tunduvalt väiksemat palka. Enamik naisi olid tööl meditsiini asutustes või sõjatehastes. Tehastes töötegemise olemust propageeriti üle, et see oli väga patriotistlik ja turvaline tegevus, aga reaalseid töötingimusi ei mainitud. Naiste tihe kokkupuutumine kõrvulukustava müra, mürgiste aurude, padrunite ja lõhkekehadega viis nad erinevate probleemideni. Mõned levinud haigused/probleemid olid: uimasus, peavalu, isutus, tsüanoos, hingeldus, oksendamine, aneemia, südamepekslemine, kõhukinnisus, nõrk pulss, jäsemete valu ja ikterus ja elavhõbe mürgistus. Neid probleemi
määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati piirid, talupoegadel oli õigus vallas varale, kodanike õigusi piirati, mõisnikke kohtusse kaevamise õigus. 18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt. Hernhuutlus: vennaste koguduste liikumine, see teeb eestlastest tõelised kristlased, kõik inimesed olid võrdsed . propageeriti usuvabadust alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset vendlust ja võrdsust. Moodustati omaette kogudusi kuhu ette valiti jutlustajad. Ratsionalism.: peetakse nõuannete andmist oluliseks. Eesmärk oli rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust. Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid. Eestikeelne kirjandus : 1739
Einbund, Kaarel Eenpalu) Kehtis erakorraline seisukord, põhiseadus ei kehtinud Tsensuur Asutati spetsiaalne propagandatalitus (keelatud oli kirjutada Pätsi eraelust, Hitlerist, Stalinist) Erinevad kampaaniad, et rahvustunnet suurendada Kunst, kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba. Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata
kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus, hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid, kes tunnistasid jumala olemasolu. Ivan Bezdomnõi traagika: Ivani iseloomuga oli kõik korras, kuni ta kohtus Wolandiga ja Berliozi pea otsast lõigati. Pärast seda varises tema maailm kokku, tema suhtumine ja käitumine muutus ning ta muutus üsna paranoiliseks
Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks. Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi. Nii resoluutsete meetoditega ( propageeriti ) kergejõustikku ümmarguselt 5000 aastat tagasi. Kas jooksusport sel ajal ka fellahide hulgas levinud oli, sellest ei ole kirjutatud mitte ühelgi papüürusel. Kehalised harjutused olid Niiluse orus esmajoones kõrgema klassi privileegiks, mille abil ülikud oma sõjalist võitlusvõimet tugevdasid, et alati valmis olla klassihuvide kaitsmiseks. Võidukäigu algus Keskajal määras kirik kultuuri ja kasvatuse värvingu. Juba kloostri- ja kirikukoolides püüti
Võimul olid vabariiklased (presidendid Harding 1921 1923 ja Coolidge 1923 1929). Coolidge deklareeris: "Ameeriklaste põhitegevus on äritegevus!". Vabariiklased kehtestasid kõrged tollimaksud, sellega loodi USA ettevõtjaile monopol kodumaa turgudel. Vähendati ettevõtete makse stimuleerimaks investeeringuid uutesse ettevõtetesse. Anti soodsalt laene ehituseks. Raudteed ja kaubalaevastik anti eravaldusse. Propageeriti "Ameerika individualismi": a) Ameerika on võrdsete võimaluste maa b) "Ajalehepoisist miljonäriks" kujunes populaarseks loosungiks c) Põhimõte: igal inimesel on võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mis vastab tema võimetele, iseloomule, auahnusele jne. 4. USA ja Saksamaa reparatsioonid. USA tahtis, et reparatsioonide määramisel lähtutaks Saksamaa maksuvõimest. Seda ei tehtud
· noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt venekeelseks. · Tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine sagenesid arreteerimised 7. EKP esimeste sekretäride võrdlus: I. Käbin, K. Vaino. TV lk. 43 ül. 5.
1. Mis probleemidega kokku puutusid? Kuna sõja ajal olid suured näljahädad, siis paljud sõjaaegsed koolid utsitasid lapsi harima väikest maalappi, kus neil oli võimalik kasvatada köögivilju nii kooli kui ka kodu tarbeks. Samuti tooksin ka välja USA näitel valitsuse käsu, milles paluti lastel korjata pähkleid ja marju (moosi keetmiseks). Saadud produkt läks sõdalastele, kuid selle töö eest saadi ka boonust, milleks oli (1p per pound). Samuti olid lapsed sunnitud sööma vähem. Propageeriti, et aeglaselt süües on võimalik säästa oma tervist ning toitu. Paljud lapsed olid ka värvatud sõjaväkke, kuna olid oma ea kohta valetanud, paljudel puudus ka vanust tõendav sertifikaat, mis hoogustas laste võtmist sõjaväkke veel rohkem. Tüdrukud aga pidid tegema rohkem koduseid töid nagu kudumine (lõpp toodang sallid, mütsid, sokid saadeti sõdalastele). Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljudelt lastelt varastati ära lapsepõlv. Pered olid ka väga eraldatud,
Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle. Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja armee üle. Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad rahvusriiki, vaenulikud vähemrahvuste suhtes Eesti ajalugu Mõisted Päästekomitee- 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Anti kogu rööklik võim eestis. Asutav kogu- eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 1919-20. Kultuurautonoomia seadus- õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole.
Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. Diktatuur kehtestati järk-järgult 1925-1929 aastatel. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. Laiendati mussolini kui valitsusjuhi õigusi. Ta ei vastutanud enam parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees. Kuningas oli aga pideva fasistide poolt lähtuva surve all. Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste neid koonduslaagritesse sulgedes. Kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem: massilisi hukkamisi ei toimunud. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ning tekkis Mussolini isikukultus.
mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli. Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv. 7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris, projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse levikuga ehitati meiereisid ja suuri lautu ja küüne. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi. Viidi läbi kodukaunistuskampaaniaid, propageeriti haljastuse, alleede ja hekkide rajamist. 8. Mõisad ja mõisapargid nende kujunemine, ulatuvus ja ilme erinevatel sajanditel (17. 20. saj). Rootsi aeg 17. saj. teine pool. Alates 1645. a on Eesti alad jaotatud kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa, milline jaotus kehtis kuni I Maailmasõja lõpuni. Kujuneb välja aadli omavalitsus. 16.-17. saj mõisate võrk tiheneb
1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas, oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel. Tänu pietistidele sai luteri usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati. Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale. Liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvustamise kasvatamisel, koguduste sisekord
Tolle marsi pärast pidi kuningas Mussolini peaministriks määrama ning andis talle ka riigikogus viis kohta. Mõne aastaga kehtestas Mussolini piiramatu diktatuurivõimu. Ta nimetas end duce del fascismo,kes on kuningaga võrdne. Kõik poliitilised parteid kaotati ja keelati, ainult fasistlik partei jäi. Parlament kaotas oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Propageeriti kõike sõjaväelaslikku ja ülistati ,,korda". Põhiseaduse põhimõtteid ei järgitud. Fasism polnud rassistlik ega verine. Loodi erinevaid korpositsioone. 1919.aastal pooldas fasismi ligikaudu 17,000 inimest, kaks aastat hiljem aga juba 310,000. Usk valitsusse kadus ning usk Itaalia Rahvuslik Fasistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik. SAKSAMAA Weimari vabariik demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari
leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist: tihenev, hõrenev, liikumine sissepoole ja liikumine väljapoole. Kogu maailma
Arvati, et kriisist võimaldab üle saada valitsuse kõrval presidendi ametikoha loomine, mis vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. (Põhiseaduse muudatusteni jõuti alles 1934. aastal Eestist sai presidentaalne vabariik.) 1929 aasta veebruaris toimus Põllumeeste kongress, mille nimekamateks peakõnelejateks olid Konstantin Päts ja Johann Laidoner. Kongressil nõuti 1921. aasta põllutööliste seaduse kaotamist, propageeriti uute talude ja väikekohtade rajamist riigi reservmaadele ning linnastumisprotsessi pidurdamist. Taotleti uute tollide kehtestamist, maksude alandamist, ikaldusabi, ja soodsate krediitide sisseseadmist, et tõsta põllumeeste tulu ning kiirendada asunike ja riigirentnike maade kinnistamist. 2 Mida võeti kriisiolukorras ette? Nagu paljud Ida-Euroopa maad, seisis ka Eesti majandus üldise kokkuvarisemise lävel. 1930
Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt Välispoliitika: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja
kodaniku, kes suutsid sissemaksuna tasuda 10% krundihinnast. Eelistati perekonnainimesi, kuna need said oma tööjõuga hakkama. Lisaks asunduskohtale anti välja kuni viie hektari suurusi eluasemekohti põllutöölistele ja töölistele. Asunikutalud rajati mõisa põllumassiivile, taludele on iseloomulik lage ümrus. Asunikutalusid iseloomustavad suhteliselt väikesemahulised ja ratsionaalsed hooned. Kasutatu tüüpprojekte. Tihti rajati talud paarikaupa, et kokku hoia tee rajamise kulud. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi, enamasti olid kõrvalhooneteks ning üldjuhul viimistlemata. Tänasel maastikul asunikutalud Suurtel põllumassiividel (ka kolhoosides kasutati ja säilitati eelkõige endisi masiivistatud mõisapõlde) Talud on korrapärase paigutusega Lihtsad ja väikese mahuga hooned, vähe kõrvalhooneid Talupuud on alla 100 aastased sageli kuusehekk Uuteks hooneteks taludes olid välikäimlad
igal aastal 200 000 naela võrra suurendada. Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. · Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega.
igal aastal 200 000 naela võrra suurendada. Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume’i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. • Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal
Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad. Sulaajal olid poliitilised olud pisut leebemad. Kui sulaaeg lõppes, kujunes ka Eestis oma dissidentlus. Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide
kus säilis osaliselt akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. 10. Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis? ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. 11. Milline roll oli väliseestlastel kodu-Eesti jaoks Nõukogude ajal? Tutvustasid välismaailma
riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive, sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk. 1950-1960 Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus. Kübarate, kinnaste, väikeste kotikeste ja tikk-kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut. Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga võrratud lihtsalõikelise täispika varrukateta kleidiga. Kuna juuksed olid 1950
Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda. Kirik Vormiliselt valitses Eesti NSVs usuvabadus, tegelikult aga kiusati sageli usklikke taga (ei võetud kõrgkooli, ei lubatud töötada teatud ametikohtadel jne.). Igati propageeriti ateismi (=jumala eitamine). Püüti juurutada ilmalikke kombeid (jõulude asemel näärid, leeri asemel noorte suvepäevad jne.). IV Vastupanu (nõukogude võimule) Metsavendlusest oli juttu sisepoliitika alapeatükis. 1950. aastatel tegutsesid noorte põrandaalused rühmad. Sulaajal olid poliitilised olud pisut leebemad. Kui sulaaeg lõppes, kujunes ka Eestis oma dissidentlus. Mida tehti? · kirjutati pöördumisi ÜROle ja lääneriikidele (sest lääneriigid otsesõnu Balti riikide
· Nooditrükiste hulgas olid olulisel kohal koraaliraamatud MUUSIKAELU LINNADES 19.SAJ · Eesti seltsides tõusid esiplaanile koorilaul ( Estonia 1865, Vanemuine 1865) RAHVUSLIK ÄRKAMINE JA LAULUPÄEVAD · Rahvuslikust ärkamisest annab tunnistust Johann Voldemar Jannseni toimetanud eesti keele ajaleht Perno Postimees (1857) · Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu · 1864. a hakkas ilmuma Eesti Postimees (leheveergudel propageeriti ka mitmehäälset laulu, avaldati sõnumeid muusikasündmustest jne.) · Jannseni eesmärgiks sai korraldada beltisakslaste eeskujul Eesti oma laulupidu · 1865. A asutas meestelauluseltsi Vanemuine, Tartus · Seltsi eesmärgiks oli laulupeo korraldamine ,,50" aastase priiuse puhul Liivimaa talurahva pärisorjuse vabastamise 50. Aastapäev · 1867. A tutvustab Jannsen ülemaalise laulupeo korraldamise kavast Eesti Postimehes · 1867 a
· Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2. Fasistliku diktatuuri olemus: · Sisepoliitika: a. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid b. Laiendati valitsusjuhi õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees c. Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem d. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur e. Propageeriti rahvuslust f. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse NB! Erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem; massilisi hukkamisi ei toimunud. g. Parlamendivalimised muudeti farsiks; parlament kaotas oma senise tähtsuse h. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle i. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ja tekkis Mussolini isikukultus · Majanduses: a
annaabi.ee 
