Arvamus Nõukogude Liidu propaganda kohta Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool-sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsust palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidist NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst mõjutas inimesi palju, sest seda oli kerge levitada ja filmid panid inimesi uskuma,et nad elavad kõige paremas riigis.
suurendamist. Kuna USA-s kasvas mais hästi, siis tahtis ka tema, et nii oleks Nõukogude Liidus. Hrustsov arvas, et seda põllukultuuri tuleks kas või sunniviisiliselt peale suruda nagu seda kunagi oli tehtud kartuliga. Propagandaplakati eesmärgiks oli kiiresti inimeste meelsust ja ühiskondlikku arvamust mõjutada. Nõukogude Liidu juhte kujutati oma rahvast hoolivate ja toetavatena. Probleeme näidati positiivsemana kui need tegelikult olid. Üritati rahvast panna uskuma, et NSVL on kõige parem koht. Breznevit kujutati tööliste keskel sellepärast, et teda üritati kujutada palju helgema ja armastavamana kui ta tegelikult oli. Üritati rahvast uskuma panna, et ta toetab oma rahvast. Ülejäänud rahvast on samal plakatil kujutatud sellistena, nagu nad oleksid oma eluga väga rahul ning toetavad Breznevit. Peamiselt propageeriti kahte eluvaldkonda, põllumajandust ja tööstust, kuna
juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid
Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome) Fasistide võimuletulek- Mussonini- duce- natsionaalsotsialistid, nende võimuletulek 1933- Hitler- NSDAP- Führer- ,,Mein Kampf"- Propaganda- Natside reformid- SS- Gestapo- 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal. 1922 NSVL loomine- 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteid peale kommunistliku olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja TagaKaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 1922
· Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920. aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.1945. aastatel ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuka sai 15) 2. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: Stalini ajal kujunes NSVLis lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Riigipeaks oli NLKP 1. peasekretär grusiin Jossif Vissarionovits Stalin (vene keeles terasmees), tegelik nimi TSUGASVILI (19261953) NB! NSVLis puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatsov 1989- 1991) · Majanduses: a. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu)
sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti
Kõik kommentaarid