Kust me tulime? (0)

Sarnased õppematerjalid

28

doc

Arvo valton

kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" ­ Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492) Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, on sündinud Märjamaal. Lapsena küüditati ta koos vanematega Siberisse, kust sai kodumaale tagasi tulla alles pärast keskkooli lõpetamist. Valton õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks ning töötas 1968. aastani tehases. Tema loomingus pääseb aga peagi maksvusele tööstuse ja tehnika vastane hoiak. Kirjandusse tuleb Valton samal ajal Vetemaaga, ent sooritab hoopis otsustavama väljamurde realismi raamidest. 1960-ndate kõige ägedamad debatid peetakse maha just Valtoni loomingu ümber.

Kirjandus

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Lennart Meri on nentinud, et lapsepõlvest peale on ta elanud poliitiliselt teadlikus õhkkonnas. Kodus peetud vestlused ning vanemate hoiakud ja arvamused kujundasid Lennarti veendumusi ja seisukohti, ilma et ta seda ise oleks alati teadlikult tajunud. Lennart oli 1936. aasta Berliini olümpiamängude ajal seitsmeaastane. Diplomaadi pojana pääses ta istuma tähtsate külaliste tribüünile ja nägi seal teiste hulgas mitu korda ka Hitlerit. Lennart tundis end mängudel hästi. Väike kohvik, kust võis tuua kooke, sokolaadi ja kakaod, oli väikemehele palju tähtsam kui kõik maailma vägevad poliitikud kokku. Oma eestlusest oli Lennart sel ajal juba teadlik. Kodumaa oli saanud lähedasemaks, sest perekonna paranenud majanduslik olukord oli võimaldanud veeta suvepuhkused Eestis. 1938. aastal viidi Georg Meri üle Pariisi. Sealne saatkonnahoone oli palju uhkem kui Berliinis. Hoonel oli siseõu, lift ja palju muud luksuslikku. Alguses oli Lennartil

Ühiskonnaõpetus

23

doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised ­ Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised ­ (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi. Omal ajal kui vett võeti oli vaja ka midagi vastu anda, tavaliselt anti hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad ­ tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles

Euroopa muinaskultuurid

12

doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 11­13 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 ­ Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al

Ajalugu

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Kuigi panustega matused kirikaedades osutavad, et vähemalt paikkonniti maeti kohalike eliitperekondade liikmeid Eestis peale ristiusustamist kirikaedadesse, saab 13. sajandil alguse ka tava matta surnuid kristliku iseloomuga külakalmistutele. Teatud määral on neid teada kõikjalt Eestist, eriti rohkesti aga maa lõunapoolmikust. Osa neist, eriti saartel ja rannikualadel, olid ilmselt rajatud kunagiste väikeste kabelite ümbrusesse, kus maa oli samuti pühitsetud. Lõuna- Eestis, kust külakalmistuid on teada eriti rohkesti, pole enamik neist aga ilmselt kunagi ümbritsenud kabelit. Külakalmistuid uurinud arheoloog Heiki Valgu arvates võib Eestis ja Lätis levinud külakalmistute kui legaalsete matmispaikade teket ning pikaaegset kasutamist seletada paavsti poolt siinsetele vastristitutele juba vabadusvõitluse käigus tehtud järeleandmistega. Nimelt anti paavst Innocent III kirjadega aastatest 1214/1215 siinsetele vastristitutele muuhulgas õigus valida ise omale

Kultuurilugu

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus

Ühiskonnageograafia

30

docx

Maailma usundid

- 4 päeva pärast surma toimub inimese üle kohtumõistmine - Inimene peab ületama Chinvat Pul silla ­ headele see laieneb ning nad kohtavad ilusat neidu; halbadele muutub kitsaks kui noatera ning nad kohtavad haisvat moori, kes neid kallistusega sillalt alla tõukab - Täielik kehaline ülestõusmine toimub pärast maailmalõpu lahingut ­ tuleb ületada tulejõgi, kust vaid head saavad üle daevade abiga Inimese headuse omadused on maaharimine, abiellumine sama usu esindajaga, mõõdukas söömine ja sallivus. Kolm surmapattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomuvastane suguelu Faravahar - peamine zoroastrismi sümbol, mis kujutab tiivulist juhti, kes on inglisarnased olendid ja nad jälgivad inimesi ning juhivad nende elu.

Religioon

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

transpordikuludega vaevalt nendele tehtud kulutused" (Pivneva 2001). TOIT Kala ja liha on muistsetest aegadest olnud hantide peamine toit. Kala süüakse keedetult, toorelt, kuivatatult, suitsutatult ja soolatult. Varem tehti kaladest jahu, tänapäeval seda ei tehta. Kalade sisikondadest ja peadest keedetakse ka kalarasva. Need pannakse veega patta keema ning keedetakse mitu tundi. Rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Teine tähtsam toiduaine on liha, mida süüakse keedetult, toorelt, külmutatult, kuivatatult ja suitsutatult. Süüakse põhjapõdra, põdra, orava, jänese ja karu, aga ka pardi, hane, tedre, laanepüü jt loomade ning lindude liha. Pärast põhjapõdra tapmist juuakse tema verd. Taimetoitudest söövad handid marju ja jahust valmistatud toite. Marjadest süüakse rabamurakaid, mustikaid, pohli,

Kultuurid ja tavad

Kommentaarid (0)