Propaganda (Eesti kohta ei leidnud ühtegi) Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsusest palju helgemana. Propaganda näitas
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst
poolt sakslaste maabumise kartuses B) Saksa tsepeliini lend üle Paldiski 1915. 1915 aastaks jõudis sõjategevus Lätti, Daugava jõe joonele ning Riia linna ümbrusesse, kus rinne pikemaks ajaks stabiliseerus VABADUSSÕDA (24.11.1918-03.01.1920) 02.02.1920 oli Tartu rahu I maailmasõda lõppes 11.11.1918 kell 11.00 (vaherahu); Pariisi rahulepingud 19181920 Sõdivad pooled 1) Nõukogude Venemaa Punaarmee 2) Eesti enamlased: Eesti kütipolgud 1. Eesti rahvuslased. Eesti kaitsevägi 2. Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 1. Vabadussõja algus: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist tunnustada ei tahtnud. Nende poliitika eesmärgiks sai: A) Lagunema kippuva Vene impeeriumi taastamine (e. Venemaast lahku löönud riikide tagasivallutamine).
Ihering). Suureks probleemiks oli koolmeistrite puudumine. Et neid ette valmistada, 1684. aastal asutati seminar köstrite ja koolmeistrite koolitamiseks. Juhiks oli B.G. Forselius. ALIAS FORSEIUSE SEMINAR. Sinna võeti eeskätt õppima poisse ümberkaudsetest mõisatest. Õpetati lugema, usuõpetust, kirikulaul, mõnevõrra rehkendamine, saksa keel, raamatuköitmine. Kirjutamist õpetati kõige andekamatele. Tema õpilaste kohta on öeldud, et õppisid kiiresti. Seminar kestis umbes niikaua kuni asja selgeks saamine aega võttis. Seminar tegutses vaid neli aastat (1684 1688). Forselius suri ja polnud kedagi tema asemel sellega tegelema. Seminari vastu seisid mõisnikud: tööjõud vähenes, sai targemaks. Arvatakse, et umbes 200 õpilast käis seal seminaris. 6080 talurahvakooli võis tekkida. Tuli talurahvakoolidevõrk. LõunaEestis oli neid rohkem.
1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6
(etniline piir) 12 linna Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond 1934. aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon,
kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt
Kõik kommentaarid