Esimene maailmasõja ühiskonnagruppide olukord (1)

I maailmasõda  
Sõdurid 
Sõda käis enamasti kaevikute vahelt ja sõdurite suurim probleem nendes olles oli niiskus ja räpasus. See tekitas sõduritele " Trench  footi", mille korral tõmbusid veresooned külma ning niiskuse tõttu kokku ja jalad hakkasid paistetama. Kui jäetakse ravimata, siis nahk hakkab kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. 
Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. 
Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste  tagajärel . Shell  shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmise või vangi panemisega. Raviti teraapiaga, elektrišokiga ja distsiplineerimisega, kuid kõige tõhusam oli Arthur  Hursti ( armee majori) ravi, millel oli õnnestumise tõenäosus 90%. See nägi välja selline, et ta viis patsiendid vaiksesse maakohta põllutöid tegema ja see pidavalt nad  lõpuks järjele viima. 
  
Naised 
Kojujäänud naisterahvaste elu läks raskeks. Nad pidid hakkama ise pere üleval hoidma, tehes rohkem tööd ja saades meestest tunduvalt väiksemat palka. Enamik naisi olid tööl meditsiini asutustes või sõjatehastes. Tehastes töötegemise olemust propageeriti üle, et see oli väga patriotistlik ja turvaline tegevus, aga reaalseid töötingimusi ei mainitud .  
Naiste tihe kokkupuutumine kõrvulukustava müra, mürgiste aurude, padrunite ja lõhkekehadega viis nad erinevate probleemideni. Mõned levinud haigused/probleemid olid: uimasus, peavalu, isutus, tsüanoos, hingeldus, oksendamine , aneemia , südamepekslemine, kõhukinnisus, nõrk pulss, jäsemete valu ja  ikterus  ja elavhõbe mürgistus . Neid probleemi ravis aeg ja puhkus, kuid ajalugu näitab, et puhkuse osa neile väga ei antud. Naistel oli 12h tööpäevad ja mõnikord 13 päeva järjest. Samuti olid ka tööõnnetused tavalised , näiteks ida Londoni tehases Silvertownis, plahvatas 1917 dünamiit, mis nõudis üle 73 inimelu . 
Naiste vastupidavus ja  heast küljest näitamine viis nende olukorra paremale kohale. Peagi oli neil rohkem õiguseid ja võimalus valimistel osaleda, kuid mitte kohe kõigis riikides. Sõjaaegne hetk näitas meestel, naiste võimekust hakkama saada ka ilma nendeta. 
  
Lapsed 
Mõned said rindele valetades oma vanuse kohta ja see tähendas seda, et nad läksid sõtta ilma oskuseta käsitleda tulirelvi. See tähendas varustuse ebaefektiivset kasutamist ja ainus asi oli neil sõjas kahuriliha olla. Kindlasti leidus palju lapsi ka tehastes emade kõrval töötamas ja leidus ka indiviide, kes tegelesid materjalide kogumistega prügimägedel, et neid üles sulatada ja taaskasutada. 
Boy  Scouts  Assotsiatsioon oli üks esimesi noorteorganisatsioone, mis pakkus praktilisi abivahendeid brittidele. Nad valvasid telefoni- ja telegraafiline, raudteejaamasid, veehoidlaid või mis tahes sõjaliselt olulisi asukohti. Enne sõda ilmunud skautide liikumise käsiraamat käskis kõikidele skautidele „vajadusel valmis surema oma riigi eest", see oli väga sõduri sarnane käitumine ja au- koodeks , kuid oluliselt ohutum. 
Inglismaal lapsed kogusid raha paljudele heategevusorganisatsioonidele, sealhulgas vigastatud loomadele, haiglatele ja vigastatud sõjaväelastele. Kõik see tuli laste jõupingutustest, nende endi taskurahast. See oli kogu materiaalne vara, mida nad suutsid oma riigile anda et nende isad, onud   eluga tagasi tuleksid. 
  
Prantsusmaa 
Imperialism oli prantslaste põhiliseks motivaatoriks. Nad tahtsid territooriumi asemel pigem mineviku eest kätte maksta ja tagasi saada äravõetud maad. Prantsusmaa kaotas 1871 olulise rannikuäärse mineraali rohke ala sakslastele Franco-Prussiani sõjas ning samuti võitlesid nad Maroko üle.  See viis Prantsusmaa võimu langusele ja 1. maailmasõjas loodavad nad maa tagasi saada ja taastada turvalisuse, mille nad 19. sajandil kaotasid.  
  
  
Nad olid Läänerindel edukad , nad suutsid Marne’i lahingus Saksa väed lüüa ja sõja edasist käiku oluliselt mõjutada.   
1916 Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks Verduni  kindlust kaitstes. Kokku langes üle miljoni inimese, aga Prantsusmaa pidas vastu. 
Antandi väed alustasid 1. Juulil 1916 Somme’i jõe ääres vastupealetungi tankidega. Nad suutsid domineerima jääda, kuid kokku langes 1.3 miljonit meest. 
 Tegelikult Prantsusmaa käis ka Itaalia rindel edukal päästemissioonil, peale 250 000 itaallase vangisattumist. 
Siseriiklik olukord Prantsusmaal oli korras, naiste tööjõud hoidis riiki püsti ja suutis ise end ära toita. Mõned vaesemad pered võib olla pidid muna, kala toodete tarbimist kärpima ja kartuli asemele võtma kasutusele naerise, aga inimesed elasid selle olukorra üle. 
  
Allikad: 
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis _madisson/elu_soja_ajal.html 
http://www.bbc.co.uk/guides/z9bf9j6  
https://en.wikipedia.org/wiki/Women_in_World_War_I  
http://www.bbc.co.uk/insideout/extra/series-1/shell_shocked.shtml  
https://www.healthline.com/health/trench-foot#overview1  
https://www.thoughtco.com/women-in-world-war-1-1222109  
http://www.iwm.org.uk/history/10-ways-children-took-part-in-the-first-world-war  
https://www.reddit.com/r/AskHistorians/comments/2z1mh2/what_were_french_war_aims_in_the_first_world_war/   https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da#S.C3.B5jategevus_L.C3.A4.C3.A4nerindel