HIV ajalugu ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI-viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud. Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem. Seattle'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased uurisid HIV'le sarnaste viiruste geenimarkereid primaatidel, sh simpansitel, gorilladel, orangutanidel ja makaakidel
EBOLA VIIRUS Lugupeetud kuulajad: kaasõpilased ja õpetaja. Mina olen 8.a klassi õpilane Kelli Hinn ja mina räägin täna teemal Ebola Viirus. Mis on Ebola Viirus? Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas elavad loomad ning nakatutakse kokkupuutel haige loomaga. Haige inimene levitab viirust vere ja bioloogiliste vedelikega. Nakatuda võib ka saastunud meditsiinivahendite kaudu. Peiteperiood on 2–21 päeva. Haigus algab järsku nõrkuse, palaviku, pea-, liigese-, lihase- ja kurguvaluga, millele järgnevad kõhulahtisus ja oksendamine
Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine) *muutused seedeelundkonna töös. (nt: ehmatus, suukuivamine) *muutused sise- ja välisnõrenäärmete töös
mida ta nimetab sümboliliseks viitamiseks, samas rohepärdikute häirehüüd põhineb piiratumal praktikal ehk indeksiaalsel viitamisel. (Hoffmeyer 2014:387-389) 3 Ajukoor Jesper Hoffmeyer märgib, et inimeste aju, primaatide ajuplaaniga võrreldes, on liiga väike. Inimeste keha kasvukiirus ajuga võrreldes on ebaproportsionaalselt aeglane, nimelt kui täiskasvaud inimese aju ja kehamass oleksid samasugused nagu primaatidel, siis peaks inimene kaaluma 500 kg. Autor seletab:''Sellise tõsiasja tagajärjed on tähelepanuväärsed, sest see tähendab, et terve hulk kudesid on sünaptilises konkurentsis liiga nõrgalt esindatud.'' (Hoffmeyer 2014:401-402) 4 Keha signaal Jesper Hoffmeyer kirjutab Maxine Sheets-Johnstone'i väidest, nimelt arusaam, et liikumine ja puudutus on keele moodustamise aluseks ning pole võimalik rääkida ühtegi keelt, ilma et keha oleks selleks ette valmistatud
Tähelepanu ja teadvuse erinevusi ja sarnasusi. 2.teadvuseväline ja teadvustatud töötlus toimuvad mööda erinevaid töötlusteid: ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. 3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara
kindlasti kuus põhiemotsiooni, millele hiljem on lisandunud seitsmes põlgus Põhiemotsioonid (Paul Ekmani järgi) · Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus Ekman, P. (1980). Face of Man: universal expression in a New Guinea village Ekmani järgi saame põhiemotsioone ära tunda · järgmiste tunnuste alusel: Universaalse näoväljenduse olemasolu · Emotsiooni esinemine teistel primaatidel · Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused · Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena · Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Emotsioonid ja kultuur · Nii emotsiooniväljendused kui inimeste
2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Teooria
nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel? Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on võimalik aru saada, kas ta tunneb enda peegelpildi ära (saab aru, et see on tema enda peegeldus ja punane laik on tema enda küljes - st tal on eneseteadvus) või huvitub lihtsalt punasest täpist peeglil.
Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Põhiemotsioonidel on 9 kriteeriumi: 1. Universaalsete näoväljenduste olemasolu 2. Emotsioonide esinemine teistel primaatidel 3. Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused 4. Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena 5. Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel 6. Emotsiooni kiire teke 7. Lühiajaline kestus 8. Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9. Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Nende kriteeriumide alusel on P. Ekman põhiemotsioonide hulka valmis lisama veel põlguse, häbi, süü, hämmelduse ja aukartuse
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini).
7. Põlgus. Ülejäänud emotsioonid on kas põhiemotsioonide alamkategooriad (nt emotsioon kimbatus põhineb emotsioonil hirm ja sisaldab veel mingit mitteemotsionaalset komponenti, nagu olukorra taju) või põhiemotsioonide kombinatsioonid (nt armukadedust võib intepreteerida kui hirmu, viha ja kurbuse segu). Ekmani sõnul on vastavaid kriteeriume, mille järgi ära tunda, et tegemist on põhiemotsioonidega, üheksa: universaalse näoväljenduse olemasolu; emotsiooni esinemine teistel primaatidel; emotsioonidega kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused; emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemusena; emotsiooniga kaasnebpüsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel; emotsiooni kiire teke; lühiajaline kestus; emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt; emotsiooni pole võimalik ära hoida ega keelata. 2 Emotsioonid lisa
Utah' ülikooli teadlased arvutasid välja, et 1,2 miljonit aastat tagasi oli maailmas tõenäoliselt kokku vaid 18 500 paljunemisvõimelist inimest (kindlasti mitte rohkem kui 26 000). Seetõttu oli tol ajal tegemist tõsises hävimisohus liigiga, nagu tänapäeval on gorillad, kellest sigimisvõimelisi on umbes 25 000, ja simapnsid (hinnanguliselt 21 000 sigimisvõimalist isendit), kirjutas Physorg. Tänapäeva inimeste geneetiline varieeruvus on oluliselt väiksem kui teistel primaatidel, kuigi inimese praegune populatsioon on mitmete suurusjärkude võrra suurem. Teadlased on selle seletamiseks välja pakkunud erinevaid teooriaid, näiteks hiljutised geneetilised pudelikaelad ehk sündmused, mille käigus oluline osa populatsioonist sureb või ei saa järglasi anda. Üheks selliseks sündmuseks oli Indoneesias asuva Toba vulkaani purskamine 70 000 aastat tagasi, mis põhjustas tuumatalve taolise jahenemise. On arvatud, et selle elas üle vaid 15 000 inimest
Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioon emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus · Õnnelikkus · Kurbus · + põlgus Põhiemotsioonide taksonoomia: Jaak Panksepp vähemalt 4 anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu-, viha-, huvi- ja seotuseringe. (seotuse e paanikaringe) Toetab põhiemotsioonide ideed:
oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning millised tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8
Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist. Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide kriteeriumid: 1. Universaalsete näoväljenduste olemasolu 2. Emotsioonide esinemine teistel primaatidel 3. Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused 4. Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena 5. Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel 6. Emotsiooni kiire teke 7. Lühiajaline kestus 8. Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9. Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Põhiemotsioonid: 1. Rõõm 2. Üllatus 3. Kurbus 4. Hirm 5. Viha 6
leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;- funktsioon: detailne vormianalüüs,värvinägemine, ruumisuhted. Juhteteed: Võrkkesta erutusmuster muundatakse elektrilisteks signaalideks ja kantakse edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide
Vesi – 21päeva, Lammas- 17p, Siga- 21p, Hobune- 21, Koer – 4-8kuud, Kass - 14-21päeva Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1. päev on see, kui toimub ovulatsioon. Follikulaarfaas on tunduvalt pikem. * menstruaaltsükkel – primaatidel, igal ajal lubab paaritada, tsükli 1. päev on see, kui verd hakkab tulema (follikulaarfaasi algus), 14. päeval toimub ovulatsioon, seejärel luteaalfaas, luteolüüs ja tekib menstruatsioon. Ehk follikulaarfaas on 14 päeva ja luteaalfaas on 14 päeva. Endomeetrium pidevalt uueneb. Mõlemad tähistavad tsüklit, mis kestab ühest ovulatsioonist teiseni. Östrus – periood, mil emane on valmis paaritama. Ühest östrusest teiseni – innatsükkel. Kui on östrus, siis käitumine muutub
Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm, üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19). Põhiemotsioonid on seotud ajutegevusega. Põhiemotsioonide kriteeriumid on: universaalsete näoväljenduste olemasolu, emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused, emotsioonide esinemine ka teistel primaatidel, tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena, kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel, emotsiooni kiire teke ning lühiajaline kestus, kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt ning emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. Põhiemotsioonide tõestuseks võib öelda, et igas keeles on sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone (Eensalu, 2011). Joonis. Baasemotsioonid by Paul Ekman. Allikas: Evans, 2002, 18
Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 28. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Gordon Gallupi peeglitest 29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? staadium ~ 5% uneajast alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis- hallutsinatsioonid
Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. *Teadvuse seisundid: - Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus - Ülivirgus Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus ON. 28. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Primaatide näide: Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime (Delfiinidel uuritud). Laste eneseteadvus: Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2.
"Ecstasy" mõjud · Sensuaalne eufooria · Suhtlemisvõime tajutud paranemine · Kohmakus, koordinatsiooni halvenemine · Mälupuudulikkus · Ärevus- ja hirmuhood · Kehatemperatuuri tõus · Püsivad meeleolu- ja tunnetushäired Ecstasy - neurodegeneratsioon: mis on teada ja mis mitte · Akuutselt (kroonilise vastand, ehk siis ühekordne) pärast MDMA-d 5-HT tase taastub 24 tunniga · Neurodegeneratsiooni tekkimisel püsib 5-HT madalam tase rottidel kuid ja ahvidel aastaid · Rottidel ja primaatidel selektivne 5-HT-kahjustus, hiirtel nii 5-HT- kui ka DA-neuronite kahjustus · Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe astmes 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone. Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust 5-HT-närviülekande nõrkuse korrelaadid:
intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; · Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. - Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Peeglikatse? 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? Uinumise järel vaikse une staadium (40-80 min) Aktiivne ehk paradoksaane (REM) periood (lühike, 5 min?) 1.staadium- alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne
Kodupiirkond on suhteliselt suur neil liikidel, kes on spetsialiseerunud teatud kindlatele piiratud levikuga toiduobjektidele (putukad või puuviljad). Uurijad püstitasid järgmise hüpoteesi: kuna toiduspetsialistid (putuk- ja puuviljatoidulised primaadid) peavad oma toitu laialdaselt alalt taga otsima, siis ongi nende kodupiirkond suurem kui lehetoidulistel. Teiste sõnadega, kodupiirkonna suurus primaatidel sõltub nende toitumistüübist. Kuid vaja on kontrollida ka võimalikke alternatiivseid hüpoteese. Kahtlusteks on järgmised mõjuvad põhjused: Esiteks, erinevate primaadiliikide toitumissalgad on erineva suurusega. Mida rohkem on isendeid salgas, seda rohkem vajab salk loogiliselt võttes toitu ja järelikult peab ringi liikuma suuremal alal kui väikesed salgad. Võib-olla on täiesti juhusliku kokkusattumuse tõttu
meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist. Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt. Millised on põhiemotsioonide tunnused? Põhiemotsioonide kriteeriumid: - Universaalsete näoväljenduste olemasolu - Emotsioonide esinemine teistel primaatidel - Emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused - Tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena - Kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel - Emotsiooni kiire teke - Lühiajaline kestus - Kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt - Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Nimetage Ekmani põhiemotsioonid: 1. Rõõm 2. Üllatus 3. Kurbus 4. Hirm 5. Viha 6
intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest: • Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. • Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. - kui ta läheb peeglit näppima ja arvab, et seal keegi teine, siis pole eneseteadvust. • Delfiinidel uuritud
- lõpeb corpus geniculatum laterale’s ja keskaju colliculus superior’is Tuber cinereum (BC8) - tuhkurköber - läheb allpool üle lehtriks – infundibulum’iks (BC9) – selle otsas ripub hüpofüüs Hypophysis (B10) - tähtsaim endokriinnääre - tagasagar areneb ajuainest, eessagar produtseerib hormoone, mis mõjutavad teiste nääremete tööd Corpus mamillare (BCD11) - nibukeha - väike valkjas ümar moodustis - imetajail ilmub aju pinnale, primaatidel muutub paariliseks Hallaine - vegetatiivsed tuumad substantia grisea centralis’es kõrgeim vegetatiivsete funktsioonide koorealune koordinatsioonikeskus - eesmine, vahepealne, tagumine ja dorsaalne tuumaregioon - üle 30 tuuma - Eesregioon nucleus supraopticus (D12) nucleus paraventricularis (D13) mõlemad tuumad produtseerivad hormoone (oksütotsiin, antidiureetiline
ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
- inimese areng on selle osa = algus kümneid miljoneid aastaid tagasi - NT: geenmutatsioon 23 miljonit aastat tagasi = primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine - ajumaht kasvas kiiremini kui kere Inimkonna häll - Ida-Aafrika riftivöönd - riftistumise tulemusel: *eraldub mandrilaam ja muutub kliima *mäestike teke *ida pool kuiv kliima - riftiorg oli isolatsioonitegur, mis eraldas primaatide populatsioonid - primaatidel tuli kohaneda uute looduslike oludega Inimese evolutsioon - 7-8 miljonit aastat tagasi hakkas üks vihmametsades elanud primaatide populatsioon elama savannis - vähenes konkurents teiste metsaelanikega - eraldus arenguliin, mis eraldab inimest simpansitest ja bonobodest - uued primaadid savannis: *kõndisid nüüd kahel jalal = kaitse ülekuumenemise eest (60% päiksest neeldus) *pealaele tekkinud karvkate kaitses aju ülekuumenemise eest
o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad o Keskne roll stsenaariumitel – inimene valib mälust stsenaariumi kuidas käituda o Atributsiooniteooria – inimesed seletavad teiste inimeste käitumist – keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused Ebameeldivad tingimused ja sündmused - Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust
Lubage avada teile toitumise põhiprintsiip, mida tunnistab Loomulik Hügieen: sööge toiduaineid nende veesisalduse kahanemise järjekorras. Kõige lõpus sööge väikseima veesisaldusega ja kõige enam kontsentreeritud toit. Ärge KUNAGI tehke vastupidi. Ka polkovnik Bredford toonitab järjestikulise toitumise olulisust. Sellist tüüpi toitumine on tihedalt seotud tema propageeritava üht liiki toiduaine tarbimisega ühel toidukorral. Loomadel ja primaatidel, kelle jaoks on loomulik toituda just nii, ei ole seedeprotsess mingit moodi raskendatud. Alljärgnevalt on toodud järjestikulise toitumise lihtsad reeglid: 1. Alustage einestamist suurema veesisaldusega toiduainest ja lõpetage väikseima veesisaldusega toiduainega. 2. Enamus jooke lahjendavad ja uhuvad maost välja seedefermendid, mis raskendab toidu omastamise protsessi. Ärge jooge toidukorra ajal midagi. 3
kohta. - Tegutsemisvalmindus. - Emotsioonide avaldumine - emotsionaalses käitumises. - Regulatsioon - emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimeldatakse tahtlikult. - Emotsioonid - ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka stosiaalne ja kultuuriline komponent. Põhiemotsioonide kriteeriumid (- P. Ekman): 1) Universaalse näoväljenduse olemasolu. 2) Emotsiooni esinemine teisel primaatidel. 3) Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused. 4) Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste eelnevate sündmuste tulemustena. 5) Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel. 6) Emotsiooni kiire teke. 7) Lühiajaline kestus. 8) Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt. 9) Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. Vihast nägu on kiirem ja hõlpsam rahvahulgast üles leida (- A. Öhman).
mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim on toetust leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt põhiemotsioonide hulka kuuluvad hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus ja hiljem lisatud põlgus. Ekmani põhiemotsioonide kriteeriumid: 1) Universaalse näoväljenduse olemasolu 2) Emotsiooni esinemine teistel primaatidel 3) Emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused 4) Emotsioon tekib iseloomulike ja eriliste sündmuste tulemusena 5) Emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel 6) Emotsiooni kiire teke 7) Lühiajaline kestus 8) Emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt 9) Emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. 11.4. Emotsioonid ja kultuur
Kõrgme astme alad integreerivad informatsiooni, mis pärineb esmastest sensoorsetest aladest. Näiteks tagumine parietaalne koor kuulub kõrgema astme keskuste hulka. See piirkond koordineerib somatosensoorset tundlikkust ja nägemist, aga integreerib neid tundlikkuse liike liikumisega. Kolm suurt ajukoore ala asuvad väljaspool primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaarseid alasid, neid nimetatakse assotsiatsiooni aladeks. Primaatidel võtavad need enda alla kõige suurema osa ajukoorest. Nende põhifunktsiooniks on integreerida väga erinevat informatsiooni sihipäraseks tegevuseks ja nad on erineval määral seotud kolme põhilise ajutalitluse kontrolliga - 21 need on tajumine, liikumine ja motivatsioonid. Parieto-temporo-oktsipitaalne assotsiatsiooni koor - nagu nimetuski ütleb asub ta kolme ajukoore sagara vahel.
omavahel kontaktis ja infot vahetada Kakud kuulevad liikumist, kaku üks kõrv pisut üleval- ja eespool kui teine – lähtuvalt sellest, kuidas heli jõuab vasakusse või paremasse kõrva (selle erinevus), on kakk võimeline objekti asukohta hindama. Taktiilne kommunikatsioon sageli kasutusel sotsiaalsete suhete juures. Igasugused puudutused eeldavad juba, et osalised üksteisele lähedal, see, et on võimalik puudutada, ollakse lubatud olla nii lähedal, on juba iseenesest tähenduslik (nt primaatidel parasiitide otsimine, koertel lakkumine jne). Keemiline kommunikatsioon Teatud liik suuteline teatud keemilisi signaale vastu võtma (nt et üksteist üles leida), ülejäänute jaoks on see müra. Mesilasema feromoon surub alla töömesilaste instinkti hakata paljunema, juhul kui ema jääb vanaks või temaga midagi juhtub, siis võetakse see pidur pealt ära, pere hakkab uusi emamesilasi tootma. Elektriline kommunikatsioon Paljaskalad kasutavad nõrga elektrivälja abil kajalokatsiooni.
· Sensuaalne eufooria · Suhtlemisvõime tajutud paranemine · Kohmakus, koordinatsiooni halvenemine · Mälupuudulikkus · Ärevus- ja hirmuhood · Kehatemperatuuri tõus · Püsivad meeleolu- ja tunnetushäired! Ecstasy - neurodegeneratsioon: mis on teada ja mis mitte ! · Akuutselt pärast MDMA-d 5-HT tase taastub 24 tunniga · Neurodegeneratsiooni tekkimisel püsib 5-HT madalam tase rottidel kuid ja ahvidel aastaid · Rottidel ja primaatidel selektivne 5-HT-kahjustus, hiirtel nii 5-HT- kui ka DA-neuronite kahjustus · Kas rekreatsiooniline Ecstasy on neurotoksiline? Tegelikud annused teadmata Annuste vastavus inimestel ja loomkatsetes (skaleerimine - kaalude suhe 0,7 korrutatud annusega loomale) Mitmete uimastite kasutamine Ecstasy nime all müüakse mitmeid farmakone Ecstasy vähendab aju serotoniinisisaldust
inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka sotsiaalne ja kultuuriline komponent. Põhiemotsioonid on üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus.Kõik ülejäänud on nende kombinatsioonid. Enim toetust leidnud Ekmani uurimus, kus põhiemotsioonid kindlasti: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem sritsmendana nimetatud ka põlgus. Põhiemotsioonidel üheksa kriteeriumi: universaalse näoväljenduse olemasolu, emotsiooni esinemine teistel primaatidel, emotsiooniga kaasnevad iseloomulikud ja erilised füsioloogilised muutused, emotsioon tekib iseloomulike je eriliste eelnevate sündmuste tulemusena, emotsiooniga kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel, emotsiooni kiire teke, lühiajaline kestus, emotsiooniga kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt, emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata. · Millised on tähelepanu liigid? Kirjelda tähelepanu omadusi.
struktuurile mis ümbritseb ajutüve - Limbilise süsteemi osad mõjutavad hüpotaalamust mis siis kõige olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab - Uusaju koor ei tekita emotsioone - Papezi teooria soitus hästi aega mil freudistlikud teooriad õitsengul olid - Limbiline süsteem kui alateadlik vs neurokorteks kui teadlik-kognitiivne - NB amügdalad pole sisse arvatud Psühhokirurgia … Näod ja Ekmani emotsioonid - Primaatidel on näude ja näoväljenduste tundmisel olulisim ajpiirkond fusfiorm piirkond ventraalses temporaalsagaras - Parem poolkera nägude äratundmisel tugevam aga asi pole nii absoluutne Kaasaegne limbiline süsteem - Sisaldab amügdalat/mandelkeha ja prefrontaalkoort - Ajukoor on selleks et infot edasi-tagasi saata - Info läheb limbilasest süsteemist ajukoorde, meeltega võtame info vastu - Meeltest saadud info läheb kindlasti läbi taalamuse
isahoole, paarissuhete ja sotsiaalsete võrgustike kujunemiseks · Kulukas suur aju o Aju mass 2% keha massist, kuid nõuad 20% energiat (väikelaste kuni 50%) o Inimahvid kulutavad 10% oma energiast ajutööle o Tundlik erinevatele funktsiooni häiretele o Vastuvõtlik kahjulikele kultuurilistele mõjutustele + suurt aju vaja grupilise eluviisiga hakkama saamisele, hüvede paremaks tarbimiseks iseenda jaoks o Primaatidel korreleerub aju suurus keskmise rühma suurusele (liigiomane) o Mida suurem grupp, seda mitmekesisemad alluvus- ja koalitsioonisuhted; võimalus leida ideaalne kapital sigimispartnereid; teistega manipuleerimine; sotsio Miks on vaja inimest evolutsioonilisest vaatepunktist uurida? · Inimene põhjustab ohlikke keskkonna ja sotsiaalseid probleeme (sõda, ökoloogilised kahjustused) · Inuiemse bioloogilise loomuse mõistmine vajalik:
a. ja tema auks sai ta ka nime. Shigella ei kasva nii lihtsatel söötmetel, nagu Escherichia. Ta vajab näiteks juurde nikotiinhapet, paljud tüved ka N-aluseid jt. vitamiine. Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda. Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB
et tegu on millgi segasega. katkendi järgi me oskame lugeda ka ülejäänud. igas tekstis on olemas teised kultuuritekstid, millest see koosneb, iga tekst võtab kaasa teised tekstid. asi ei ole mõjutuses. pole olemas mingit allikat, millest tuleb mõjutus, see ei ole sellega seotud. intertekst on lihtsalt kõikide allikate teavustamine. siin on sarnasusi lacani käsitlusega : inimese mina sünnib keelde sisenemise kaudu [sellega on tegelt keerulisem, sest ka primaatidel, elevantidel ja delfiinidel on olemas minateadvus : suht kavala katsega tuvastatud] teksti jääb alati tähendusi üle. teksti lugemise juures osalevadki need ülejäävad tähendused, teksti saab lugeda üha uutel viisidel, see ei ole mingi lõpetatud konstruktusioon. ka erinevad inimsed loevad tekste täiesti erinevalt. kui ajalooline tekstitõlgendus uurib, kust tekst tuleb ja kes on tema autor. strukturalistlik tõlgendus tegi suuri korrektuur
toime vastu moodustub organismis rida mutatsioone, mis viivad fermendid oma algse ja õige tegevuse juurde tagasi. Antimorfseks mutatsiooniks on imetajate higinäärmete muutumine piimanäärmeiks. Neomorfse mutatsiooni korral areneb täiesti uus tunnus. Neomorfne mutatsioon domineerib sel juhul esialgse tunnuse üle. Selliseks mutatsiooniks oli klorofülli tekkimine taimedesse ja hemoglobiini tekkimine looma organismi. Neomorfsed mutatsioonid kutsusid esile seljaaju ja peaaju tekkimise primaatidel. Mutatsioonid jagunevad genoomile mõjumise astme järgi järgmiselt: - geenmutatsioonid (ehk DNA struktuuri muutused), - kromosoommutatsioonid (kromosoomide struktuuri muutused), - genoommutatsioonid (liigi normaalse kromosoomiarvu muutused). Kromosoommutatsioonid Kromosoommutatsioonideks loetakse kromosoomide struktuuri ja arvu muutused, ehkki siin ei ole enamasti tegemist geneetilise informatsiooni (DNA nukleotiidijärjestuse) muutu- sega.
sajandi I poolel. Mitmete vastavate uuringute kokkuvõttena on tänapäevaks selgunud, et • sotsiaalne õppimine laias tähenduses (peamiselt abistatud iseõppimise teel) on paljude loomaliikide puhul tavaline • sotsiaalne õppimine kitsamas mõistes ehk imiteerimine tundub loomadel olevat suhteliselt haruldane, kindlalt tõendatud juhtumeid on vähe teada • sealjuures on mõneti üllatav, et lindude ja rottide imiteerimisvõime tundub olevat isegi parem kui primaatidel (välja arvatud inimesel, kellel see seevastu on arenenud ülihästi). IV KÄITUMISE EVOLUTSIOON Käitumise evolutsiooni uurimine on raskem kui paljude muude tunnuste evolutsiooni uurimine, sest erinevalt nt anatoomilistest/morfoloogilistest struktuuridest ei jää väljasurnud organismide käitumisest kivistisi. Erandina on mõningate väljasurnud loomade kivistunud struktuuride ja/või
suguteedes! 2 Spermatogenees algab suguküpsuse saabumisel (puberteet) ja kestab kuni maise lõpuni 10. Spermatogoonid Ürgsed idurakud liiguvad mitootilisse aresti enne genitaalvallidesse sisenemist, vaikivas olekus G0/G1 faasis olevad prespermatogoonid. Peale sündi prespermatogoonid jätkavad proliferatsiooni ja migreeruvad basaalmembraani juurde, kus muutuvad spermato- goonideks ehk ürgseemnerakkudeks (tüvirakud) Jagunevad 3ks: (Primaatidel on 4 tüüpi spermatogoone:) A1dark spermatogoonid on tüvirakkude reserviks, mis ei jagune, kui spermatogenees on terviklik, kuid prolifereeruvad, kui on toimunud mingil põhjusel munandi kahjustused A2pale spermatogoonid jagunevad iga spermatogeense tsükli jooksul ja annavad aluse kahte tüüpi tütarrakkudele: A2pale rakkudele, iseuuendades populatsiooni ja A3transition vahelmistele spermatogoonidele A3transition rakud jagunevad mitootiliselt andes aluse B-
annaabi.ee 
