HIV ajalugu (0)

HIV ajalugu
ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI- viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud.
Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem.
Seattle 'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased uurisid HIV'le sarnaste viiruste geenimarkereid primaatidel, sh šimpansitel, gorilladel, orangutanidel ja makaakidel. Geenimuudatused, mis on tekkinud Aafrika ahvide ja inimahvide immuunsüsteemis, viitavad sellele, et viirused tekkisid 5-16 miljoni aasta eest.
Allikad: Compton , A. A., Emerman, M., Convergence and Divergence in the Evolution of the APOBEC3G-Vif Interaction Reveal Ancient Origins of Simian Immunodeficiency Viruses, PLOS Pathogenis, URL: http://www.plospathogens.org/article/info:doi/10.1371/journal.ppat.1003135 (lehekülge kasutatud 13.10.2013)
HIV'i ajalugu võib ulatuda miljonite aastate taha, ERR uudisteportaal , 2013, URL: http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=8322 , (lehekülge kasutatud 13.10.2013)
Mis on HIV?
HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele.
HIV- nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele, samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad .
HIV- nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS.
AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega.
Allikad: Tervise Arengu Instituut, Mis on HIV ja AIDS, URL: http://www.hiv.ee/et/Mis-on-HIV-ja-AIDS (kasutatud 13.10.2013)
Mida teha kui oled HIV positiivne?
Teadasaamine nakatumisest HI-viirusega võib põhjustada segadust tundeelus. Selle tõdemine võib olla suur kriis. Sageli areneb see etappide kaupa. Kriisi esimeseks etapiks on šokk, mis võib kesta lühikesest hetkest mitme päevani. Šoki-etapi ajal võivad tunded vahelduda tardumusest segaduseni.
Šokile järgneb reaktsioonietapp, mil võtavad võimust tugevad tunded. Sellisteks tunneteks on viha, süütunne, ahastus , hirm ja kurbus . Nakatumine tundub ebaõiglase ja põhjendamatuna. Viha võib olla suunatud HI-viiruse või seksuaalpartneri vastu.
Paranemisetapi käigus orienteerub inimene jälle tulevikule. Teadmine, et nakkusega võib elada aastaid, et õpingud ja töö võivad jätkuda, aitavad liikuda edasi. Kuigi viirust ei saa ohjata , saab seda teha oma eluga.
HIV-nakkuse ravi ja ravimid on patsiendile tasuta. Ravi alustamise aeg sõltub nakatunu enesetundest ja HIV nakkuse kulu jälgimise käigus teostatud laborianalüüside tulemustest.
Korrapäraselt sissevõetud ravimite abil saab organismi nõrgenenud vastupanuvõime muutuda tugevamaks. Selliselt suudetakse haiguse progresseerumine peatada. Käesoleval ajal kasutusel olevate ravimitega ei suudeta viirust siiski organismis lõplikult hävitada. Ravimite mõju ja selle kestvus erineb igal HIV-nakatunul.
HIV-nakatunu jälgimine toimub raviasutuses. Külastades seda korrapäraselt, saadakse HIV-nakkusetõttu tekkivatesse probleemidesse kiiresti sekkuda.
HIV-nakkuse arenemisest annavad parima pildi CD4 rakud ja viiruse hulk veres. Kui patsiendi enesetunne on hea ja viiruse hulk veres kontrolli all, peab arsti juures käima umbes iga 4-6 kuu järel, vajadusel sagedamini. Kui patsiendile määratakse antiretroviirusravi, tuleb alguses arsti juures käia tihedamini.
Patsiendi vastupanuvõime nakkustele võib nõrgeneda CD4-rakkude hulga vähenemisel ja kõrge viiruse hulga korral veres. Seetõttu võidakse patsiedile määrata ravi HI-viiruse vastu, mille eesmärgiks on suurendada organismi vastupanuvõimet, vähendades viiruste hulka patsiendi organismis. Ravi on kavandatud kestma elu lõpuni. Ravimite tarvitamisel võivad esineda kõrvaltoimed ja hilisemad toksilised kahjustused, mida pole võimalik täielikult vältida. Peamisteks kõrvalnähtudeks on iiveldus, oksendamine , kõhulahtisus, nõrkus, unehäired, kõhuvalud, peavalu ning erinevad lööbed.
Ravi kavandatakse individuaalselt patsiendi jaoks, kombineerides mitut erinevat ravimit. Mõnikord võidakse seoses kõrvalnähtudega ravi katkestada või mõni ravim asendada teisega . Ravi alustamiseks ja teostamiseks saab patsient toetust oma arstilt.
Allikad: Tervise Arengu Instituut, HIV ja ravi, URL: http://hiv.ee/et/Kui-oled-nakatunud-HIVi/HIV-ja-rav i (lehekülge kasutatud 13.10.2013)
Tervise Arengu Instutuut, Kui oled nakatunud HIVi, URL: http://hiv.ee/et/Kui-oled-nakatunud-HIV i (lehekülge kasutatud 13.10.2013)