Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP I Maris Pähn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg........................................................................... 5 1.3.Nakatumine.................................................................................................................. 6 1.4.Testimine ja ravi...........................................................................................................7 2.HIV JA AIDS EESTIS.................................................................................
1)sperdid: HIV ennetus Eestis vajab tõhustamist 29. aprill 2008 09:30 Välisekspertide hinnangul on Eestis HIV-ennetuses toimunud oluline edasiminek, kuid ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii poliitika kujundajatelt kui tegevuste elluviijatelt. "Eesti on üks riikidest, kus meil on olnud hea koostöö paljude aastate jooksul ning käivitunud on mitmesuguseid algatusi alates ennetusest kuni r
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid