Turvaliku töökoha tagamine ja selliste tööõhkkondade loomine, mis suurendaksid turvalisust, on palju kindlamad lähenemised, kui püüdmine individuaalset käitumist muuta, aga ikkagi töötajate käitumine on tähtis ja muudetav faktor töökoha turvalisuse tagamisel. Töötajad ei saa ohutult käituda ilma teadmiseta ja oskuseta, mis lubaks nendele ohtu äara tunda ja vältida (Cohen&Colligan, 1997). Järelikult, töötajatele õpetamine on üheks vigastuste preventsiooni strateegiaks töökohas. Kui töötajad saavad tagasisidet ohutu käitumise kasulikkusest, siis nende käitumine paraneb (Cohen&Colligan, 1997). Töötajad ei täida tihtipeale ettevaatusabinõusid, mis on seotud pikaajalise vigastusega nagu, näiteks, kõrvatroppide kasutamine selleks, et kuulmiskaotust vältida. Programm, mis näitas kuulmistesti tulemusi, mis oli tehtud päevil, millal nad kasutasid
Enneaegne pensionile jäämine (Eestis on töövõimetuspensionäre ligi 100 000); 3. Produktiivse tööjõu kaotus; 4. Kaupade ja teenuste kvaliteedi langus; 5. Suurenenud töötu abirahad; 6. Suurenenud ravikulud (2015.a. oli Eestis iga päev töövõimetuslehel 11374 inimest, igal tööpäeval puudus ca 20000 töötajat töölt) ; 7. Inimese elukvaliteedi langus. 3. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Preventsiooni üheksa printsiipi: 1. Vältida riski. 2. Kui riski pole võimalik vältida, siis tuleb määrata riski suurust; 3. Püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat); 4. Kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.); 5. Töö vastavusse viimine tehnilise progressiga; 6. Asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia,
Uuringud on näidanud, et antiviiruslikku raviga on võimalik märkimisväärselt vähendada HIV-positiivse raseda naise riski kanda haigus lapsele edasi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tervise Arengu Instituudi HIV/AIDS teemaline portaal http://www.hiv.ee/ 2. MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus http://www.aids.ee/ 3. Tervise Arengu Instituudi terviseportaal http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1476 4. Hanna-Liisa Ennet(2006) HIV-i ja AIDS-i preventsiooni ning rehabilitatsiooni võimalused Eestis (Bakalaureusetöö) http://www.caritas.ee/s/img/ennet_loputoo2006_hivaids.doc 5. MTÜ AIDS-i Informatsioon Sveits http://www.hiv-net.org/index_eesk.htm
olemasolu. Et õigel ajal oma haigusele jälile saada, tuleb iga kahe aasta tagant käia kontrolluuringutel ning teha vereanalüüs. Dieedi osa aneemia ravis: Ainult puudulikust või valest toitumisest tingitud aneemia esineb eelkõige kindlates riskirühmades ja on õigeaegse dieedi korrigeerimisega välditav. Juba tekkinud toitumuslikku aneemiat ainult õige toiduga ravida ei õnnestu, ning vastav medikamentoosne ravi on vältimatu. Dieetravi on siin vajalik sekundaarse preventsiooni seisukohast. Dieedist ei ole abi kujunenud organismi häirunud imendumisvõime tõttu. Sellisel juhul vajab patsient asendusravi. Organismi rauasisaldust reguleerivad... peamiselt raua imendumine peensoole ülaosas, mis omakorda sõltub rauavarude suurusest (rauapuuduse korral imendumisvõime suureneb 34*) ·raua esinemisvorm (heemne või mitteheemne) ja hulk toidus ·toiduainete kombinatsioon ühe söögikorra ajal ·vähesel määral raua ekskretsioon
2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6.Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 7.Jaap van der Stel (toim.) 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print. 8.Subata E. Evaluation of methadone maintenance theraphy program in Estonia. UNODC, 2007. 9.Psühhiaatrilise abi seadus. RT I 1997, 16, 260. Saadaval: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992425 10.Eesti Psühhiaatrite Selts. Narkomaania ravijuhis. Tallinn, 2001. 11.Tervise Arengu Instituut, Eesti Psühhiaatrite Selts. Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tallinn, 2008. 7 12
pedofiil," võivad nad öelda. Nende partnerid ja ühiskond võtab need protestid meeleldi omaks, saamata aru, et ei ole olemas sellist asja nagu tüüpiline pedofiil ja et pedofiilne käitumine võib ilmneda tegelikult igas olukorras. Pedofiilidele pakutaval "ravil" ei ole neile muretut äraelamist võimaldava elu pakkumise ega nende stressi leevendamise eesmärki. Kaasaegsed ravitehnikad, eriti tunnetuslikkäitumuslikud teraapiad, tagasilanguse preventsiooni ja farmakoloogiliste meetodite eesmärk on teha kurjategija vastutavaks oma tegude eest, vähendada tema hälbelise seksuaalse virgumise taset ja arendada strateegiaid, tegelemaks olukordadega, kus ta taas riskib kuritegevusega. Eduka ravi mõõdupuuks ei ole mitte õnnelik kurjategija, vaid pigem turvaline ohver. Kaasaegsed ravitehnikad on imetlusväärselt edukad. Pikaajalise ravi läbiteinute retsidivismi tasemeks loetakse 6%
,18., ja 24. kuul. HIV seropositiivsust kontrolliti intension-to- treat analüüsiga. Järelduste vastavus tulemustele Kahe aasta HIV nakkuste ravi saanutel oli 2.1 % (95% CI 1.2-3.0) ja kontrollgrupil 4.2 % (3.0 5.4) (p=0.0065).RR= 0.47 (0.28-0.78), mis tõestab, et HIV infektsiooni vähenemise risk ümberlõigatud meestel on 53 %. Ümberlõikamine on sel juhul kõige efektiivsem, kui teda ei kasutata mitte ainult kui ühekordset kliinilist protseduuri, vaid ümberlõikamine kaasatakse HIV preventsiooni, mis sisaldaks ka HIV testimist, nõustamist, sugulisel teel levivate infektsioonide ravi ja diagnoosimist, kondoomide propageerimist ja seksuaalse käitumise nõustamist. Uuringu tugevad ja nõrgad küljed Antud uuringus mittemeditsiinilised töötajad (kes viisid läbi HIV teste, jagasid küsimustikke ja nõustasid osalejaid) ei olnud teadlikud, millisesse gruppi uuritav kuulus (kas ümberlõigatud või ümberlõikamata rühma).
2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.) - töö vastavusse viimine tehnilise progressiga - asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga - arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal) - anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele - anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid 3.Tööandja kohustused, õigused ja vastutus - kohustus tagada ohutu ja tervislik töökeskkond - kohustus teavitama töötajat, milleses töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda
meessoost seaduserikkujast täheldati ühelt poolt negatiivset emotsionaalsust, madalat enesekontrolli võimet, narkootiliste ainete tarbimisega seotud probleeme ja teiselt poolt mõtteloomet. Kõrge tasemega negatiivne emotsionaalsus ja madal piirang vahendavad suhteid antisotsiaalse isiksusehäirete ja enesetapule kalduva käitumise vahel. Psühhopaatia impulsiivsuse ja elustiili jooned säilitavad iseseisva ennustatava efekti. Arutluse alla tulevad enesetapu riskide hindamise ja preventsiooni järeldused. U.S. National Center for Health Statistics-i andmetel on USA-s täiskasvanute surma põhjuste 11. kohal enesetapud, mis on olnud aluseks mitmetele käitumisteaduse uurimissuundadele. Peamiseks uurimisobjektiks on seos enesetapukatsete ja tegelike enesetappude vahel. Kõige jõulisem on seos mineviku enesetapule kalduva käitumise ja kindla psühhiaatrilise diagnoosi vahel. Iseloomulike
(European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, EMCDDA) Kontaktpunkt (National Focal Point,NFP). 8 1. ESMANE PREVENTSIOON Narkomaania ennetamine hõlmab kõiki probleeme, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega: tervisehäired, sotsiaalprobleemid, marginaliseerumine, kuritegevus, õppeedukuse langus, koolist väljalangemine, töövõime kaotus. Esmase preventsiooni ülesandeks on eelnimetatud probleemide ärahoidmine. Esmase ennetamise tasand haarab kogu elanikkonda ja on suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud ühekordsed rahvusvahelised ja eraalgatuslikud tegevused. Alates 1999. aastast on "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi
tuberkuloosisanatooriumis. Esialgu kasutas ta joonistamist ja maalimist peale füüsiliselt ja kurnavalt mõjunud haigust kosumisperioodi möödasaatmiseks. Seejuures märkas ta visuaalse väljenduse taaselustavat toimet ja hakkas ka teisi sanatooriumi patsiente kunstiga tegelemisele innustama. Juba tervenenult hakkas ta hoolega uut teraapiavormi tutvustama. Tema oli ka see, kes 1942 võttis kasutusele termini ,,kunstiteraapia" (Hogan,Susan; 135). Briti Punase Risti ja Rahvusliku Tuberkuloosi Preventsiooni Ühingu toetus mängis olulist rolli, et kunstiteraapia haiglates ja sanatooriumites peagi ametlikult tunnustatud oli. Samuti hakkasid 20. sajandi alguses paljud psühhiaatrid ja psühhoanalüütikud üha suuremat huvi tundma vaimselt haigete patsientide poolt loodud kunstiteoste vastu. Umbes samal ajal avastasid kunstiõpetajad seose laste kunstilise väljenduse ja nende arengulise, emotsionaalse ja kognitiivse kasvamise vahel (http://www.arttherapy-co.org).
• riskitegurite esinemissagedus • enesehinnang tervisele • Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine) 2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga, 3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest: Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk
individuaalseid-, sotsiaalseid- ja ei-ütlemisoskusi lahendamaks pingeid ja vastu seismaks survetele. · Peab kujunema hoiak, et uimastid, suitsetamine ja alkohol ei ole norm, kuigi paljud mõtlevad, et "kõik teevad seda". · Õppematerjalide ja tegevuste olemasolu, mis sisaldavad teavet nii lühiajalise kui pikaajaliste mõjude olemasolu kohta. · Interaktiivsete õppimistehnikate kasutamine · Preventsiooni elemente sisaldavate sessioonide pidev olemasolu. Vanemate ja ühiskonna kaasamine. · Õpetajate koolitus · Õpetajatele kergesti kasutavate ja õpilaste väärtushinnanguid arvestavate materjalide olemasolu. (5) · Omavalitsuse võimuses on kasutada seadusandlikke hoobasid. Näiteks Ameerika Ühendriikides, Suurbritannia ja Iirimaal on kohalikud võimud rakendanud mitmeid tulemuslikke meetmeid, mis aitasid piirata alkoholi tarbimist:
Küllaltki kindlalt saab väita, et pole olemas ettevõtet, kus töökeskkond tervikuna on perfektne. Alati leidub valdkondi, mis tahavad parandamist. Sellisel juhul on tööandjal inspektoritest suur kasu, sest lisaks vigade leidmise tegelevad nad ka nõu andmise ja juhendamisega. Aktiivse tööinspektsiooni kasutamise aga üheks peamiseks pidurdajaks on selle suur ressursside nõudlus; · Efektiivsete, hirmutavate ja asjakohaste sanktsioonide rakendamine töökohas efektiivse preventsiooni üks olulisi takistusi on tööandjate karistamatu töötervishoiu ja ohutuse põhimõtete 10 ignoreerimine. Nõrk kontroll ja naeruväärselt väiksed trahvisummad on loonud isegi olukordi, kus seadustest kõrvalehiiliv ettevõte saavutab turul konkurentsieelise. Seadustes on ka palju auke, mida tööandjad kasutavad ära juhtudel, kui mõne nende töötajaga on juhtunud tööõnnetus
või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude ära hoidmist). Preventiivne funktsioon võib väljuda karistusõiguse raamidest. Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust. Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi karistusvõimu ja mis mõttega repressiooni ja preventsiooni rakendatakse. Tänapäeval: Absoluutne karistusteooria – karistuse mõte ei ole milleski muus kui kuriteos (kui kuritegu on toime pandud, siis mis põhjendust karistusele veel vaja on). Kuriteo raskust peegeldatakse karistuses. Karistusteooriatest vanim ja tänase päevani kasutusel. Teoorial on ka puudusi, sest karistuse protsess ei arvesta seda inimest eraldi (isikut), mis temast edasi saab jms. Relatiivsed karistusteooriad
for masturbatory madness], psühhoosi puhul on rakendatud psühhiaatriat, teostatud lobotoomilisi operatsioone skisofreenikutele. Kui palju neist patsientidest oleks kuulanud, kui kohalik arst oleks neile öelnud, et nende ainuke mure on suhkrupohmelus?! Jumal, õnnista! Dr George J. Georgiou, Ph. D. Toidu ja ravimite administratsioon pole neile väidetele oma hinnangut andnud. See informatsioon ja need tooted pole mõeldud ühegi haiguse diagnoosi, ravi või preventsiooni jaoks. Kõikide tõsisemate tervisehädade puhul konsulteeri kvalifitseeritud arstiga. Toimetaja märkus: See artikkel on toimetatud ja tehtud väljavõtete põhjal raamatust "Sugar Blues" ["Suhkru pohmelus"], (c) 1975 William Dufty. Põhiliselt on kasutatud peatükke "Usk suhkrusse", "Surnud koerad ja inglased" ja "Mida ütlevad spetsialistid". Raamatu avaldas algselt: Chilton Book Company, Padnor, PA, USA. Warner Books, Inc., NY, kes avaldas raamatu
liikumine), loobudes tervist kahjustavatest tegevustest. 2. Patsient saavutab koos perekonnaga tervislikuma eluviisi, mis toetab tema ravireziimi (Ackley jt 2017). Tegevused: Esmalt uurin patsiendilt tema mõtete, tunnete ja väärtushinnangute kohta ning üritan välja selgitada põhjused, miks on olnud raskusi elustiili muuta. Selgitan põhjalikult kõiki südame- veresoonkonna haiguste riski mõjutamise võimalusi ja nõustan patsienti vastavalt Eesti südame- veresoonkonna haiguste preventsiooni juhendile. Rõhutan, et hüpertensioon on 18 tõsine haigus, mille kontrolli all hoidmiseks on vajalik muuta oma elustiili, et vältida võimalikke tüsistusi. Samuti lisan, et igapäevaelu harjumuste muutmisega on võimalik praeguseid kaebuseid leevendada (Ackley jt 2017). Uuringud on näidanud, et hüpertensiooni edukaks kontrolli all hoidmiseks on väga oluline lähikondlaste toetus ja eeskuju
see on terve hulga bioloogiliste, geneetiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnategurite koosmõju tulemus. Väga raske on seletada, miks mõni inimene sooritab enesetapu, samal ajal kui teine samasuguses või isegi raskemas olukorras seda ei tee. Siiski on suuremat osa enesetappudest võimalik ära hoida. Enesetapud on üks suuremaid tervishoiualaseid probleeme kõikides riikides. Suitsiidide preventsiooni tähtsamaid ülesandeid on esmatasandi meditsiini töötajate õpetamine enesetapule kalduvat inimest kindlaks tegema, koht lema ja ühiskonda tagasi juhtima. MIKS ON ESMATASANDI MEDITSIINI TÖÖTAJA ROLL TÄHTIS? • Esmatasandi meditsiinitöötajatel on palju ja tihedaid sotsiaalseid kon- takte nii patsientide kui teiste kohalike elanikega. • Esmatasandi meditsiinitöötaja on ühenduslüli ühiskonna ning tervishoiu süsteemi vahel.
hirm kuritegelikule teele tagasisattumise ees. Negatiivne üldpreventsioon kriminaalkaristusega ähvardamine läbi psühholoogilise surve, mis sunnib kuriteo toimepanemist hoiduma 3. Primaarne preventsioon on sotsiaalsete ennetusmeetmete rakendamine, eesmärgiks näit. tagada laste kasvatus ja nende sotsialiseerimine, kõikidele inimestele elamispind ja töö, aga ka vaba aeg ja puhkus juba enne, kui inimene on kuriteo toime pannud. Primaarse preventsiooni eesmärgiks on samuti inimestele võimalike sotsiaalsete konfliktide ja sotsiaalse kompetentsi selgitamine nende produktiivseks lahendamiseks. Primaarne preventsioon on põhimõtteliselt suunatud kogu ühiskonnale. Eesmärgiks ei ole tegeleda võimalike ohvritega, vaid üldisi elutingimusi parandades vältida kuritegevust soodustavate tegurite mõju. Kujundada õigusteadvust, arendada ja motiveerida õiguskuulekust.
Kindlasti on vähemalt selles osas kuritegude toimepanemine seotud füüsilise faktoriga, et kas on valge või pime. Valges pannakse toime ühtesid kuritegusid, pimedas teisi. Samuti on temperatuuriga, samuti mõjutab kuritegude toimepanemist asjaolu, kas on väljas vihmane või paistab päike. Neid asjaolusid on uuritud ja on leitud objektiivseid seaduspärasusi. Ferri jaotas algul väga kindlalt kõik faktorid kolme rühma, aga siis mõistes, et nende füüsiliste faktorite suhtes preventsiooni vahendeid ei leidu, ta ei hakanud hiljem neid füüsilisi faktoreid enam eraldi välja tooma. · Antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid) Antropoloogilised faktorid kujutavad endast kuritegevuse bioloogilist determineeringut. Selle suuna juures tõi Ferri välja järgmise uue mõistete paari: isiku ühiskonnaohtlik seisund ja sotsiaalse kaitse vahendid. Kui tavaliselt klassikaline kriminaalõiguse
tegutsedes annab vahetult üle altkäemaksu eseme. Sealjuures ei ole oluline, kas ta saab andjalt või võtjalt tasu. 1.2. Sanktsioonid võtjale, andjale ja vahendajale Altkäemaks on vaieldamatult korruptsiooni üks osa. Korruptsiooni vastu tervikuna võitlevad arenenud ühiskonnad eelkõige preventiivsete meetoditega. Preventsioon ei ole repressioon. Seepärast võib ja peabki arusaam korruptsioonist olema preventsiooni ja kriminaalõiguse seisukohalt erinev – kriminaalõiguslik määratlus peab olema keeleliselt täpsem57. Revolutsioonilisel kriminaalõiguse sünniajal nägi Code Penal58 ette häbiposti või rahatrahvi altkäemaksu, sh pistise võtjale. Kuigi ka lubadusega nõustumine oli võtja isiku suhtes kuritegu, siis Prantsusmaal tol ajahetkel ei peetud vajalikuks andja ega vahendaja tegu kriminaliseerida. Seevastu samal ajahetkel Saksamaal Saksa Riigi
aastal, mil valitsus võttis vastu kaks olulist dokumenti, eesmärgina panna paika uimastipoliitika juriidiline, institutsiooniline ja poliitiline raamistik Narkomaania ennetamine ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastatel 1997-2007, ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007.4 Nendes kahes dokumentidest avaldus riigi karm suhtumine narkootikumidesse, pannes peaeesmärgiks preventsiooni, võitluse narkokuritegevusega ja andmete kogumise olukorra kohta.5 Narkootikumide kontrolli strateegia toimimise oluliseks osaks on vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning tervele ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks näeb narkomaania ennetamise riiklik strateegia ette raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamise.6 Traditsioonilise kontseptsiooni kohaselt on narkootikumide kontrollimise strateegial kaks
omavahel energiaid (lk.. 184). Ühtse Inimese Teoorias on kolm olulist kontseptsiooni (Rogers, 1989: 186): Resonantsiprintsiip: inimese ja keskkonna energiaväljade jatkuv liikumine madalama sagedusega lainepikkuselt kõrgema sagedusega. Principle of helicy: jatkuvalt uuenev, tõenäosuslik, suurenev inimese ja keskkonna väljade mustrite paljusus. Tervist on nähtud kui eluprotsessi, mida defineeritakse kultuuriti erinevalt. Rogers näeb ennetamist/preventsiooni negatiivse mõistena ja edendamist positiivsena Õenduse eesmärk on aidata inimest saavutada maksimaalne heaolu, kasutades teaduslikke teadmisi ja õenduskunsti. Keskmes on indiviidi ja keskkonna vastastikune suhe. Hetkest, kui õel tekib teadvustatud mõte patsiendist, siseneb õde patsiendi energiavälja (Fawcett, 1989). Rogersi järgi on õenduse ülesanne abistada kõiki inimesi, kes pühendunult soovivad saavutada maksimaalset heaolu vastavalt
XIV: 93/104/EEC tööaja organiseerimine 94/33/EEC noorte töötajate kaitse 80/1107/EEC ohtlikud tegurid: keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohtudega kokkupuutumine 82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd) - kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat
arvamus, et kanepisuitsetamine on iga inimese isiklik valik ja domineerib reeglina tolerantne suhtumine. Tihti liituvad mittetarbijad kanepitarbijate seltskonnaga ega tee sõprade või tuttavate illegaalsest tegevusest probleemi. Mõistev ja aktsepteeriv suhtumine noorte seas kanepisuitsetamisse annab märku, et sellega ollakse harjunud ning see ei tekita imestust ega sensatsiooni (Võõbus 2008, 75-77). Meedias levivad vastuolulised sõnavõtud, mis suuresti väljendavad liialdatult hirmutava preventsiooni seisukohti. Tihti on teave ebaprofessionaalne ning noored ei suhtu ametlikku infosse tõsiselt. Hoiatamine stiilis, et suitsetades kanepit, lõpetad süstiva narkomaanina, ei mõju (Allaste jt. 2005, 83; 86). Noorte teadlikkust kanepist ja selle mõjust ei tohi alahinnata. Paljudel neist on isiklik reaalne kogemus või kokkupuude kanepitarbimisega sõpruskonnas. Vastukaaluks täiskasvanute kogenematus ja akadeemilised teadmised. Proovida muuta uimastikogemust omava noore
Millal kuulub haldussund kohaldamisele? Kui pädeval ametnikul tekib piisav kahtlus selles, et isik on toime pannud rikkumise. Isiku õigusvastane tegu võib olla nii väärtegu kui ka muu õigusvastane tegevus. See võib olla ka lihtsalt haldusakti mittejärgimine. Positiivses õiguses on need eeldused siiski määratletud küllaltki laialt. Sunni rakendamisel on pädevale ametnikule jäetud tavaliselt suur diskretsiooniõigus. Sunnivahendit kohaldatakse nn sotsiaalse preventsiooni eesmärgil. Sunnivahendi kohaldamise aluseks ei ole isiku õigusvastane käitumine, vaid selle kaudu püütakse ära hoida muid negatiivseid tagajärgi, mis olukorrast tingituna võivad kaasneda (ebakaine isiku avalikust kohast kainenemisele paigutamine. Avalikus kohas ebakainena olek ei ole alati õigusvastane. Kuid teda on otstarbekas toimetada kainenema, et ta ei külmuks ära, ei langeks kurjategijate ohvriks jne).
õigustloovas aktis domineeriv positiivse üldpreventsiooni kontseptsioon ning eri- ja üldpreventsiooni, mille põhimõtte kohaselt on esmatähtis (korduv) kuritegude ärahoidmine. 37 Täpsemalt tähendab eelmainitud põhimõte, et õiguserakendaja üritab määrata süüalusele sellise karistuse, mis mõjutaks viimast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Siinkohal on oluline otseloomulikult mainida, et eelnevalt välja toodud preventsiooni põhimõte on relevantses seoses KarS'i § 56-ga, mille kohaselt on karistamise aluseks süü, mis 34 Karistusseadustiku juurde käiv eelnõu seletuskiri. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=991610003. 35 Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokoll nr. 30. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=992930013. 36
saaduseks, ainult niimoodi saabki nende käitumist seletada (eksperimentaalpsühholoogide vaade); } Kõik õiguserikkujad, välja arvatud vaimuhaiged, panevad kuriteod toime enamasti sellepärast, et nende isik on kujunenud teatud sotsiaalse keskkonna mõjul. (sotsioloogide vaade). Kriminaalpreventsiooni peetakse mõnikord opositsiooniks karistusele. Kriminaalpreventsioon on tulemus, samal ajal karistus on ainult üks preventsiooni meetoditest. } Kriminaalpreventsioonimääratletakse lähtudes mitte niivõrd selle kavatsustest, vaid selle tulemustest. Tulemusi võib määratleda lähtudes } kuriteojuhtumitest } kurjategijate arvust } ennetatud kahjumist (harm) } ohvrite arvust } riskifaktorite vähendamisest kaitsefaktorite mõju suurendamisest Kriminaalpreventsiooni liigitamine } Brantingham ja Faust: } primaarne } sekundaarne } tertsiaalne } Graham & Bennett: }
Kui pädeval ametnikul tekib piisav kahtlus selles, et isik on toime pannud rikkumise. Isiku õigusvastane tegu võib olla nii väärtegu kui ka muu õigusvastane tegevus. See võib olla ka lihtsalt haldusakti mittejärgimine. Positiivses õiguses on need eeldused siiski määratletud küllaltki laialt. Sunni rakendamisel on pädevale ametnikule jäetud tavaliselt suur diskretsiooniõigus. Sunnivahendit kohaldatakse nn sotsiaalse preventsiooni eesmärgil. Sunnivahendi kohaldamise aluseks ei ole isiku õigusvastane käitumine, vaid selle kaudu püütakse ära hoida muid negatiivseid tagajärgi, mis olukorrast tingituna võivad kaasneda (ebakaine isiku avalikust kohast kainenemisele paigutamine. Avalikus kohas ebakainena olek ei ole alati õigusvastane. Kuid teda on otstarbekas toimetada kainenema, et ta ei külmuks ära, ei langeks kurjategijate ohvriks jne).
Sellele järgnes korrektse informatsiooni edastamise etapp, mille käigus tekkis olukord, kus uimastid muutusid hoopiski millekski huvitavaks, keelatud naudinguvahendiks. Kaheksakümnendatel toimis preventsioon läbi pakkumiste kuidas elada hästi ilma uimastiteta (Thamm, 1994). Siiski on uus ja hea (uimastivaba) ühiskond utoopiline, realistlikum on võimalikult vähene uimastite tarbimine elanikkonnas. Viimasel kümnendil on preventsiooni nähtud kui abinõude ühendamist, millest ühed mõjuvad kohe, teised alles aastate pärast. Pikaajalised strateegiad püstitavad eesmärke järgnevaks kümneks või enamaks aastaks. Arvukad empiirilised uuringud on näidanud, et efektiivseks osutuvad koolidel baseeruvad pikaajalised preventsioniprogrammid (Botvin, 1999). Kaasaegsed teooriad uimastipreventsioonis
........................................42 2 SISSEJUHATUS Käesolev seminaritöö otsib vastuseid küsimusele mida annab vigastus tantsija elukutsele tema vaimu ja keha kooskõlas? Uurimisprobleemi fookuses on füüsilised tüüpvigastused tantsijatel, vigastuste tekkepõhjused ja neist hoidumine. Preventsiooni kui ennetust uuritakse ka läbi erinevate kaasaegsete somaatiliste treeningsüsteemide. Uurimise kitsenduseks on perioodid enne ja pärast füüsilist vigastust ning vigastuse vältel elatud aeg, selle perioodi mõju tantsija elukutsele tol hetkel ning tervikuna. Idee, miks seda valdkonda uurida, peamiseks kujundajaks on huvi läbi vaatenurga - kas ja mida kui üldse selline periood elukutsele annab? Siit tulenevad uurimisküsimused. Mida kasulikku kätkeb endas vigastuse
epidemioloogilist meetodit Tähtsust omab valimi suurus ja valiku printsiibid ja statistika Epidemoloogia Kavand: monitooring, vaatlus,hüpoteeside kontrollimine, analüüs, eksperiment. Analüüs: ajaline, ruumiline, isikuline. Tegurid: kõik füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, käitumuslikud tegurid, millised mõjutavad tervist. Tervisega seotud sündmused: haigestumine, surma põhjused, preventsiooni tõhusus, tervishoiu teenuse efektiivsus, selle kättesaadavus jne. Epidemioloogia liigid · Rutiinne e. Igapäevane - demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid (Näit: Eesti vähiregister) · "Akuutne" epidemioloogia - nakkushaigused, puhangud · Tervishoiupoliitika epidemioloogia - kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet
Sellele järgnes korrektse informatsiooni edastamise etapp, mille käigus tekkis olukord, kus uimastid muutusid hoopiski millekski huvitavaks, keelatud naudinguvahendiks. Kaheksakümnendatel toimis preventsioon läbi pakkumiste kuidas elada hästi ilma uimastiteta (Thamm, 1994). Siiski on uus ja hea (uimastivaba) ühiskond utoopiline, realistlikum on võimalikult vähene uimastite tarbimine elanikkonnas. Viimasel kümnendil on preventsiooni nähtud kui abinõude ühendamist, millest ühed mõjuvad kohe, teised alles aastate pärast. Pikaajalised strateegiad püstitavad eesmärke järgnevaks kümneks või enamaks aastaks. Arvukad empiirilised uuringud on näidanud, et efektiivseks osutuvad koolidel baseeruvad pikaajalised preventsioniprogrammid (Botvin, 1999). Kaasaegsed teooriad uimastipreventsioonis
Kuritegude ja muude korratuste preventsioon on osa ühiskondlikust turvalisusest ning riigi ülesanne on nii ühiskondliku kui indiviidi turvalisuse tagamine. Teatud juhtudel on kuritegude ärahoidmiseks vajalik riive andmesubjekti subjektiivsete õigustega ning arvestades asjaolu, et turvalisus on demokraatiale olulise tähtsusega, tuleb andmesubjektil sageli riivet taluda. Kaasuses Z vs. Soome jõudis EIÕK järeldusele, et kuritegude preventsiooni huvides on eraelu puutumatuse rikkumine seoses isikuandmete avaldamisega ilma andmesubjekti osaluseta õigustatud. EIÕK leidis, et Z eraelu riive oli põhjendatud kuriteo ärahoidmise ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega. Tervise või kõlbluse kaitseks Tervis ja kõlblus kui kaitstavad hüved on ühiskonna arengu seisukohalt olulised väärtused. Kui tervis on selgelt mõistetav väärtus, siis kõlblus kui hüve on väga subjektiivne.
vajalikuks eeltingimuseks on isiku tegevuses õigusvastase teo tunnuste, haldusõigusrikkumise tunnuste ilmnemine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik ainult siis, kui isiku käitumises on sellise teo tunnused, mis seadusega on tunnistatud haldusõigusrikkumiseks. Haldustõkendi ja halduskaristuse vahel puudub niisiis olemuslik barjäär. Halduskaristuse põhieesmärk on repressioon, kuid ka karistuse eesmärk on õiguskorra kaitse õigusrikkumiste preventsiooni kaudu. Sel moel moodustub ühtne riikliku sunni süsteem, mis on suunatud riigi poolt vajalikuks tunnistatud käitumise tagamisele. Juurde saab vaadata asendustäitmise ja sunniraha seadusest. 1.3 Sunnivahendite rakendamise õiguslikud eeldused. 1. Kahju olemasolu Kahju hüvitamine toimub rahalise hüvitise vormis. Hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kehavigastuse tekitamisel või
Sunnivahendite puhul võib rääkida: formaalsetest ja materiaalsetest primaarsetest ja sekundaarsetest piiravatest ja koormavatest jne. Eesmärgi järgi jaotatud sunnivahendid on: a. tõkendid b. taastusvahendid c. stimuleerimisvahendid d. nn quasi-karistused Tõkendid on suunatud rikkumise tõkestamiseks, selle teo kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Eelkõige iseloomulik ohu tõrjumiseks ja sotsiaalse preventsiooni teostamiseks. Tõkendid on hajutatud eriseadustesse. Tõkendid on näiteks läbivaatus, võetus, kinnipidamine, isiku toimetamine, sõidukjuhtimisõiguse äravõtmine, rajatise, ehitise kasutamise keelamine, loaga kaasnevate eriõiguste äravõtmine, pangakonto arestimine. Taastusvahendid on sundtäitmise vahenditeks. Sellega kohaldatakse asendustäitmist, mis järgneb, kui näiteks ettekirjutust ei järgita. See on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses
Selleks on mitu põhjust: (1) kuna minevikus oli laste suremus kõrge, siis vanemad ei olnud tihti lastega emotsionaalselt nii seotud kui tänapäeval; (2) lapsed töötasid juba varajases eas, et teenida perele elatist; (3) mõnede religioossete vaadete kohaselt on ajaloos õhutatud laste julma kasvatust-kohtlemist, õigustades näiteks laste ihunuhtlust (Wiehe, 1998). Minevikust pärit müüdid ja uskumused võivad mõjutada inimeste suhtumist lapse väärkohtlemisse või teha preventsiooni ja sekkumise selles vallas raskeks. Nii on uurimistulemused näidanud (Markowitz, 2001), et lapseas kogetud vägivald on seotud täiskasvanueas hoiakuga käsutada vägivalda elukaaslase suhtes ning see hoiak vahendab vägivalla käsutamist laste ja elukaaslase vastu. Inimeste hoiakutel ja suhtumistel on tähtis osa nende tegeliku käitumise mõjutajana seoses perevägivallaga, k.a. lapse väärkohtlemisega. Täiskasvanute käitumist võivad mõjutada
õiguskaitsetöötajate poolt". Paraku jätkub ahel karistamisega ning selline probleemistik leiab modernses kriminoloogias üha rohkem käsitlemist. Muidugi tulevad selle koha peal mängu olulised moraalsed ja õiguslikud küsimused, millel kriminoloogias tavaliselt ei peatuta. Ka meie vaatleme järgnevalt eelkõige ajaloolisi ja empiirilisi aspekte kurjategijate karistamise, kohtlemise ja kriminaalse käitumise preventsiooni osas. Miks üldse karistatakse kurjategijaid? Kurjategijate karistamise eesmärkidena tuuakse kõige sagedamini välja järgmised seitse: 1. Tõkestamine, vangistamine (restraint or incapacitation): kurjategija eraldamine laiast ühiskonnast, et hoida ära uute kuritegude toimepanemise võimalus. 2. Individuaalne e. spetsiaalne preventsioon (individual or specific deterrence):karistuse kasutamine selleks, et vähendada indiviidi tulevast kuritegelikku käitumist. 3
2. Halduskaristused ja nende liigid Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises või talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Karistuse kohaldamine tähendab õiguserikkuja tegevuse hukkamõistu. Karistus ei ole aga üksnes hukkamõist ja repressioon. Karistuse eesmärgiks on ka õiguskorra kaitse õigusrikkumiste preventsiooni kaudu. 107 Halduskaristust kohaldatakse haldusõiguserikkumise eest. Teod, mis kujutavad endast haldusõiguserikkumisi, määratakse seadusega või seadusega sätestatud korras. Füüsiliste isikute halduskorras karistatavad teod ja karistused, halduskaristusi kohaldavad ametiisikud ja kohtud, samuti menetluse haldusõiguserikkumiste asjades sätestab haldusõiguserikkumiste seadustik või selles ettenähtud juhtudel muu seadus. Nii
2. Halduskaristused ja nende liigid Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises või talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Karistuse kohaldamine tähendab õiguserikkuja tegevuse hukkamõistu. Karistus ei ole aga üksnes hukkamõist ja repressioon. Karistuse eesmärgiks on ka õiguskorra kaitse õigusrikkumiste preventsiooni kaudu. 107 Halduskaristust kohaldatakse haldusõiguserikkumise eest. Teod, mis kujutavad endast haldusõiguserikkumisi, määratakse seadusega või seadusega sätestatud korras. Füüsiliste isikute halduskorras karistatavad teod ja karistused, halduskaristusi kohaldavad ametiisikud ja kohtud, samuti menetluse haldusõiguserikkumiste asjades sätestab haldusõiguserikkumiste seadustik või selles ettenähtud juhtudel muu seadus. Nii
annaabi.ee 
