PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel. · Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta
erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla:
Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine II aste – Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega. Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem (pigem oluline seaduses kirjapandu, pretsedendid vähem tähtsad) vs anglo-ameerika õigussüsteem (vandemehed, presendentide järgimine) vs šariaat (Koraani-põhine) Valimised Valitakse Euroopa Parlamendi esindajad (5 aastaks), KOV volikogu (4a), Riigikogu (4a). Demokraatlike valimiste tunnused: regulaarsus ühetaolised – valijate hääled on võrdsed universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine
ja kasvu innustusele. Ent nagu näitab läänemaailma ja nüüd ka Aasia kogemus, ei ole religiooni pandud tõkked osutunud küllalt tõhusateks. Inimloomus, inimese vaistud on ikka murdnud igasugused tabud ja tõkked. Üks tänapäeva paradokse on see, et USA-s on edukalt liitunud kaks loomult vastandlikku õpetust: kristlik fundamentalism ja tarbimisfundamentalism, mida Ameerika vahel päris sõjakalt ka mujal maailmas levitab. Ent siingi ei puudu pretsedendid: ei sobinud kristluse askeetliku vaimsusega renessansiaja paavstide toretsemine, sama vähe sobib islami vaimuga sultanite ja emiiride ning täna-päeva naftaseikide luksusekultus. ´´ Sellest järeldub, et inimese jaoks on mugavus tähtsam, kui mistahes usk ja kasvatus. See mugavuse ihalemine viib meie planeedi hukkumiseni, siiski sellepärast ei pea meie põlvkond ju selle pärast muretsema ja seda ei tehtagi
a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm
osalisriikidele õiguslikult siduv ning näeks ette konkreetse ja sõltumatu õigusliku (kohtuliku) järelevalve- ja elluviimismehhanismi 4. novembril 1950 vastu võetud ja 3. septembril 1953 jõustunud Euroopa inimõiguste konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Selles ette nähtud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast rahvusvahelist üldõigust, mille tuuma moodustavad (kohtu)pretsedendid, mis on siduvad vaidluspooltele ja mille suhtes loeb end seotuks kohus ise. Osalisriikide kokkuleppel on Kohtu ülesanne arendada ja määratleda inimõiguste kaitse ühine Euroopa standard. Euroopa Inimõiguste kohus asub Strasbourgis. Eestit esindab Rait Maruste Eristatakse kahte kohtumudelit - Anglo-Ameerika (USA) ja Mandri Euroopa (nt Eesti). USA-s ei ole omaette konstiutsioonikohut, mille ülesandeks oleks põhiseaduslik järelvalve
Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?on õigusnormi väljendamise viis,mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile yldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava,õigusteadus(juristide arvamus),kohtu-ja halduspretsedent,leping,õigustloov akt,rahvusvahelise õiguse yldtunnustatud põhimõtted ja normid,euroopa liidu õigusaktid. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad Ølepingud Økohtulahendid ehk pretsedendid Øõigusteadlaste arvamused Øõigustloovad aktid 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid.indi-paneb kohustused konkreetsele subjektile 41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?põhiseadus,orgaaniline seadus,lihtseadus
Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus,
väiksema haardega ja ei tekita seaduste algsesse ideesse nii suuri täitmata kohti. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et eeltoodud aspektid seaduste loomisel ja ülevõtmisel on äärmiselt olulised ja nende mõju õigussüsteemile tuleb täpselt hinnata. Kuigi mõningate elementide laiaulatuslikku mõju eitatakse, siis ei leia ma, et esineb elemente, mis mängivad niivõrd väikest rolli, et nende olemasolu tuleks tähelepanuta jätta. Antud juhtumid olid justkui pretsedendid, kust nähtus ära, millised probleemid on tõstatanud nende elementide olulisuse. Roomaõiguse retseptioon on maailmas väga olulise tähendusega ja laiaulatuslik. Seega on põhjendatud, miks väga paljud probleemid ja näited on illustreeritavad justnimelt roomaõiguse retseptsiooni baasil. Ka üks kohtunik võib korrata kõiki neid vigu ja kõik antud aspektid võivad esineda ühe seaduse loomisel. Neid teadvustades, saame tegutseda kindlamalt.
Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid e. normatiiv aktid. (need on kohustuslikud kõigile seal viibival territooriumil. Suveräänsus tagatakse Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon Riigi piires ühtne õigussüsteem Erilised instutsioonid ja riigiametnikud Reiigikassa( ld. FISCUS) Riik ja rahvas Jaotatakse riigid 1. põhiseadsuslikeks- arvestatakse inimesega 2. diktatorlikud riigid. 1. Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused 2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks
1649.a 19. mail kuulutati välja Inglismaa vabariigina 1652.a liideti Inglismaaga Sotimaa 1815.a Waterloo lahing 1867- 1868.a Inglise- Etioopia sõda 1853- 1856.a Krimmi sõda 1967.a riikliku valuuta naelsterlingi devalveerimine 1952.a võimule sai kuninganna Elisabeth II Suurbritannia seaduslikud võimuorganid. Suurbritannia valitseb parlamentaarne monarhia. Puudub ühtne põhiseadus, seda asendavad seadusandlikud aktid, põhiseadlikud tavad ja ülemkohtu pretsedendid. Kuninga alluvuses töötab ka Salanõukogu. Salanõukogusse kuuluvad kuningliku perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (Kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb ülemkojast (House of Lords) ja alamkojas (House of Commons). 630 liikmeline Alamkoda valitakse otsestel ja salajastel valimistel 5 aastaks.
• Valitseja ülesannne on eri huve ühtlustada ja tagada kord • Wúwéi (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju • Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi (ülestunnistus) 4 allikat: lü ( 律 : „kodifitseeritud õigus"), ling ( 令 : „imperaatori korraldused"), ke ( 科 : „eelmistelt dünastiatelt päritud seadused") ja bi ( 比 : "pretsedendid"), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust. Rooma õigus Rooma õiguse tähtsus Euroopale: on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma
Mandri-Euroopa õigus - 12.-13. saj tekkisid esimesed ülikoolid, mis hakkasid õpetama õigust. Allikad: koodeksid, seadused, aktid, normid. Analüüs harilikult 4 allika vahel: seadused, kohtupretsedendid, tavad, doktriin. ELi kohtud loovad pretsedente. Riigikohtu otsused samuti olulised. Kõige olulisemad on seadused; tavad on teisejärgulised. Doktriinid on ka täitsa olemas, koht, kus teooria ja praktika kokku saavad. Pretsedendid, tavad ja doktriinid on toetavad allikad, seadused on primaarsed. Euroopa Liidu õigus 30. september 2008. a. 8:16 Selle kujunemisest võib rääkida juba aastakümneid, kui mitte aastasadu. ELi liitumine muutis nii mõndagi. Raputas meie õiguskorda ja mõneti ka riikliku korraldust tervikuna. Seadusandjail tuli loovutada osa oma pädavusest Liidu institutsioonidele. See on aga mõneti vastuolus põhiseadusega ("Eesti iseseisvus on võõrandamatu ja aegumatu"),
Tavaõigusest eristus ajapikku teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (näiteks saadikupuutumatus)., Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid (näiteks parlamentaarsed tavad) 2. lepingud- Lepingu kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4
1. Kui hääled jagunevad võrdselt, eluline fakt (hüpotees) otsustab esimehe hääl. õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid Õiguslikud tavad: Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus) Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad)
õigusriigi põhimõtet ja otsust ei oleks võimalik üldse prognoosida, kuna kes teab milliseid väärtusi kohus parasjagu tähtsamaks peab. Väärtusjurisprudents tunnustab seadusest kõrgemalseisvaid väärtusi, mastaape. Need peavad olema aluseks õigusloomele enesele. Seaduste täiendamisel ja juriidiliste otsuste langetamisel peab neid ka arvestama. Juriidilistest otsustest on kõige olulisemad kohtuotsused. Euroopas peavad nad olema väärtusotsustused, mitte aga pretsedendid. Pretsedendid on jõudnud meile läbi Euroopa Kohtu praktika. Kust leida väärtusi, millele toetuda? 1) Väärtused on valitsev ettekujutus. Ühiskonnas eksisteerib valitsev ettekujutus väärtustest. Ja need valitsevad väärtushinnangud võib leida eelkõige põhiseadusest. Põhiseaduses olevad väärtushinnangud on imperatiivse iseloomuga, sest need sisalduvad põhiseaduses põhiseadus on kirjasolev mastaap, mis tähendab otsustamise juures tuge, millele viidata.
Loogiline (süllogismimall) Juriidiline ◦ Süstematiseerimise seisukohad- esikohal seadus (iga õigusnorm, mis kuulub põhiseadusega kaetud normi hierarhiasse- vale arusaam seadusest) ◦ maa tava- kohustuslik õigusallikas vaid siis kui juhtunu puhul rakendatavat seaduse sätet ei ole, tunnistatav, kuid asetatud teisejärgulisle allikakohale ◦ seadusandja eesmärk ◦ kohtuotsused- mida kõrgema kohtu otsus, seda suurem eeskuju, pretsedendid- olemas kindlad faktid, millega konteksti võrrelda ◦ võrdlev õigus- auahne eesmärk on selgitada võõra süsteemi toimimist ◦ õigusajalugu- minevikku kuuluvad juriidilised normid/teod, praktiliselt hõlmamatu, annab võimaluse rääkida õiguse ajaloost kui juriidilisest argumendist ja selle kasutamisest õiguse rakendamisel ◦ õigusteadus- Mandri-Euroopa õiguskultuuris on olnud õigusteadus õiguse allikaks
Nõuavad, et nende sisu võetaks siseriiklikku õ-sse üle. Vahendid, vorm, meetodid siseriiklike organite valikul. Vastu võtab nõukogu või komisjon. Võib olla ka otsene õiguslik mõju teatud eeldustel. 3. otsused reguleerivad siduvalt üksikjuhtumeid, liikmesriigile või üksikisikule. Annab välja nõukogu või komisjon. Võivad sisaldada ka õn ja direktiivilähedasi normatiivseid elemente. Kohtulahendid ehk pretsedendid võivad olla hõ allikaks tõlgendamise aspektist ja lünkade täitmiseks. Contra legem kohtupretsedenti ei saa olla. Haldusõ-le laieneb el-i õigus. Siseriikliku ja el-i õ põimumine tiheneb. Materiaalõ mõjutab menetlusõigust. Eestis on kaheastmeline haldusõigus, millest ühe astme mood el-i õigus ja teise astme eesti õ. Nt usalduse kaitse printsiip: Täiendavad allikad õ doktriin, õ teadlaste arvamused ja tööd jne. Haldusorganistatsioon Av h kandjad kui h subjektid
vaid Kreeka ideede toomine Rooma konteksti), Seneca (praktiline moraal, filosoofia ja retoorika süntees, kirjutas ka tragöödiaid) Kreeka filosoofia rohkem suuline arutelu, polnud lugemiseks mõeldud esialgu. 130. Mis olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad esindajad? Esivanemate kultus (vanade aegade tubliduse, vahvuse ülistus), kasulikkus ja õpetlikkus (kohtudes pretsedendid, sõjastrateegiad, käitumismallid). Eesmärgiks ilma vihata ja kallutamata kirjeldused. Ka esteetiline funktsioon. Moraaliteemad. Autorid üldiselt ise poliitikud, sõjamehed, adressaadiks endaga sarnased mehed. Etnotsentristlik (vähe maailma ajalugu). Esindajaid: Tacitus (nii minevikust kui ka kaasajast, läbiv teema Rooma moraali langus), Livius (tuntuim ajalookirjanik, kes polnud ise tegevpoliitik, seetõttu ka faktilisi
Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II. ÕIGUSSUHE 38 § 1. Õigussuhte mõiste ja liigid 38 P.1. Õigussuhte mõiste 38 P.2
kategooriate poole. Eriti vajalik, kui keeleliseld vahendid erinevate tulemusteni võivad jõuda. 2) Süstemaatiline argumentatsioon – siin vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Need moodustavad koos süsteemi. Õiguslik kontekst viitab sellele, et kõiki õigussätteid tuleb lugeda süsteemselt (sätted ei ole üksteisest eraldiseisvad). Pretsedendid omavad tõlgendamisel tähendust üldisest õigluse printsiibist tulenevalt. Kui kohus on mingi otsuse langetanud, on teistel isikutel sarnastel asjaoludel õigus eeldada, et neid koheldaks võrdselt. Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteid erinvates valdkondades sarnaselt tõlgendada. Loogilis-konseptuaalsed argumendid nõuavad minigi printsiibi, instituudi, või ka lihtsa sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist.
Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teoks) erisus. Lennuk Pariis-Tallinn. Turismiklass. Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal)
põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava – s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted – need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970.a deklaratsioonis (suveräänsus ja mittesekkumine teise riigi siseasjadesse). Kohtu pretsedendid – enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid – s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste
põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970.a deklaratsioonis (suveräänsus ja mittesekkumine teise riigi siseasjadesse). Kohtu pretsedendid enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste
Probleemide selgitamine kindlustada, et kõik oleksid teadlikud tõelistest erinevustest Näita nõusolekut hoida koostöökliimat, tunnustades või nõustudes teise poole punktidega Kokkuvõtte tegemine milles oleme siis kokku leppinud? Kuidas me nüüd tunneme? On väga hea, kui läbirääkijad saavad kasutada pakkumiste hindamiseks objektiivseid erapooletuid kriteeriume nendega on pooltel lihtsam nõustuda. Nt. varasemad pretsedendid, teaduslikud hinnangud, kulud, efektiivsus, jne. Mõnikord kasutatakse ka eksperti kolmanda erapooletu osapoolena. Isikutevahelised suhted. Igal läbirääkijal on 2 liiki huvid: asja sisu ja suhted. Enamus läbirääkimisi peetakse jätkuvate suhete kontekstis, kus iga läbirääkimist on vaja edasi viia nii, et see pigem soodustaks kui takistaks tulevikusuhteid ja tulevasi läbirääkimisi. Probleemi teine põhjus tajuprobleem. Teeme järeldusi oma taju põhjal.
samuti mituti riikis, st võib esineda seaduste omavaheline hierarhia. Põhiseadusele järgnevad täitevvõimu aktid näiteks presidendi seadused, ministri määrused, samuti muude asutuste määrused (N: valimiskomisjon). Tavaliselt on enamus riigiõigusenorme seadustes, muude aktide roll on väiksem. Riigiõiguse allikatena tuleb kõnealla veel põhiseaduslikku järelvalvet teostavate organite otsused (konstitutsioonikohtu) ning ka tavakohtu pretsedendid. Konstitutsiooni/riigi õiguse allikaks võib pidada ka konstitutsioonilist tavaõigust, kusjuures vahet tuleb teha taval ja tavaõigusel. Nii tava kui tavaõiguse puhul on tegemist mittekirjalike reeglitega, mis on riigiorganites ajajooksul kujunenud, kuid tavaõigust eristab tavast see, et tavaõigust tunnetavad suhete osapooled õiguslikult siduvana. Mõnedes riikides võib rääkida religioossetest allikatest (N: koraan islamiriikides, mõnedest põhiseadusena, mõnedes sellest kõrgemal
Avalike hüvedega seoses on raske omandiõigusi määratleda (puhas õhk); info mittetäielikkus raskendab kompensatsioonide suuruses kokkuleppimist (kui suur on kellegi kahju); teiste kulul liugulaskjad hoiavad kulude kandmisest kõrvale, suurendades sellega kompensatsioonisummat ning alandades teiste motivatsiooni asjaga üldse tegeleda; lepingutega on seotud suured tehingukulud (läbirääkimised, kontrollmehhanismid); 35 õiguses valitsevad pretsedendid, mistõttu on uue pretsedendi kohtust läbisurumine kulukas. 168. Mis põhjustel on avaliku sektori üheks tähtsamaks ülesandeks välismõjude ärahoidmine või hüvitamine/kompenseerimine? Erasektor ei saa sellega alati iseseisvalt hakkama. AS saab seda teha avaliku hüvena, arvestades välismõjusid ressursside jaotamisel. 169. Milles seisneb välismõjusid korrigeerivate maksude olemus?
Probleemide selgitamine kindlustada, et kõik oleksid teadlikud tõelistest erinevustest Näita nõusolekut hoida koostöökliimat, tunnustades või nõustudes teise poole punktidega Kokkuvõtte tegemine milles oleme siis kokku leppinud? Kuidas me nüüd tunneme? On väga hea, kui läbirääkijad saavad kasutada pakkumiste hindamiseks objektiivseid erapooletuid kriteeriume nendega on pooltel lihtsam nõustuda. Nt. varasemad pretsedendid, teaduslikud hinnangud, kulud, efektiivsus, jne. Mõnikord kasutatakse ka eksperti kolmanda erapooletu osapoolena. Isikutevahelised suhted. Igal läbirääkijal on 2 liiki huvid: asja sisu ja suhted. Enamus läbirääkimisi peetakse jätkuvate suhete kontekstis, kus iga läbirääkimist on vaja edasi viia nii, et see pigem soodustaks kui takistaks tulevikusuhteid ja tulevasi läbirääkimisi. Probleemi teine põhjus tajuprobleem. Teeme järeldusi oma taju põhjal
Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest. Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust. See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses. Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast: 1. Obiter dictum kirjeldab tegelikkuses juhtunut, asjaolude kirjeldus 2. Ratio decidendi sisaldab õigusreeglit Nende kahe vahel pole piiri. Nii sünnibki igat kohtuotsust luues uuesti õigus. Pretsedendid on need kohad, kust me leiame õigust. Peab meeletult rohkem tööd tegema, et olla tasemel jurist. Õigus sünnib teatud protsessireegleid järgides, need varjutavad asja sisulist külge ennast, kuna see on nii tähtis. Hagi vorm on hakkanud määrama, kas asi saab edukalt lahendatud või mitte. Õiguskultuur on läbi protsessi muutunud väga keeruliseks. On proovitud palju menetlusreegleid lihtsustada, et nad võimust ei võtaks. Ei erista avalikku ja eraõigust
vastavat normi õiguse seisukohast järgima). Kirjeldatud transformatsiooni on võimalik esitada valemina: S1 … Sn (alused) olemasolul on käitumisreegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn. Seega peavad eksisteerima teatud alused (valdavalt väärtused), et jõuda pidamiskorrani õiguslikus tähenduses. Õigusnormide kui käitumisjuhiste kvantiteet, mida hõlmab transformatsioon kui kategooria, on erinevates õiguskultuurides erinev. Seadused ja pretsedendid väljendavad juriidilist pidamiskorda, kuna neid luuakse eelkõige „põhinormist“ lähtuvalt, kohtunikuotsustused samuti, kuna peavad vastama seaduse sisule transformatsioonivalem: S1 … Sn alusel on reegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn ja kui ka sotsiaalselt olemasolevad (reaalsed) tingimused eksisteerivad, siis on käitumisjuhis N õiguse seisukohalt siduv. 2.3.4. Transformatsioonikriteeriumid
Ühesõnaga seadus püüabtakistada isiku ebasoodsat kohtlemist tulenevalt tema soost. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on küll väga positiivne nähe, ent selle ettevalmistamisel tuelb olla väga ettevaatlik . Sest sellise delikaatse teema puhul on möödalaskmised varmad tulema. Juba seaduse järelvalve mehhanism väga haavatav. Soolise võrdõiguslikkuse küsimused on tihtipeale vaid kahe vastandlikke arvamusi jagava osapoole tülid, milles ühe sõna on teise vastu ja pretsedendid on kerged loodama. Juba järelvalvemehhanism või õigusemõistmine ei ole täiesti erapooletu, kuna tuleb ikkagi füüüsiliselt eksisteeriva sotsiaalse kogemusega mees või nais õigusmõistjalt (ombudsmani meeskonnalt). Ühiskonna väärtusorientatsioonide juured pärinevad perekonnast. Tagurlike ideedega põlvkond kasvatab a oma lapsi tradtisiooniliste soorollide alusel õrnaks ja alluvaks naiseks ja tugevaks doomineerijaks meheks. Kuna seadust ei ole võimalik kohandada
aastal Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Inimõigused on inimese ja avaliku (riigi)võimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole. Selle raames välja töötatud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast rahvusvahelist üldõigust, mille tuuma moodustavad (kohtu)pretsedendid, mis on siduvad vaidluspooltele ja mille suhtes loeb end seotuks kohus ise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Osalisriikide kokkuleppel on Kohtu ülesanne arendada ja määratleda inimõiguste kaitse ühine Euroopa standard. Konventsiooni osalisriikide arv on käesolevaks ajaks tõusnud 41-ni ning laienemisprotsess eeldatavasti jätkub. Inimõiguste kaitse regionaalsetest süsteemidest võib välja tuua järgnevad: a) Euroopa
· Probleemide selgitamine kindlustada, et kõik oleksid teadlikud tõelistest erinevustest. · Näita nõusolekut hoida koostöökliimat, tunnustades või nõustudes teise poole punktidega. · Kokkuvõtte tegemine milles oleme siis kokku leppinud? Kuidas me nüüd tunneme? On väga hea, kui läbirääkijad saavad kasutada pakkumiste hindamiseks objektiivseid erapooletuid kriteeriume nendega on pooltel lihtsam nõustuda. Nt. varasemad pretsedendid, teaduslikud hinnangud, kulud, efektiivsus, jne. Mõnikord kasutatakse ka eksperti kolmanda erapooletu osapoolena. Isikutevahelised suhted - igal läbirääkijal on 2 liiki huvid: asja sisu ja suhted. Enamus läbirääkimisi peetakse jätkuvate suhete kontekstis, kus iga läbirääkimist on vaja edasi viia nii, et see pigem soodustaks kui takistaks tulevikusuhteid ja tulevasi läbirääkimisi. Nn. inimprobleem läbirääkimistes seisneb peamiselt selles, et poolte suhted kipuvad segi
See koosneb järgmistest elementidest: 1.parlamendis vastu võetud seadustest ehk nn. statuutidest. Omapäraks on, et neid statuute saab muuta täpselt samuti nagu iga teist seadust ja see, mida statuutidest loetakse konstitutsioonilisteks, tundub olevat kokkuleppe küsimus. Konstitutsiooniliste statuutide arvuks on nimetatud umbes 300. Osa nendest on väga laiad, nt. Suur Vabaduse Harta 1212(1215?), 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Õiguste Bill. 2.kohtulahendid (pretsedendid). Näiteks keelas kohus 1922. aastal täitevvõimul koguda makse ja lubas 1936 minna igale avalikule koosolekule, kui on mõistlik alus arvata, et koosolek ei kutsu esile korratusi 3.tavad ehk konstitutsioonilised kokkulepped. Need allikad on kohustuslikud. Veel loetakse Briti riigiõiguse allikateks doktriini, s.t. õigusteadlaste arvamust. Iga üksiku teadlase arvamus ei ole kohustuslik, kuid kohtulahendites kasutavad Briti kohtud neid arvamusi otsuste motiveerimisel.
õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.). 42. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid 43. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama
poolringikujulises vormis. Amfiteater ekseedris. Ekseeder hoiab amfiteatrikujulist asetust tänu hekkidele, mis on pügatud astmekujulisteks ja mis ümbritsevad poolringikujuliselt basseini. See on viide aiamotiividele, mida on kasutatud läbi klassikalise antiigiperioodi, nagu näiteks ka Canopus Hadrianuse villa juures ja mälestus luksuslikest terrassaedadest Generalife juures Granadas. Need pretsedendid pärinevad kindlalt neist aedadest, mille minevikutraditsioonid edendavad ruumikujunduse kontseptsioone praeguseni ning rajasid iseenesest esileulatuva paiga ka renessansiajaloos. Villa Aldobrandini. (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 77). 16. ja 17. saj vahetusest pärit. Asub 17 km Roomast idas. Esindab vahelüli itaalia renessanss- ja barokkaia vahel, just selle villaga seoses on olnud juttu renessanssi ja barokki eraldavast manerismist. Rajatud Giacomo della Porta plaanide järgi
annaabi.ee 
