molekule: invertaas -D-fruktofuranosi id +H2O ,D-fruktoos +mono- või oligosahhariid Looduses levinuim -D-fruktofuranosiid on sahharoos, tema hüdrolüüsiproduktideks on -D- fruktoos ja -D-glükoos. Sahharoos hüdrolüüsub invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Tekkinud reaktsiooniproduktide (glükoosi ja fruktoosi) kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kompleks moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimoraalsete hulkade ühendamisel. Kuna invertaasi toimeks on optimaalne happeline
2.1.26) kuulub glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D- fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Looduses on kõige levinumaks -D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Inimesele on see oluline seedeensüüm, invertaasi toimel hüdrolüüsib sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi (mittetaandav) hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi (taandavad) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Lühidalt, oma sõnadega kirjutada, millel baseerub antud katses kompleksomeetriline meetod. Põhireaktiiviks on aluseline lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi, mis toimib invertaasile inaktiveerivalt (see lõpetab ensüümireaktsiooni) ning tagab ka taandavate
produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi a fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks viiakse kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, komplekslahusesse (triloon B). Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub , mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena
Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni ning vabastab neist fruktoosi molekule: Sahharoos, mida kasutatakse reeglina invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel substraadina, on looduses levinuim -D-fruktofuranosiid, millest peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel hüdrolüüsudes tekivad -D-fruktoos ja -D-glükoos: Invertaasi aktiivsust määratakse sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Saadud produktide koguse kindlaks määramiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks tugevalt aluseline lahus, kus on vask(II)-triloon B kompleks. Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile muudab ta invertaasi, mille pH opt=4,8, inaktiivseks ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samas tagab ta ka taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise
Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib
hüdrolüüsireaktsioone, vabaneb fruktoosi molekul. Kõige sagedamini esineb sellistest süsivesikutest looduses sahharoosi, mille hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on E-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Seega kasutatakse enamasti invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel substraadina just sahharoosi. Sahharoos -> glükoos + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määrmaisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse määramiseks võetakse põhireaktiiviks tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proovid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub vask ja moodustub Cu2O, mis eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B, mille kogus
oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B)
produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseenes, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on see oluline seedeensüüm. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Selles töös kasutan komleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. See valmistatakse kõrge Na2CO3
koguse tiitrimise teel.Selle käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi ja kaliibrimissirget kasutades leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse tahke preparaadi puhul mikrokatalites 1g kohta kat/g. 3 Töö käik Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Lahustina kasutasin atsetaatpuhvrit pH väärtusega 4,8. Tahke invertaasi preparaadi puhul jääb sobiv ensüümi kontsentratsioon lahuses 1 ja 5 mg/ml vahemikku. Tahke invertaasi oli vaja võtta 2mg/mL, töölahuse ruumala on 5 mL. Kaalusin analüütilistel kaaludel 10 mg invertaasi. Panin invertaasi katseklaasi, lisasin 5 mL puhvri kogus
Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks Kiirgused ja nende läbilaskevõime Bekrell (tähis Bq) on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsusemõõtmiseks. Bekrell on sellise radioaktiivse preparaadi aktiivsus, milles 1 sekundis toimub üks lagunemisakt Radioaktiivsuse ühikud ühikud Suurus nimi sümbol PIKKUS meeter m MASS kilogramm kg AEG
molekule: Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktoduranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi küigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes
INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Töö eesmärk oli määrata invertaasi preparaadi aktiivsus, kasutades substraadina sahharoosi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu invertaasi preparaadile sahharoosi hüdrolüüs. Et teada saada invertaasi aktiivsust, määrasin hüdrolüüsi produktide fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid reaktsioonisegus. Fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid määrasin triloon B koguse abil, mille sain teada tiitrimisel. 1.2 Teooria Invertaas ehk D fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk - fruktofuranosidaas on ensüüm,
Tiitrisin kovis olevaid lahuseid (0,02M) lahusega kuni värvus muutus rohekaks. Kalibrimisgraafiku abil leidsin taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. 0-proov 2 ml 1,8 mg/mL I-proov 13,8 ml 12,3 mg/mL II-proov 26,3 ml 26,3 mg/mL Arvutan invertaasi preparaadi aktiivsuse A valemi järgi: - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml reaktsioonisegu üldmaht, ml - tegur üleminekuks mikrogrammidele - lahjendusmäär hüdrolüüsi kestus glükoosi molekulmass ensüümi töölahuse maht, ml ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml Järeldus: Invertaasi preparaadi aktiivsused on peaaegu võrdsed, seega katse õnnestus.
-D-glükoos. Hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude pool t (oluline seedeensüüm!!!) toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel kasutatakse reeglina substraadina sahharoosi. INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMISE MEETOD: - Põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariiidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel - Vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide (glükoosi ja fruktoosi) koguse kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid: 1. KOMPLEKSOMEETRILINE MEETOD: - Põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga
(glükosidaaside hulka). Glükosidaasid katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi järgmiselt: Polü- või Oligosahhariid + Monosahhariid + (lühem)Polü- või Oligosahhariid Antud töös vaadeldatakse sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon, mis kulgeb C ja pH=4,8 juures. Reaktsiooni produktideks on -D-glükoos ja -D-fruktoos. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi, kui mittetaandava suhkru hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute summaarse kontsentratsiooni määramisel segus. Töös kasutasime kompleksomeetrilist meetodit, milles põhireaktiiviks on -triloon-B kompleks (tugevalt aluseline). Seda valmistatakse , ja triloon-B lahustest (siin kasutan eelnevalt valmistatud segu). Sellel reaktiivil on antud töös 2 rolli: · inaktiveerib invertaasi (kompleksil on kõrge pH), kuna invertaasi , · tagab taandavate suhkrute määramiseks leeliselist kekkonda ja
Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: Palun parandada YAGB21 112262 ja täiendada. 09.04. M.K. 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine · Töö teoreetilised alused Töö eesmärk oli määrata invertaasi aktiivsus. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhines sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutasin kvantitatiivset meetodit tiitrimist. Antud töös leidis kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiv sisaldas vask(II)-triloon B kompleksi ja oli tugevalt aluselise reaktsiooniga. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud taandavate suhkrutega proovi viisin komplekslahusesse. Seal olev vask(II)-triloon B kompleks laguneb
S VC DOL DFL S VC FC I Puhaskasum sum Puhaskasum T EBIT EBIT EBIT EBIT Müügitulud Müügitulud mbineerimine finantsvõimendiga DFL õimendi (DTL – Degree of Total of Combined Leverage omustab müügitulude muutuse mi muutusele: A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustava Tellimuskulud on 202 EUR ühe partii kohta. Leidke optimaalse tellimuse maht ning tellimuste arv aa kulud (total inventory costs)? B. Labori juhtkond sooviks praegust varude juhtimiskulude taset vähendada 10% võrra. Selleks ta p alandamise osas. Kui palju peavad tellimiskulud ühe partii kohta vähenema, et varude juhtimise kogu
kasutamine või intensiivne UV-kiirgus (solaarium) võib kõrvaltoimeid süvendada. AKNE BP 5, 50 MG/ML NAHAEMULSIOON Rasedus ja imetamine: Puuduvad kliinilised andmed ,puuduvad usaldusväärsed eksperimentaalsed loomuuringud embrüonaalset arengut mõjutavate toimete kohta. Tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui võimalikud kasud ületavad riski. Kõrvaltoimed: Kontaktallergiline naha sensibiliseerumine. Punetus, kerge põletustunne ning naha ketendus. Kui preparaadi kestval kasutamisel ärritus ei kao, tuleb preparaadi kasutamine lõpetada • Teised ravimid: • 2. AKNEFUG-OXID MILD 50MG/G, GEEL • 3. DERCOME CLEAR PESUSUSPENSIOON 2.PAIKSED RETINOIDID Retinoidid on vitamiin A derivaadid. Sageli esmavaliku preparaatideks akne -komedoonidevastasne toime. Nad väldivad nahapoorides rakkude kokkukleepumist ja mikrokomedoonide teket, mis aitab ühtlasi vältida ja vähendada ka edaspidist põletiku laienemist ja vistrike teket.
Filtraadid olid täiesti selged, nagu vaja. Spektrofotomeetril määrati nende optilise tiheduse väärtused (D280). Juhendajalt saadud kaliibrimiskõveralt leiti vastavlt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Saadud andmete alusel koostati graafik: türosiini kontsentratsioon aeg (C, t). Graafikul oleva sirge järgi leiti türosiini juurdekasv C ajavahemikus t ja arvutati preparaadi proteolüütiline aktiivsus A. Tulemused Aeg (t) D280 [C]Tyr 0,08 0 0 0,381 0,060 Türosiini kontsentratsioon C, mg/ml 1 5 0,408 0,064 2 10 0,434 0,069 0,075 3 15 0,492 0,078
-D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoosSahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt reaktsioonivõrrandile: Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Antud töös leiab kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola.
segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse inerferentsist. Valgusmikroskoop- kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punti vahel, millal need puntkid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab ära lahutusvõime nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest see on 200.350 nm. Seetõttu saab näidata ainult suuremaid struktuure nagu plastiidid, mikokondrid, taimerakkude üldkuju. Preparaadi valmistamise põhimõtted on need, et jagatakse ajutisteks- see tähendab valmistatakse koheselt kasutamiseks ja ei säilitata, püsipreparaadid. Uuritava materjali ettevalmistus: fikseerimine ( katkestatakse elupuhused protsessid) tavaliselt formaliiniga. 2 Veetustamine tehakse materjali ülekanne erineva alkoholi siseldusega lahusesse. Värvimine- saab teha looduslikke, sünteetiliste värvidega, kui ka olmevärvidega nagu tuss või tint
Verejooksud, trombotsütopeenia, luumurrud, osteoporoos. 8. Milliseid antikoagulante tohib manustada rasedatele? Millised ravimid on teratogeensed? Milliseid antikoagulante võivad manustada imetavad emad? Rasedatel vahetada ravi madalmolekulaarse hepariini vasu – varfariin teratogenne! Imetamisel võib kasutada varfariini. NOAC kasutamine raseduse ja imetamise korral keelatud, kuna andmed puuduvad. 9. Varfariini toimemehhanism. Varfariini preparaadi nimetus? Varfariin on vitamiin K agonist ja takistab seega maksas hüübimisfaktorite sünteesi. Preparaadi nimetus on Marevan. 10. Mille väärtust määratakse verest, et hinnata varfariini toime tugevust? INR – patsiendi plasma ja normaalse plasma protrombiini aegade suhtarv korrigeerituna kasutatava tromboplastiini tundlikkuse rahvusvahelisele indeksina. 11. Kui kaua võtab aega keskmiselt varfariini toime algus? Kui soovitakse kohest
Sahharoos on looduses levinuim -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi toodavad pärmid, hallitusseened, taimed ja mesilased. Inimesele on ta oluline seedeensüüm. Invertaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt sahharoosi. Meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsoonisegus. Antud töös kasutatakse glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemisel kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, milles on taandavad suhkrud, viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-
produtseerivad pärmis, paljud taimed, hallitusseened ja ka mesilased.Sahharoos on looduses levinuim β-D-fruktofuranosiid, mis hüdrolüüsil annab β-D-fruktoosi ja α-D-glükoosi. Sahharoos hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel vastavalt: Invertaasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse sageli substraadina sahharoosi. Aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanevate suhkrute ( glükoosi ja fruktoosi) summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoos on teatavasti mittetaandav disahhariid, glükoos ja fruktoos aga taandavad monosahhariidid. Antud töös kasutasin glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kompleksomeetrlist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldas vask (II)-triloon-B kompleksi. Komplekslahus täidab aktiivsuse määramisel kaht rolli: 1
Need katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi. β-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsi käigus, mida katalüüsib invertaas, vabanevad fruktoosimolekulid. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, taimed ja mesilased. Looduses enim levinud β-D-fruktofuranosiid on sahharoos, mis hüdrolüüsub peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi meetodi määramise meetod põhineb sahharoosi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarsete kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Viimaste suhkrute kontsentratsiooni määramine tehakse kindlaks kompleksomeetrilisel meetodil, kus põhireaktiiv, mis on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi. Kompleks valmistatakse Na 2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA-Na –d (etüleen-diamiintetraäädikhappe dinaatriumi sool)
5. Asetage uuritav preparaat (alusklaasil) esemelauale nii, et vaadeldav objekt oleks ava keskel. 6. Jälgige objektiivi kõrvalt ja viige see seadekruvi keeramisega 2...3mm kaugusele preparaadist. 7. Järgnevalt vaadake okulaari ja tõstke samal ajal seadekruvi abil objektiivi kuni kujutise ilmnemiseni vaateväljas. Juhul, kui kujutis ei ilmne, korrake tegevusi, mis on kirjeldatud 6. Ja 7. punktis. 8. Suurema suurendusega objektiivi kasutamisel tuleb preparaadi vaadeldav osa paigutada vaatevälja keskele. Seejärel paigaldage revolvri abil tööasendisse sobiva suurendusega objektiiv. Kui revolver puudub, tuleb väiksema suurendusega objektiiv välja keerata ja asendada sobivaga (suurem suurendus) 9. Viige tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv ettevaatlikult vastu preparaati. Vaadake okulaari, tõstke aeglaselt seadekruvi keerates objektiivi kuni kujutise ilmnemiseni. Teravustage
Võimalikud põhjused, miks katse ei õnnestunud, on toodud kokkuvõttes. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed aga teoreetiliste seisukohtadega kokku ei lange. Selle põhjuseks võivaderrtrttr eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud. · Ebatäpsused filtrimisel- eelmistes etappides tehtud eksimuste tõttu oli mõnel katsel filtraati liiga
Kulunorm - Lehehaiguste tõrjeks on Zantara kulunorm 0,9 – 1,2 l/ha. Viljapea kaitseks fusarioosi eest kasutatakse kulunormi 1,5 l/ha. Zantara hind – 29.99 eur/l 2015 Eesti Maaülikool MENARA 410 EC (toimeaine - 250 g/l propikonasool, 160 g/l tsüprokonasool) on laia toimespektriga süsteemne fungitsiid Menara 410 EC-l on lai toimespekter ning pikk kasutusaeg. Preparaadi kaitsev toime kestab 3-4 nädalat. Kulunorm - 0,5 l/ha. Hind - 44,00 €/L Nisu-triiprooste (Puccinia glumarum) – Esineb peamiselt nisul,odral ja harva ka rukkil. Eriti ilmeb see lämmastikuga väetatud põldudel. Triiprooste tekitab lehtedele kollaseid roostetriipe.Soodsail tingimusil suurenevad triibud ja leht kattub üleni suvieoste kattega.Seen talvitub taimes mütseelina. Ennetatav tõrje Nagu ennetatav tõrje sobib võimalikult hiline külv. Niisugused külvid kannatavad vähem kui
· Alkohole leidub looduses üldiselt vähe · Alkoholi leidub kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Lihtsaim alkohol on METANOOL, mida saadi metanooli puiduutteveest ja teda nimetati puupiirituseks. Alkoholid looduses · ETANOOLIST e. piiritusest valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees
7)Radioaktiivsed ained; kahjustus. 8)Sööpivad ained; 9)Muud 18. Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse ülemine -2-kohaline vastab preparaadi aktiivsuse mõõtühik; Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi ohuklassi mõõtühik; alumine -4-kohaline ÜRO järgi - ekvivalntdoos valem: ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus ÜRO keemilise aine ohukaart koele energiat üle annab
I osa 1. 1665. a vaatles esimesena mikroskoobiga korgirakke Robert Hooke. 2. Õhukeste lõikude saamiseks kasutatakse preparaadi valmistamisel mikrotoome. 3. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitu, millisest koest nad pärinevad. 4. Kõige väiksemaks elusorganismi rakuks loetakse mükoplasmat. 5. Tsütoplasma koostises on kõige rohkem vee molekule. 6. Hapnik ja teised gaasid pääsevad kokku difusiooniga. 7. Inimese keharakkude kromosoomistik (2m) koosneb 46-st kromosoomist ja 23-st homoloogsest kromosoomi paarist. 8. Histoonid paiknevad rakutuumas. 9
reaktsiooni ning lõpetada ebasoovitavate kõrvalnähtude ilmnemisel kohe taimega ravimine. Soovitatavalt ei tohi üht taime üle 23 nädala järjest tarvitada. (Juhanson 2006: 1). Enamik taimsetest preparaatidest on saadaval ilma retseptita. See hõlbustab nende kättesaadavust, kuid võib põhjustada ka ebakorrektset tarbimist. Tavainimeste ebapiisav teave ravimtaimede või nende preparaatide kohta võib viia kõrvaltoimete tekkeni ja see võib olla seotud preparaadi ebapiisava kvaliteedi, võltsitud preparaadi, väära annustamise või puuduliku pakendimärgistusega. Samuti võivad ilmneda koostoimed juba pruugitavate ravimitega. Näiteks, paiseleht võivab avaldada kahjulikku toimet maksale; populaarsed naistepuna ja purpur-siilkübar võivad põhjustada ülitundlikkusreaktsioone ning küüslauk seedetraktivaevusi. (Juhanson 2006: 1). 3.2. Preparaadid ja rasedus Rasedusaegse ravi tähtsaim põhimõte on, et kasutatakse ainult neid ravimeid, mis on ema
Katseandmed ja nende töötlus: D0 = 0,733 A D1 = 0,569 A D2 = 0,587 A D3 = 0,644 A Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel saan türosiini kontsentratsiooniks: C0 = ei määranud, kuna mõõtmis tulemus ei sobinud, st 0-proovi optiline tihedus oleks pidanud väiksem olema kui I proovi oma. C1 = 0,091 mg/ml C2 = 0,094 mg/ml C3 = 0,12 mg/ml Saadud andmete alusel koostan graafiku: türosiini kontsentratsioon (C) aeg (t). Arvutan preparaadi proteolüütilise aktiivsuse vastavalt järgmisele valemile: A = C * V1 * 2 * 103 * V2 t * 181 * g * V3 kus C = 0,115-0,085 = 0,03 mg/ml t = 800-350 = 450 s V1 (hüdrolüüsisegu üldmaht) = 26 ml V2 (ensüümilahise üldmaht) = 5 ml V3 (ensüümi maht hüdrolüüsisegus) = 1 ml g (proteaasi kaalutis) = 0,0051 g M (türosiini molekulmass) = 181 g/mol TKÄ lahusest tingitud lahjendus = 2
Proovide optilised tihedused: D0 = 0,386 A D1 = 0,561 A D 2 = 0,853 A D3 = 1,156 A Aromaatset tuuma sisaldavad aminohaooed on tänu 280nm piirkonnas paiknevate neeldumismaksimumide spektrofotomeetriliselt detekteeritavad. Hüdrolüüsi produktide sisaldus avaldatakse türosiini mikromoolidena. Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel sain türosiini kontsentratsiooniks: C 0 =0,06 mg/ml 0s C1 =0,09 mg/ml 300s C 2 =0,1370mg/ml 600s C 3 =0,1840mg/ml 900s Arvutan preparaadi proteolüütilise aktiivsuse vastavalt järgmisele valemile: C 10 3 V1 2 V 2 A= t 181 V3 g Kus: C - türosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml: 0,1840-0,098=0,086mg/ml t - hüdrolüüsi kestvus s: 900-300=600s V1 - hüdrolüüsisegu üldmaht ml: 26ml 2- TKÄ lahusest tingitud lahjendus V 2 - ensüümilahuse üldmaht ml: 5ml V 3 - ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml: 1ml
hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib fruktoosi sisaldavate süsivesikute hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Invertaas on oluliseks seedeensüümiks. Teda produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja ka mesilased. Aktiivsuse määramisel on reeglina substraadiks sahharoos kui mittetaandatav suhkur. Selle hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus põhinebki invertaasi aktiivuse määramise meetod. Töö käik · Invertaasi preparaat, mis kaalutakse analüütilisel kaalul, lahjendatakse atsetaatpuhvriga (pH 4,8) 1 : 50. (0,02 ml preparaati ja u 10 ml atsetaatpuhvrit). Loksutatakse hoolikalt ühtlase segu tekkimiseni. · 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml substraati ( 7 % sahharoosi lahus
I katseklaas (0-proov) 0,375 0,059 II katseklaas (1-proov) 0,477 0,076 III katseklaas(2-proov) 0,516 0,081 IV katseklaas (3-proov) 0,569 0,092 Saadud andmete alusel koostasin graafiku: türosiini kontsentratsioon (C) aeg (t). Preparaadi proteolüütilise aktiivsuse arvutasin valemi järgi: kus C türosiini kontsentratsiooni muutus, mg/ml t hüdrolüüsi kestus, s V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml V2 ensüümilahuse üldmaht, ml V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus, ml g proteaasi kaalutis 181 türosiini molekulmass 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus A = kat/ml Järeldus o
Teooria Invertaas, süstemaatilise nimetusega -D-fruktofuranoosi fruktohüdrolaas ehk lihtsamalt - fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis kuulub glükoosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist -fruktoosi molekule. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsoonisegus. Antud töös kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt
· Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus · Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Türosiini juurdekasv on 0,0044 · CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus ajavahemikus, · t valitud ajavahemik, 1 min = 60 s · V1 reaktsioonisegu üldmaht, 26 ml · V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht, 5 ml · V3 proovi maht hüdrolüüsisegus, 1 ml · g proteaasi preparaadi kaalutis, 7,6 mg = 0,0076 g Järeldus: Praktilise töö käigus õnnestus määrata kasutatava alkalaasiproovi aktiivsus, milleks on 13,8606 mikrokatalit grammi kohta. See tähendab, et 1 gramm alkalaasi hüdrolüüsib ühe sekundiga 30 kraadi juures 13,8606 mikromooli peptiidsidemeid. Kaod võisid tekkida näiteks ensüümi ülekandmisel mõõteklaasist katseklaasi, või liiga vara reaktsioonisegust võetud proovide tõttu.
2 Ensüümi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus valitud ajavahemikus (s) V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 türosiini molekulmass 1 g ensüümi toimel toimub 2,83 µmol peptiidsidemete hüdrolüüs 1 sek jooksul 30°C juures 3
sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. 1 Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Tiitrimisel toimub reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 hulga järgi leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivus avaldatakse tahke preparaadi korral mikrokatalites 1 g kohta (µkat/g). Töö käik Tahkest ensüümipreparaadist valmistati kontsentratsiooniga 4-5 mg/ml töölahus. Selleks võeti 0,0245 g tahket invertaasi preparaati, mis lahustati 5 ml atsetaatpuhvris, mille ph oli 4,8. 50 ml katseklaasi pipeteeriti 25 ml 7% sahharoosi lahust atsetaatpuhvris (ph 4,8). Katseklaas suleti korgiga ning asetati vesitermostaati 30°C juurde umbes 10 minutiks.
Arvutus: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / t · 181 · V3 · g A1 = (0,069-0,022)*1000 * 26 * 5 * 2/ 916 * 181 * 1 *0,02 = 3,68 kat/g A2 =3,56 kat/g A3 = 3,44 kat/g Katseandmed tulid sarnased, katse võib lugeda õnnestunuks. Kokkuvõte ja järeldused Teoreetiliselt peaksid katses saadud türosiini kontsentratsioonid graafikul kanduma ühele sirgele. Käesoleva katse empiirilised andmed erinevad veidi . Selle põhjuseks võivade eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud. · Ebatäpsused filtrimisel- eelmistes etappides tehtud eksimuste tõttu oli mõnel katsel filtraati liiga
16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. …lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele
ΔCTyr – türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus ΔCTyr= 0,134 mg/ml Δt – hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), Δt = 904 sek V1 – reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V1 = 26 ml V2 – valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), V2 = 5 ml 2 – TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml → 6 ml, seega L = 2), V3 – ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), V3 = 1 ml g – proteaasi preparaadi kaalutis (g), g = 17,9 mg=0,0179g ∆ C Tyr ∙103 ∙V 1 ∙ V 2 ∙ 2 0,134 ∙ 103 ∙ 26 ∙ 5∙ 2 μkat A= = =11,89 ∆ t ∙ 181∙ V 3 ∙ g 904 ∙181 ∙1 ∙ 0,0179 g Järeldus μkat Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus on 11,89 g , mis tähendab, et 30 kraadi juures 1 sekundi
Küsimuse tekst Dokumendid, milles loetletakse kasutatavad lähtematerjalid ning määratakse kindlaks tootmisprotsessid ja pakendamisoperatsioonid, on järgmised: Vali üks või enam: a. pakendamiseeskiri b. tootmiseeskiri c. tootmisvalem d. pakendamisvalem Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tootmisvalem, tootmiseeskiri, pakendamiseeskiri. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimse preparaadi tootmise eeskirjas peab olema kindlaks määratud: Vali üks või enam: a. rakendatavad meetodid b. kasutatav kandja (alus) või lahusti c. ekstraktsiooni aeg ja temperatuur d. kontsentratsioonid etappidel Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: kasutatav kandja (alus) või lahusti , ekstraktsiooni aeg ja temperatuur, kontsentratsioonid etappidel, rakendatavad meetodid. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
kättesaamatult jne). 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? NH3 LPK on 0,002 mg/l (tööruumis), inimese tajumislävi 0,037 mg/l, atmosfääris 0,007. 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, geri ja ekvivalentdoos (valem). Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 18. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 19. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma
keemilised omadused; Lisateave; Terviserisk; Keskkonnarisk; Jäätmekäitluse viis; Veonõuded; Teave kemikaali kohta; Muu teave. 28. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas? 29. R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). 30. S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 35. Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 36. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas? 37
Keetmisel toimub järgnev reaktisoon: Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus. Selleks kasutatakse 0,02M CuSO4 lahust. Lahusesse lisatakse ka indikaatorina mureksiidi, mis muudab värvi triloon B ja Cu(II)-ioonide kompleksi taastekkimisel. Suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus leitakse tiitrmiseks kulunud CuSO 4 hulga järgi kaliibrimissirgelt. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites: vedela ensüümipreparaadi korral μkat/ml, tahke preparaadi puhul μkat/g. Tiitrimisel toimub järgnev reaktsioon: Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan vajaliku koguse sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan automaatpipetiga 1 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9 ml atsetaatpuhvrit. Alglahus: 0,2 ml, 50 x lahjendus kokku 10 ml Sulen katseklaasi korgiga, lahust loksutan kontsentratsiooni ühtlustamiseks.
Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus. Selleks kasutatakse 0,02M CuSO4 lahust. Lahusesse lisatakse ka indikaatorina mureksiidi, mis muudab värvi triloon B ja Cu(II)-ioonide kompleksi taastekkimisel. Tiitrimisel toimub järgnev reaktsioon: Suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus leitakse tiitrmiseks kulunud CuSO 4 hulga järgi kaliibrimissirgelt. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites: vedela ensüümipreparaadi korral kat/ml, tahke preparaadi puhul kat/g. Töö käik: 1. Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine: Tuleb valmistada vajalik kogus sobiva ensüümikontsentratsiooniga lahust. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit, mille pH=4,8. Mõõdan pipetiga 0,5 ml vedelat ensüümpreparaati ning viin selle gradueeritud katseklaasi. Lisan 9,5 ml atsetaatpuhvrit. 2. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Pipeteerisin 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga
15-proov 0,832 0,1330 900 Arvutan ensüümipreparaadi proteolüütiliseaktiivsuseA(µkat/g) CTyr-türosiini kontsentratsiooni muutusvalitudajavahemikus (mg/ml) t- hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1- reaktsioonisegu (substraat+ ensüüm) üldmaht (ml) V2-valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2-TKÄ lahusesr tingitud proovilahjendus V3-ensüümi maht hüdrolüüsisegus g-proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181- türosiini molekulmass =12,36 µkat/g Katse järeldus Selle katse käigus pidin võtma proove nii, et kontsentratsiooni ja aja vahel valitseks lineaarne sõltuvus. Sellisel juhul peaks katse tulemused olema ühel lineaarsel sirgel, minu katses taolist sirget ei tekkinud, seega pole minu tulemused lineaarsed. Viga võis tekkida sellest, et pole piisavalt kogemust ja kiirust, et reaktsioonisegu viia TKÄ ja siis uuesti kähku termostaati tagasi.
3 C Tyr10 V 1V 22 A= t181V 3g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml), t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (1 ml 2 ml, seega L = 2), V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), g proteaasi preparaadi kaalutis (g), 181 türosiini molekulmass. Tulemus Aeg Optiline tihedus Türosiini kontsentratsioon (sek) (A) (mg/ml) 0 0,3040 0,047 300 0,4282 0,067
annaabi.ee 
