Saksamaa keisririik (0)

Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt?
Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede
üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne,
kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud.
     Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise  juures tekkisid erinevad  üliõpilaskorporatsioonid,  sest just ülikoolid   kujunesid   liikumise   keskusteks.   Saksa   liidu   valitsejad   eesotsas   riigikantsler
Metternichiga,   kes   ise   nimetas   end   uhkelt   „Euroopa   juhtivaks   politseiministriks“,
otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal
korporatsioonid keelustati ja kõigi ülikoolide juurde määrati riiklik järelevaataja, kes pidi
valvama   üliõpilaste   ja   õppejõudude   meelsuse   üle.   Paljud   aktiivsemad   üliõpilased   ja
õppejõud visati ülikoolist välja, trükisõnale kehtestati range tsensuur. 2. Pärast 1848. aasta revolutsiooni asendati kõigis Euroopa riikides liberaalsed ministrid konservatiivsetega,   paljudes   riikides   saadeti   parlament   laiali   ja   muudeti   põhiseadust.
Vanad valitsejad jäid edasi võimule, kartmata, et peavad rahva ees vastutama. Kehtestati
tsensuur. Saksa Rahvuskogu vastuvõetud põhiõigused kuulutati kehtetuks. 3. Mida tähendavad Suur-Saksamaa ja Väike-Saksamaa?
Suurt segadust tekitas Saksamaa ühtse riigina defineerimisel asjaolu, et Austria ja Preisimaa
kuulusid   Saksa   Liitu   vaid   osaliselt.   Oluline   argument   oli   ka   Austria   impeeriumi   erinevast
rahvusest   elanikud:   näiteks   ungarlaste,   sloveenide,   horvaatide,   serblaste,   rumeenlaste,
ukrainlaste, poolakate, slovakkide ja tšehhide hulgas moodustasid sakslased vaid väikese osa.
Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa.
Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks
Saksamaa  riigipea.  Väike-Saksamaa ühendataks Preisimaa  ümbert, nii et Preisimaa  kuningas
oleks Saksamaa riigipea, ja Austria jäetaks täielikult välja. 


4. Mis on Preisimaa tugevnemise taga? Kuidas võideti sõda Austria ja Prantsusmaaga?
Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck.
Läbi   ja   lõhki   Preisi   patrioot   Bismarck   oli   erakordselt   osav   poliitik,   kes   suutis   lahendada
välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda iseloomustab mõiste reaalpoliitika ehk poliitiline
pragmatism,   mis   tähendab,   et   tal   oli   väga   selge   eesmärk:   ühendada   Saksamaa   Preisi
kuningadünastia   Hohenzollenite   võimu   alla.   Sealjuures   oli   ta   veendunud,   et   poliitiliste
eesmärkide saavutamiseks tuleb vajaduse korral kasutada ka sõjalisi vahendeid. Sellist hoiakut
nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks. 
     Kuid lisaks suurtele mõtetele võttis mees ka väga selgelt arvesse kõiki olusid ehk takistusi ja
võimalusi   ning   siis   tegutses   selle   eesmärgi   nimel,   kasutades   kõiki   oma   vahendeid,   mis   tal
kasutada olid.  Bismarcki jõupoliitika viis 1866. aastal Preisimaa sõjani Austriaga. Sõjaväe tugevdamisele palju
panustanud   Preisimaa   saavutas   kokkupõrkes   üllatavalt   kiiresti   suure   võidu,   kuna   Preisimaa
sõjavägi oli tehnoloogiliselt arenenum ja parema väljaõppega. Vaid mõned nädalad pärast sõja
puhkemist toimus Böömimaal otsustav Königgrätzi lahing, milles Austria sai hävitavalt lüüa.
Preisimaa võit otsustas Saksamaa saatuse: Bismarck sai vabad käed, et ühendada suurem osa
Saksamaast Preisi võimu alla.
      Pärast võitu Austria üle jälgis kogu Euroopa Preisimaa tugevnemist üha suureneva murega.
Kõige   enam  häiris   see  Saksamaa   naabrit  Prantsusmaad,   kes  püüdis  Saksa  alade  ühendamist
takistada. Juulis 1870 kuulutaski Prantsusmaa Preisimaale sõja. Kogu Saksamaal tõi Prantsusmaa
sõjakuulutus kaasa rahvusliku ühtekuuluvustunde  tugevnemise.  Isegi Lõuna-Saksa riigid,  kes
Põhja-Saksa Liitu ei kuulunud, otsustasid anda oma sõjajõud Preisi ülemjuhatuse käsutusse. Juba
septembri algul saavutasid preislased prantslaste üle otsustava võidu Sedani lahingus ning tee
Pariisi oli valla. Prantsusmaa keiser Napoleon III langes preislaste kätte vangi ja veetis ülejäänud
elupäevad Inglismaal. Sõja kaotanud Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale suurt sõjahüvitist ja
loovutama osa piiriäärseid territooriume (Elsassi ja Lotringi). 5. Selgita, mida tähendab reaalpoliitika?
Reaalpoliitika peamine idee on see, et poliitikas peaks seisma tegelikkust arvestav praktiline
mõtlemine eespool tunnetest ja ideaalidest. Poliitika aluseks olgu kogemus ja kujunenud olukord,
mitte moraal ja suured ideed. Tõeline riigipoliitika ei saa lähtuda ilukõnedest, unistustest või
idealiseeritud rahvapoliitikast. Reaalpoliitikaga on hakatud seostama just Bismarcki karmikäelist
raua ja vere poliitikat, sest ta päriselt tegutses oma eesmärgi nimel. 6. Kes, kuidas ja millal ühendas Saksamaa? Miks sai Berliinist pealinn?
1862. aastal ametisse määratud Preisi peaminister Otto von Bismarck tõi riigi edukalt sõjast
Austria (1866) ja Prantsusmaaga (1870) välja. Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud
kogu   Saksamaa   Preisimaa   kontrolli   alla.   Rahva   vaimustus   oli   suur.   Juba   sõja   ajal   algasid
läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Loomulikult oli esmane õigus ühinenud Saksamaa kroonile
Preisi   kuningal.   Jaanuaris   1871   kuulutati   Versailles’   lossi   kuulsas   peeglisaalis   ühendatud


Saksamaa keiser. Enamik sakslasi võttis ühtse riigi loomise rõõmuga vastu, nähes selles Saksa
ajaloo tipphetke ja rahvuslike püüdluste täitumist.
     Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad
Saksa riigid ja sealsed valitsejadünastiad. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Berliin, sest
see oli Saksamaa tähtsaima liikmesriigi Preisimaa (moodustas Saksamaast umbes 50%) keskus. 7. Kes oli ühendatud Saksamaa keiser ja kellele kuulus reaalne võim?
Ühendatud Saksamaa keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keiser sai tulla alati
ainult Preisi kuningakojast, kuna Preisimaa mängis ülekaalukat rolli liikmesriikide hulgas.
         Saksamaast  pidi saama konstitutsiooniline  keisririik. Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel
koostatud   ühinenud   Saksamaa   põhiseadus   ei   jätnud   keisrile   kuigi   palju   võimu.   Tegelik
riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai loomulikult Bismarck. Seadusandlik võim oli
kahekojalisel   parlamendil.   Selle   alamkoda   (Riigipäev)   oli   küll   valitav,   kuid   ilma   tegeliku
võimuta.   Keiser   ega   kantsler   ei   pidanud   rahva   esindajate   ees   aru   andma   ega   nende   tahtega
arvestama. 8. Kes on Saksamaa president aastal 2021? Kes on liidukantser? Kellele kuulub rohkem
võimu?
Saksamaa president on Frank-Walter Steinmeier ja liidukantsler Angela Merkel, kellele kuulub
võrreldes presidendiga rohkem võimu. Kantsler on täidesaatva võimu ja valitsuse juht. President
on küll riigipea, kuid erinevalt teistest riigipeadest ei kuulu ta ühegi klassikalise jõu hulka.