Töökorraldus suurköögis Olustvere TMK Iseseisev töö Rister Loopere, K2 Alustaldrik 15cm Kasutamine: Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks. Eelroataldrik 19cm Kasutamine: Salatite ja suupistete ning magustoitude söömiseks, sobib portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuks. Pearoataldrik 27cm Kasutamine: Pearoasalatite ja praadide ning magustoitude söömiseks, katmistaldrikuks ning sobib serveerimiskausside alustaldrikuks. Supitaldrik Puljongitass Väikesed kausid, pokaalid
teel lahutada ja puhastada. 5. Viina avastajaks peetakse nii Venemaad kui ka Poolat, kuid ei ole välistatud, et see sai alguse hoopis kuskilt Euroopa lõunaosast. 6. Eestis võetakse viina sageli puhtalt. Niisugusel juhul serveeritakse seda madalal temperatuuril (+3...+6 °C), jahutatud ja härmakihiga kaetud klaasidesse valatult. Sügavkülmutamine pole soovitav, selle toimel võivad taanduda antud viinale iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused. Levinud praadide kõrvale võtmiseks. Viin on ka paljude segujookide asendamatu baaskomponent: Vodka Martini, Godmother, Bloody Mary, Screwdriver jt.
Peol on dj, kes mängib muusikat ja kohal on ka kuulsad lauljad esinemas. Igal aasta esimesel septembril toimub suur ühine pidu, kus on koos kõik õpilased üle Eesti. Seal on palju kuulsaid esinejaid ja piisavalt süüa. Koolis on joogi- ja söögiautomaat. Joogiautomaadist saab kindlasti kakaod, piima ja erinevaid mahlu ning õpetajad saavad kohvi. Söögiautomaadist saab sooja sööki. Valida saab suppide või praadide vahel. Valikuid on palju ja süüa võib isegi tunnis. Igal lapsel on andur küljes mis annab märku, kui lapse tervisega pole päris kõik korras. Kui andur annab märku on mõne minutiga juba arst kohal ja teeb lapsele uuringud. Koolipäeva lõpus ootavad lapsi kooli ees robotautod. Nendega tohivad lapsed ise sõita, sest see auto viib lapse alati kindlalt koju ja avariisid nad ka kunagi ei tee. Koolis on õpetajatele abiks masinad mis
Töötlemise käigus (näiteks keetmine või praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk süüakse tühja kesta Keetmine teeb toidu happeliseks ning selle põhjuseks on vee temperatuuri tõus üle 45 kraadi, mis hakkab toitu tapma Aluselise reaktsiooni annavad kõik mahlad ja salatid, olenemata hapust maitsest Mitmekülgselt toitudes tasakaalustame happelised ja aluselised toidud ning erilist suhet ei oleks vaja arvestada, s.t. praadide juurde tuleks süüa salateid. Liha me saame süüa alles siis, kui oleme selle teinud eelnevalt pehmeks. See omakorda tähendab, et lihatükk on juba roiskuma hakanud. Seejärel me peame liha soojendama (muutma seda veel pehmemaks) ning lõpuks me sööme oma pikalt töödeldud lihatüki ära kahvli ja noaga, ehk me peame nii palju vaeva nägema, et ühte asja süüa. Selleks, et Ca imenduks on vaja ka D vitamiini ja Mg vahekorras 2:1-le ( 2 osa Ca, 1 osa Mg).
alustaldrikuks. · Keskmine taldrik eelroogade ja järelroogade söömiseks, portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuteks. · Suur taldrik pearoogade söömiseks, katmistaldrikuks ning serveerimiskausside alustaldrikuks. Taldrikud Metallserviisi moodustavad söögiriistad · suur kahvel/nuga praele · väike kahvel/nuga salatid, eelroog · 3haruline kahvel + nuga kalapraad(filee) · suur lusikas supp · suur lusikas + kahvel praadide tõstmisel · puljongilusikas puljongi söömiseks (puljongi)tassidest · puljongilusikas + kahvel külmroogade serveerimine; · dessertlusikas magustoidule; Söögiriistad · jäätiselusikas jäätise serveerimiseks (temp.58°) · teelusikas universaal · kohvilusikas mocca · baarilusikas pika varrega · sidruni kahvel kahe haruga, väike · metallvaagen kuumadele toitudele; serveeritakse soojalt/tuliselt Söömisriistad
Hommikust kella 10.00-24.00 oli veel 2 kokka. Üks oli kuumas köögis ja teine oli külmköögis. Hommikusöögi kokk hoolitses selle eest, et hommikusöögi buffet laud oleks alati toiduga kaetud ning ,et seal oleks kõik vajalik olemas. Veel tegi ta süüa ,,oma pere"-le ehk Aqva hotelsi töötajatele. Hommikusöögi kokad olid Kristiina ja Reet. Külmköögi kokk valmistas kooke, magustoitusid, salateid, puuviljavaagnaid, tegi valmis salatipadjad praadide alla, erinevaid salsasi ja palju muud sellist.külmas köögis olid sellised kokad nagu Martti, Marina ja Kadri. Kuumas köögis toimus siis kõik see põhiline: kala, liha, köögivilja kuumtöötlemine. Kastemete ja muu sellise valmistamine. Seal tehti erinevaid suppe, ahjuroogi ning grillitud toite. Kuumköögi kokkadeks olid Imre ja Andres. Kohvikus valmistati salateid, pitsasid ja pannkooke. Sellega tegelesid Kädi ja Edgar. Ettevõtte restorani saal mahutab
kcal/kJ. Praktiliselt valge, pehme mass, milles on vaevumärgatavad struktuuri meenutavad vormid. Õige pisut hapukas, keskmiselt täidlase hoiakuga, täispiima maitsega. Suus struktuurielemendid peaaegu tundmatud. Mõeldud eelkõige toidu valmistamiseks ja maitsestamiseks oma soovi mööda. Küüslaaugu, kurkide, ja maitserohelistega maitsestades saab huvitavaid tiodulisasid. Suvisel ajal sobib suurepäraselt ka täiendava maitsestamiseta praadide juurde. Maitsestada ka magustoiduks. Isegi kamaseguna huvitavalt omapärane. Rosinakohupiim Koostis: täispiim, suhkur, rosin, vanilliin, laap. 100gr. sisaldab: 20 g süsivesikuid, 7 g valku, 10 g rasva, 170/710 kcal/kJ. Naturaalne valge, rosinatega, poolmagus ühtlane kreemjas kohupiimamass. Nõrga rosin- vanilje lõhnaga. Sobib magustoiduks iseseisvalt, võib kasutada küpsetistes, tortidel samuti kisselli või mahlaga. Magus kohupiim
kasutamisel on niinimetatud kokteilsalatite tegemine. Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist „esimeseks roaks“. Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik – siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud – pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu
Fourth level konserveeritakse soolaga, äädika Fifth level soolalahusega või taimeõlis lahustatud soolaga. Tänu sellele omandavad need hapukas soolase, veidi terava maitse. Kapparid sobivad hästi külmade suupistete ning lihast või kalast praadide juurde. Kuiv kuivatatud sink, õhuksed viilud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Salvei Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus Cur moniatur homo cui Salvia crescit in horto? (Miks peab inimene surema, kui ta aias kasvab salvei?) - kehtib ka meie päevil. Tema botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere end tervena, hästi tundma. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Kasutatakse
12. Sabaluu: lihasupid, puljongid 13. Välisfilee: biifsteegid, täidetud filee, böfstrooganov, lihavardad, tervelt küpsetatud filee 14. Sisefilee: biifsteegid, grillitud liha, lihavardad, fondüü, tervelt küpsetatud filee, VEISELIHA 1) vasikaliha kuni 3-kuu vanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noorloomaliha - 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekoerikkam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekoerikas VEISELIHA VASIKALIHA LIHAVEIS Hereford Aberdiin VEISE JA VASIKALIHA TOITEVÄÄRTUS Sõltub tõust , kasvutingimustest ja toidust Palju valku, B12 vitamiini, rauda ja fosforit Suures koguses ka küllastunud rasvhappeid- kolsterool Vasikalihas vähem rasva ja kaloreid Marmorliha - hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega.
seega tuleks mul pingutada enesedistipliini osas. Kuna praktika eesmärgiks oli anda praktikandile teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest, siis võin öelda, et praktika täitis oma eesmärgi. Õppisin eeltöötlusvõtteid (toiduainete pesemine, hakkimine, purustamine jne) ja kuumtöötlusvõtteid (praadimine, keetmine, kpsetamine). Olen praktikaga väga rahul, sest sain tänu sellele arendada kastmete ja praadide toiduvalmistamist ning lauakatmist.
hoidumiseks. Värsket mahla või purustatud lehti saab kasutada putukahammustustel, põletikuliste reaktsioonide vastu. Välispidiselt kasutatakse tõmmist paisete, põrutuste korral kompressina. Aedpetersellipreparaadid on vastunäidustatud raseduse ajal ja neerukoe kahjustusel (nefriitidel) eeterlike õlide ärritava toime tõttu. Petersell maitsetaimena Petersellilehti kasutatakse salatite, suppide ja praadide kaunistamiseks-maitsestamiseks, juur on tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka maitsvaid kastmeid liha- ja kalatoitudele. Petersellilehtedest, värskest kapsast ja kurgist (maitsestatuna tilliga) saab valmistada salati, mis sobib sapipõie- ja neerupõletiku puhul. Samuti on petersellist valmistatud salatid ideaalsed kehakaalu reguleerimiseks.Petersell sisaldab suures
Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel. Fileerimisnuga Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 20cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas. Fileerimisnuga on mõeldud täpseks tööks ja see peab olema võimalikult terav, et ta funktsioneeriks korralikult, näiteks kilede eemaldamisel. Kalafileerimisnuga
Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel. Fileerimisnuga Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 20cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas. Fileerimisnuga on mõeldud täpseks tööks ja see peab olema võimalikult terav, et ta funktsioneeriks korralikult, näiteks kilede eemaldamisel. Kalafileerimisnuga
Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele. Eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse. Rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Parimat vürtsi saab kuivadel kaljustel kasvukohtadel kasvavast rosmariinist
53. Kirjelda valge põhikastme valmistamist. Kasutamine 1L piima 60g jahu 60g võid Sool, pipar, loorberi leht, suhkur Sulata või, lisa jahu, sega kokku. Lisa piim, sega kuni läheb keema, lisa maitseained( keeda u 15 min vaiksel tulel) pane põhja tilk vett et ei jääks põhja või võta paksu põhjaga pott. 54. Kirjelda toorsalatite valmistamist. Kasutamine Tomatitest, kurkidest, paprikast, lehtsalatist, oliiviõli, suhkur, sool, pipar, valge veiniäädikas Praadide kõrvale lisandiks, niisama söömiseks 55. Iseloomusta puljongeid(liigitus, tooraine, kasutamine) Köögiviljadest, sidekoerikastest lihadest Kasutatakse: suppides, kastmetes, liha tarrendis 56. Kirjelda ettevõtte äriidee põhimõtteid, too näide. Kui ei ole ideed ja korralikult läbi mõeldud, ei ole sellel äril mõtet 57. Kirjelda putrude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Mannapuder piim keema, maitsestan soola ja pipraga, niristan mannat juurde ja segan 58
küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Metslinnud : tedred, metsised, põldpüüd, faasanid, tuvid, pardid Veiseliha 1) vasikaliha kuni 3-kuuvanused loomad loetakse vasikateks, värvus hallikas-valge kuni heleroosani; on hästi peenekiuline 2) noor loomaliha 3kuu kuni 2 aastani, punakavärvusega, sidekojarikam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekojarikad Sealiha 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk esikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Muud kasutatavad lihad Lambaliha (talleliha ja oinaliha) üsna punane, spetsiifilise lõhnaga, tallade liha on roosaka
Keetmiseks sobivad veiseliha, sealiha, lambaliha, kanaliha. Liha keedetakse suure tükina (1,5- 2kg). Valmis liha lõigatakse ristikiudu viiludeks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes. Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu Lisandiks: · keedetud kartulid · kartulipuder · kartulipüree · keedetud ja hautatud köögiviljad · marineeritud salatid · heledad põhikastmel valmistatud sinepi ja · mädarõikakastmed, tomatikastmed PRAETUD LIHATOIDUD Suurte praadide lisandiks võib serveerida · keedetud, praetud kartuleid · keedetud köögivilju · hautatud köögivilju · praetud köögivilju · praetud seeni · marineeritud salateid · praeleent · pruunil põhikastmel valmistatud kastmeid PRAETUD POTSJONLIHAROAD Praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapublrit, maitsesooli. Portsjontükke praetakse 10-20 minutit Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet:
olema proportsioonis suuremad. Toidu- ehk söögiriistad jagunevad söömis- ja serveermisriistadeks. Söömisriistad on noad, kahvlid ja lusikad. Praenuga- ja kahvel on kõige suuremad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-22 cm, ja praekahvli pikkus 19-20 cm. Suupiste- ja dessertriistad on suurusjärgu (1-2 cm) võrra väiksemad. Neid võib kasutada lastele 9 serveeritavate praadide söömiseks. Teistest riistadest erinevad mõnevõrra kala praeriistad: notera on laiem ja võib mõne sarja puhul meenutada kala kuju., kahvel on praekahvlist küll lühem, kuid võib olla laiem ja teistsuguse kujuga- riistade käepidemed on ühesugused. Võinuga on suupistenoa pikkune või lühem, tera ots on ümmargune, et oleks mugavam võid leivale määrida. Puuviljanuga ja -kahvel on dessertriistadest väiksemad. Kolmeharuline koogikahvel on tortide ja kookide söömiseks
kui värske. Värske vili sisaldab 1 g kiudaineid, kuivatatud aga topelt. Sisaldab lisaks kaltsiumit, Vitamiine A, B ja C ning kuni 83% suhkruid. Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli, s.t vereloomeks tähtsaid elemente. Tuntud seedimist soodustava toime poolest. Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult – lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. 9 1.14 Kaktusevili Kaktuse vilja näol on tegemist tegelikult krõmpse söödavaid seemneid sisaldava marjaga. Vili kasvab kobaras ning on kergelt muna-kujuline. Nahk on kaetud väikeste
Oluliseks uudiseksharjumuspäraste toiduainete kasutamisel on niinimetatud kokteilsalatite tegemine. Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli-,
Sobivad täpsust nõudvate tööde tegemiseks, näiteks puu- ja juurviljade ja muude köögiviljade käsitsemiseks, jne. Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. lõikamisel. Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 20 cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas. Fileerimisnuga on mõeldud täpseks tööks ja see peab olema võimalikult terav, et ta funktsioneeriks korralikult, näiteks kilede eemaldamisel. Kalafileerimisnuga. Tavaline fileerimisnuga, sobib ka kala
Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli, s.t vereloomeks tähtsaid elemente. Tuntud seedimist soodustava toime poolest. Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. Kaktusevili Kaktuse vilja näol on tegemist tegelikult krõmpse söödavaid seemneid sisaldava marjaga. Vili kasvab kobaras ning on kergelt muna-kujuline. Nahk on kaetud väikeste teravate ogadega, mis tavaliselt eemaldatakse juba enne poelettidele jõudmist. Kui aga okkaid eemaldatud ei ole, tuleb vilja ettevaatlikult käsitledes need eemaldada
maitsestamiseks, iisopi-sellerisegu nisutangust pudru maitsestamiseks või iisopi- aedliivateesegu kaerahelbepudru maitsestamiseks. Samuti sobib iisop pitsakatte ja pirukatäidiste maitsestamiseks. VÄRSKE IISOP sobib salatikastmetesse. Värske iisop lisatakse vahetult enne roa laualeandmist, kuivatatud iisop 5-10 minutit enne toidu lõplikku valmimist. Lehtedel ja õitel on meeldiv lõhn, kuid kibe maitse, mistõttu tuleb teda toitudele vähe lisada. Tarvitatakse kastmete, praadide ja salatite maitsestamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult. Ravimiks sobib kogu taim õitsemise eel. Teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina kurgu loputamiseks. Kuivatatult. Sisaldab väävlit, eeterlikku õli ja parkaineid ning kasutatakse seetõttu juuste väljalangemise puhul. Vürtsikas õuna-tomatikaste 500g hapusid õunu 500g tomateid 1 sibul 1 petersell 1küüslauguküüs 2 tl soola 2 tl suhkrut 2 tl 30% äädikat
alternatiivi ega soovitanud midagi sarnast. Kuna klienditeenindaja ei selgitanud toote olemust, ei vastanud meie kaaslaste toit ootustele. Meie külastusaeg oli tavapärasest hilisem ning neljast päevaroast oli järel ainult kaks. Salatibaariski oli järel vaid porgandisalat ja jäävesi oli otsas. Ebameeldiva üllatusena toodi meie supid varem lauda kui teiste praed. Pidime ootama ligikaudu viis minutit enne kui saime kõik koos söömisega alustada. Sõprade praadide lauda toomisel ei vabandanud teenindaja hilinemise pärast. Endiselt meeldisid kohapeal valmistatud leivad ning tore oli taas tõdeda, et ka seekord oli leib värske. Seekord veetsime restoranis pikemalt aega ning märkasime tegureid, mis olid varem kahe silma vahele jäänud. Positiivne oli näha riidehoiustamisvõimalust, tasuta traadita internetti ning hästi reklaamitud iganädalast meelelahutusprogrammi. Esimesel
kamprit. Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele. Eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse. Rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Itaalias maitsestatakse makaronitoite, pitsat ja magustoiduna pakutavaid puuvilja salateid. Kuivatatult. Lisaks sellele, et rosmariin annab toidule imelise maitse ja lõhna, sisaldab see ka palju organismile kasulikku: rosmariin on hea rauaallikas, samuti sisaldab see kaltsiumi ja B6-vitamiini. Rosmariini peetakse väärt ravimiks juba ammustest aegadest saati. Seda on läbi aegade kasutatud lihasevalu leevendamiseks, mälu
jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka kasutusviisilt. Märkimiväärne on, et teetaimede puhul on säilinud väga palju algupära. Köömnel tarvitati küpseid seemneid toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutati maitseainena suppide-praadide valmistamisel ning pandi leiva, saia, pudru, vorsti ja hapukapsaste sisse, lisati keedupeedile, nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks
jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed. Tee- ja ravimtaimed üldjuhul kattusid ning kattusid ka kasutusviisilt. Märkimiväärne on, et teetaimede puhul on säilinud väga palju algupära. Köömnel tarvitati küpseid seemneid toorelt ja kuivatatult. Seemneid kasutati maitseainena suppide-praadide valmistamisel ning pandi leiva, saia, pudru, vorsti ja hapukapsaste sisse, lisati keedupeedile, nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks
.........................................................................................................24 PRESSID................................................................................................................................................. 25 MUU........................................................................................................................................................26 NOAD Kokanuga kasutatakse köögiviljade tükeldamiseks, hakkimiseks, praadide lõikamiseks. Hea kokanoa tera laius on vähemalt 4 cm ja pikkus 20 cm ning käepide on terga tasakaalus. Parimateks nugadeks loetakse kõrge süsinikusisldusega ( see tagab kaua vastupidava terava noa ) roostevabast terasest nuge. Neid on kerge teritada ja puhastada. Noad võivad olla sepistatud või stantsitud. Esimesed on veidi kallimad ja need tunneb ära sellest, et tera lõpus enne käepidet on neil "õlad", mistõttu püsivad need paremini käes
Hea enesetunde tekitas see, et teenindaja suutis terve tellimuse ajal olla sõbralik ja naeratav. Vahepeal teenidusleti poole vaadates vastati sealtki sõbralike naeratustega. Mõne minuti pärast tõi teenindaja ka kohvi lauda ja ütles, et toidud saabuvad viie kümne pärast, mis oli väga meeldiv, kuna tavaliselt ei tea kunagi kui kaua ootama peab. Ka siinses toitlustuskohas olid laual reklaamvoldikud, kuid tunduvalt väiksemad ja neid oli ka vähem, nii, et need ei seganud teenindajal praadide lauale asetamist. Teenindaja lahkus viisakalt ,,head isu" soovides. Kui eine oli lõpetatud, ei pidanud kaua ootama kui tuli teenindaja, tuues kaasa ka teise tellitud kohvi ja koristas laua, samal ajal küsides, kas soovime veel midagi. Tellisin veel ühe mahla, mis hetke pärast ka toodi. Kui olime lõpetanud ja soovisime arvet tasuda, siis piisas teenindajale otsa vaatamisest ning ta tuli koheselt arvega lauda. Lahkudes sooviti meile ,,head päeva jätku" ja tänati külastuse eest
Siiski kehtivad aga enamikes baarides ja restoranides õlle puhul eripakkumised. Restoranide valik Järgnev on soovituslik Rekjavikis ja Akureyris.Nad on loetletud kolme kategooria põhjal: $$$=kallis, $ $=mõõdukas, $=odav Reykjavik Apotekid,Posthusstraeti 16, tel:5757900.Täpselt keskel Hotel Borgi lähedal,see on uus ,,suurejooneline" jõukama elanikkonna restoran Reykjavikis. $$$ Argentina,Baronstig 11A,tel:5519555.Klassikaline praadide restoran sigari ja konjaki lõõgastusruumiga. $$$ Cafe Opera,Laekjargötu 2, tel:5529499.Rikkalik atmosfäär, kala ja lihalõik serveeritakse kuumadel kividel teie lauda.Te võite küpsetada enda tunde järgi. $$$ Cafe Paris,Posthusstraeti ja Austurvölluri nurgal,tel:5511020.Väga hubane kohvik, mis serveerib kergeid eineid ja suupisteid. Cafe Victor, Hafnarstraeti 1-3, tel: 561 9555.Elav restoran/baar mõistliku hinnaga toiduvalikuga.Küsige, mis on
Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske. Värske vili sisaldab kiudaineid, vitamiine ning suhkruid. Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli. Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. Rambutan Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad
Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske. Värske vili sisaldab kiudaineid, vitamiine ning suhkruid. Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli. Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. Rambutan Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad
magustoitudele, praadidele. Tehnoloogilistel skeemidel kirjeldatakse kõiki toiminguid alustades tooraine vastuvõtust/hankimisest ja lõpetades tarbijale (teisele käitlejale) üleandmisega. Tehnoloogilisele skeemile kantakse ka tehnoloogilisi protsesse kirjeldavaid parameetreid (temperatuur, aeg jm). Järgnevalt on toodud mõned näited tehnoloogilistest skeemidest. 15 Näide tehnoloogilisest skeemist: praadide valmistamine Tooraine vastuvõtt Ladustamine, säilitamine Puu- ja Kuivained, Piimatooted Liha, lihavalmistised, kala köögivili maitseained Külmikus nr 2 Külmikus nr 2 Külmikus nr Kuivainelaos, (temp. +2C° (temp. +2C° kuni +6C°) 1 (temp. mitte toatemperatuuril kuni +6C°) alla 10C°)
on riiklikud pühad, kuhu kuulub tosina tähtpäevi, meenutamaks tähelepanuväärseid isikuid ja tähtsaid sündmusi riigi elus. Enamik neist hõlmab peale laupäeva-ühapäeva ka lähima esmaspäeva, et võimaldada kontoriametnikele kolmepäevast nädalalõppu. Pangad ja riiklikud asutused on sel ajal suletud ning ka post ei liigu. Üksnes kauplused on avatud. Jõulude ajal on aga ka need suletud. Ilmalike põhade tähistamine piirdub praadide ja kõnedega. Kuid Ameerika kolm rituaalkalendri suvist püha mälestuspäev (Memorial Day), neljas juuli, iseseisvumise aastapäev (Independence Day) ja tööpäev (Labour Day) on keskendunud vabaõhupidustustele, mille keskseks sündmuseks on grillimine. Kuigi niisugune tagahoovi lihagrillimine käib muidugi terve suvi. Üldiselt tähistatakse ka paljusid mitteametlikke tähtpäevi: sekretäripäev, vanematepäev, magusapäev. Patrikupäev (St
tootevalikuga toitlustusettevõttes võib koostada skeemid eraldi nt suppidele, magustoitudele, praadidele. Tehnoloogilistel skeemidel kirjeldatakse kõiki toiminguid alustades tooraine vastuvõtust/hankimisest ja lõpetades tarbijale (teisele käitlejale) üleandmisega. Tehnoloogilisele skeemile kantakse ka tehnoloogilisi protsesse kirjeldavaid parameetreid (temperatuur, aeg jm). Järgnevalt on toodud mõned näited tehnoloogilistest skeemidest. 16 Näide tehnoloogilisest skeemist: praadide valmistamine Tooraine vastuvõtt Ladustamine, säilitamine Puu- ja köögivili Külmikus nr 1 (temp. mitte alla 10C°) Kuivained, maitseained Kuivainelaos, toatemperatuuril Piimatooted Külmikus nr 2 (temp. +2C° kuni +6C°) Liha, lihavalmistised, kala Külmikus nr 2 (temp. +2C° kuni +6C°) Ettevalmistus kuumtöötluseks Kuumtöötlus (sisetemperatuur mitte alla 75 C°) Jahutamine jahutuskapis (temperatuurini 5C° 3 tunni jooksul) Säilitamine külmikus nr 3 (temp.+2C° kuni+6C°)
abilistena. 3. Kas kohviku töötajatel on astmeline palgasüsteem? Eelneva jutu põhjal, ei saa palga vahet tekitada, sest vastutus neil on päevast päeva ühesugune. Baaridamidele, klienditeenindajatele lisandub öötöö, kondiitritele pühadeelsetele päevadele suur koormus, näiteks vastlapäeval on kogu kollektiiv haaratud vastlakuklite valmistamisest. 4. Kuidas kokk teab oma päeva planeerida tööprotsessis? Kuna kohvik avatakse 09.30, siis hommikutoidud ja praadide lisandid peavad olema valmis esimeses järjekorras, peale seda teeb kokk ettevalmistusi lõunatoitudeks. Peale lõunat algab ettevalmistus järgmiseks päevaks. Aeg-ajalt vastavalt vajadusele ja toimuvale üritusele peab töötaja oskama oma töö korraldamist organiseerida. Kui kokk teab millal ja millises mahus ta tööoperatsiooni sooritab, siis on ka töö kvaliteet parem. See kehtib ka teiste Treegeri kohviku töötajate kohta. 5. Kuidas kondiiter valmistab eritellimusel torte?
Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu. Lisandiks sobivad: Keedetud kartulid Kartulipuder Kartulipüree Keedetud ja ahautatud köögiviljad Marineeritud salatid Heledal põhikastmel valmistadud sinepikriips ja maädarõikakastmed, tomatikastmed. Suuri praade valmistatakse veise-, vasika-, sea-, lamba-, ulukite lihast. Lamba- ja väikeste ulukite praade valmistatakse sageli ka tervest tagaveerandist. Ulukipraade marineeritakse eelnevalt. Suurte praadide lisandiks võib serveerida: Keedetud, praetud kartuleid Keedetud köögivilju Hautatud köögivilju Praetud köögivilju Praedud seeni Marineeritud salateid Praeleent Pruunil põhikastmel valmistatud kastmeid. Suuri praade serveeritakse ka külmalt. Need jahutatakse ja lõigatakse õhukesteks vuiiluteks. KÖÖGIVILJAROAD Köögiviljades leidub rida inimorganismile vajalikke toitaineid süsivesikud, mineraalaineid, vitamiine ja valke
sidrunhappelahuse ja sidrunimahlaga või puhastatud pastinaagi kohese kuumutamisega. 16 Termotöödeldud pastinaagi kasutusvaldkond on väga lai. Keedetult, praetult, hautatult, aurutatult, ahjus küpsetatult, grillitult, röstitult, vokitult või laastudena õlis frititult sobitub pastinaak nii suppidesse, hautistesse, raguudesse, praadide lisanditesse, püreedesse, vormiroogadesse, salatitesse, seguhoidistesse, isegi vürtsikatesse keeksidesse-kookidesse. Pastinaak sobib kokku ka teiste aedviljade ja maitsetaimedega, lihapoolisega (eriti on seda juurvilja kasutatud lihakonservide maitsestamisel), piimatoodetega (ennekõike juustuga), munatoitude ja seentega. 2.4 Gratineerima Gratineerimine on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses,
Väljastusest aga liiguvad valmistoidud klientideni. Toidukäitlemisettevõttes tuleb vältida ristsaastumist ja tehnoloogiline liin peab olema loogiliselt üles ehitatud . toitude serveerimine Oluline on, et kliendile serveeritav toit oleks õige temperatuuriga. Restoranid serveerivad sooje toite eelsoojendatud taldrikutelt, selleks et tagada õige sooja toidu serveerimistemperatuur kuni söömise lõpuni. Sooja toidu serveerimistemperatuur peaks olema kõrgem, kui 65°C. Praadide ja tükeldatud toiduainetest suppide serveerimistemperatuur võiks jääda vahemikku 70°C - 80°C. Püreesuppidel on lubatud kõige madalam serveerimistemperatuur, mis võib olla 65°C. toidujäätmete õige majandamine Prügikaste, kus on toidujäätmed tuleb regulaarselt tühjendada ja enamusest toidukäitlemisettevõtetes on enesekontrolliplaanidesse kirja pandud, et prüginõude täituvus ei tohi ületada 75%. RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering
niinimetatud kokteilsalateid. 321 Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb kastmetest, millega neid valmistatakse või üle kallatakse. Vene köögi „esimeseks roaks“ on nimetatud vedelaid toite. Need on valmistataud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist. Praadide valik on erakordselt rikkalik. Valmistatakse kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasus on, loomade ja lindude liha valmistatakse tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Liha ja kala keedetakse, hautatakse, praetakse või küpsetatakse ahjus. Jahutoidud ja kartuli-, seene- ning juurviljatoidud on laialdaselt levinud. Eriline koht toidulaual kuulub pirukatele
kokteilsalatite tegemine. Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma, sea ja 107 lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus.
annaabi.ee 
