Noad (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Merilin Jürine 011K
NOAD Referaat
Juhendaja : Diane Sarapuu- Kelder
Tallinn 2011 SISUKORD
Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3
Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4
Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5
Praenuga ; Fileerimisnuga ; Kalafileerimisnuga ............................................. lk 6
Viilutusnuga ; Leiva-ja kondiitrinuga ; Lihanuga ........................................... lk 7
Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8
Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad
Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestimiseks ja voolimiseks jm otstarbel . Nuga koosneb kahest osast- noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Nugadega puututakse kõige enam kokku, kui valmistatakse toitu. Nuge on palju erinevaid. Õiget nuga kasutades hoian kokku aega ja seda on lihtsam kasutada. Merilin Jürine Noad
Ajalugu
Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav . Sobivaks toormeks on moonde-ja sette-ning vulkaanilised kivimid, nagu näiteks kvarts , ränikivi, obsidiaan või basalt.
Kriteeriumid
Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide köögiriistade, eriti aga nugade hankimisel. Merilin Jürine Noad
Millised noad on olemas?
Üldnuga
Üldnuga on universaalne nuga juur - ja köögiviljade viilutamiseks, tükeldamiseks, liha käsitlemiseks jne.Koorimisnoast pikem (13-18cm) õhukese teraga nuga, mis istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda.
Kokanuga
Kokanuga kasutatakse kõige rohkem hakkimisel. Selles töös on tähtis, et noa tera oleks nii lai, et hakkides ei lööks sõrmenukke vastu lõikelauda ära. Suure kaalika tükeldamine on kokanoale tõeline katsumus. Hakkimine õnnestub kõige paremini, kui nuga on nii pikk, et seda saab kasutada mõlema käega ja tera on n-ö kiikuv.Kokanoka tera on sageli 18 ­ 28 cm pikk, need noad on laiapoolsed ja üsna jäigad. Laiateralise noaga on võimalik saavutada sirgeid ja nägusaid lõikepindu. Sileda ja terava serva mõte seisneb ka selles, et toorena lõigatavast puuviljast või lihast imbuks lõikelauale võimalikult vähe mahlasid. Kuumal praepannil sulgub lihatüki sile pinnafaktuur kiiresti, mille tulemusel jäävad maitset andvad lihamahlad lihatüki sisse ning see ei kuiva. Terava kokanoaga saab viilutada ka tomatit, krõbedat saia, lõigata porrulaugu ja kurgi hõlpsasti õhukesteks liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid , purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga
Praenuga on keskmise pikkusega (15 ­ 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel.
Fileerimisnuga Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 ­ 20cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas. Fileerimisnuga on mõeldud täpseks tööks ja see peab olema võimalikult terav, et ta funktsioneeriks korralikult, näiteks kilede eemaldamisel .
Kalafileerimisnuga Tavaline fileerimisnuga sobib ka kala fileerimiseks . Kõige paremaks peetakse siiski väga kitsast ja mõõdukalt elastset fileerimisnuga. Mõne kalaliigi käsitsemiseks sobib hästi väga elastne fileerimisnuga, mida kasutatakse ka spetsiaalse nahastamisnoana, s.t. selleks, et eraldada kalafilee küljest nahk. Kitsas kalafileerimisnuga järgib hästi kala selgroogu. Üliagar fileerija peaks meeles pidama , et lisaks selgroole muudab mõne kala (näit. lesta) nahapind iga noa kiiresti nüriks. Ja kalafileerimisnuga peab olema väga terav, et sellest rõõmu oleks, et fileed ei meenutaks laastukatust.
Merilin Jürine Noad Viilutusnoad Need noad on tüüpiliselt pika teraga (20 ­ 36 cm) ja kitsapoolsed. Noaots võib olla ümar, terav, sirge või kombineeritud , noa tera aga võib olla sile, saehambuline või kombineeritud
Leivanuga ja kondiitrinuga Pikad (18 ­ 35 cm), kitsapoolsed, kuid lainelise servaga noad, millega nii taigna tükeldamine, koogipõhjade eraldamine kui ka leiva lõikamine sujuvad suurema vaevata. Ka lainelise või saehambulise servaga nuga muutub intensiivse kasutamise käigus pikapeale nüriks. See on tingitud asjaolust, et koos viljaga tuleb põllult alati kaasa ka tillukesi mullakübemeid, millest eriti kvarts kulutab nuga.
Lihanuga Suurus ja mudel sõltuvad loomulikult kasutusotstarbest ja töömeetoditest. Kasutusel on pikkimisnoad, puhastamisnoad, tükeldamisnoad ja mitmed teised noad. Liha eraldatakse luudest jäiga lihanoaga ja nn. kõvera lihanoaga, mille tera on 12 ­ 18 cm pikk, kaardub üles noaotsa suunas ja on profiililt ahenev. Lindude ja väikeulukite käsitsemiseks sobivad väiksemad noad. Lihakehade eeltöötlemiseks kasutatakse tapamajades mitmesuguseid spetsiaalnuge. Lihanugade lõikeserva nurk on veidi suurem (laiem) kui näiteks fileerimis- või kokanugadel. Tänu sellele on lõikeserv vastupidavam ja tera pidamine parem. Just lihameistri nuga puutub pidevalt kokku luude, kõhrede, kõõluste ja üldse kõvade ja sitkete materjalidega. Lihanugadele ja nende servadele võivad mõjuda ka tugevad deformatsioonisurved, mida näiteks fileerimisnuga vigastumata ei talu.
Merilin Jürine Noad Teritamine terituspulgaga.
Nii nuga kui ka teritusvahend peab olema teritamisel puhas. Professionaal teritab noad terituspulgaga iga kasutuskorra järel. Kodus vajavad noad teritamist harvemini. Rasvane nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks. Väikeste terade lihvimiseks sobib väike teritaja ja suurtele ­ suur.
Kasutage terituspulka õigesti.
Ohutu on selline töömeetod, kus terituspulka hoitakse kindlalt käes vertikaalasendis, ots allapoole vastu sellise pinnaga lauda, millel pulga ots ei libise. Nuga tuleb hoida teises käes nii, et selle ots näitaks veidi kaldu ülespoole. Tera käepideme poolne ots asetatakse vastu terituspulga alaosa. Noa selg kallutatakse väljapoole nii, et teritusnurgaks oleks ca 20 kraadi. (Spetsiaalterade puhul on kasutatud ka nürimaid ja teravamaid nurki.) Kui te pole nurga suuruses kindel, lähtuge näiteks järgmisest: `kellaosuti' asend 15 minutit vastab 90º nurgale, 5 minuti asend ­ 30º nurgale ja 1 minuti asend 6 kraadile. Seega vastab õige nurk veidi vähem kui 3,5 minuti asendile. Noa lõikeserva tuleb tõmmata mitu korda mõlemalt poolt kindlalt, mitte aga jõuga vastu pulka , alustades noa pidemepoolsest otsast kuni teraotsani välja. Teritusliigutust sooritatakse kogu käega, ranne peab olema jäik. Tavaliselt piisab 3 ­ 6 korrast. Pulgaga teritamisel tuleb suund hoida reeglina alati lõikeserva suunalisena, et ei tekiks liiga suur keere . Kui mittelibisevat lauapinda läheduses pole, keeratakse pulk püsti, käepideme pool alla vastu lauda, ja noa käepideme poolne ots asetatakse pulga otsa juurde, nii et noa lõikeserv on suunatud laua poole; muus osas toimub teritamine nii, nagu ülal kirjeldatud. Sellise teritusviisi puhul peab terituspulga käepideme sõrmekaitse olema tingimata piisavalt suur. Kui olete teritamises kogenud, võib terituspulka hoida nii, et see on suunatud kehast eemale, toetage pulka hoidev käsi vastu keha ja teritage nii, nagu ülal kirjeldatud. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuga teritatakse sileda külje poolelt. Teritusnurk peab olema 0º lähedal ja kulgema piki lõikeserva. Teritada tuleb sujuvalt nii, et tera teise poole hambad tekitaksid teritamise ajal lainetava tunde.
Mis teritamisel tegelikult toimub?
Terituspulgaga teritamise mõtteks on seega lõikeserva paindunud "kristallide" püsti lükkamine, mitte metalli eemaldamine.
Nugade kott
Nugade kott on vajalik selleks, et tagada nii enda kui ka teiste ohutus. Kui noad on näiteks lohakalt tavalises kotis laiali, võivad nende terad kuskilt läbi torgata. Niimoodi võin ennast või kedagi teist vigastada. Samuti on see väga oluline ka nugade kvaliteedi säilitamiseks, et need ei saaks kahjustada. Näiteks tera katki minna või kriimustada. Hea nugade kott on selline, kus on kindel koht igale noale (teritajale). Noad peavad olema kindlalt kinnitatud ja koti sulgedes ei tohi need välja libiseda . Ka materjal peab olema vastupidav, et noatera kohe sealt läbi ei tuleks.
Merilin Jürine Noad Merilin Jürine Noad Kasutatud allikad
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nuga (11.09.2011) 2. http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=21 (11.09.2011) 3. www.haktekseadmed.ee/document.php?id=694 (11.09.2011) 4. http://8bkokandus2009.wikispaces.com/Monica (11.09.2011)
Pildid www.google.ee pildiotsing.