Kõik vundamendid tuleb katta hüdroisolatsiooniga Pliitide ja kaminate tehakse 30-40 cm paksust, kui vundament toetub pinnasele Pliidid ja kaminad võib teha ka puitpõrandale, v.a. Kaminad kui nende mass läheb suureks Välikaminate ja pliitide vundamendid tuleb samuti viia allapoole külmumise piiri Korstende ehituslik asend Korsten ehitatakse tavaliselt maja keskele või ka välisseina. Korstna lõõrid laotakse seintesse hoone ehitamise ajal Ühte lõõri võib juhtida samasl korrusel oleva ahjude või pliitide suitsud, kui nende korstnasse suubumise kohad peavad olema vähemalt 75 cm võrra nihutatud Ahjule toetuvad korstnad Puithoonetes võib korstnad toetada paksuseinalisele tellisahjule. Ahjule lubatakse toetada ainuld ühekorruseliste hoonete või kahekorruseliste hoonete ülemisel korrusel olevate ahjude korstnaid
Korstna sees ei tohiks olla üle 4 mm ebatasasusi. Ümar korsten peaks tõmbama paremini. Kandilises korstnas keskel toimub suitsu voolamine ja ääre peal rullimine. Mida pikem on korsten seda parem on tõmme. Korstna pikkus annb juurde kiirust. Lahtisel kaminal võiks olla korsten vähemalt 6 m. Pliitidel ja ahjudel võiks korsten olla vähemalt 5 m. Korstna ristlõige annab läbilaske võime. See ei tohi olla liiga suur nii, et küttekeha ei suuda seda soojendada. Kogumisruum liiga madal. Lõõrid on liiga kitsad ja ebatasased. P3.2 Pliidi ja soemüüri ehitus. Alla panna hüdroisolatsioon. Praeahi peab olema ümbert vaba. Keel suunab suitsu, muidu suits läheks otse taha. Keel hoiab ka praeahju. Tagant ei tohi kive vastu laduda, kuna see lükkab praeahju välja. Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures. Malm paisub 1 mm Raud 1,2 mm vask 1,7 mm. Soojamüüri pöörde kohad peavad olema suuremad. P.3.3 Kamina, ahju ja pliidi kuivatamine ja sissekütmine
taastamistöö ette võtta. Mõned nipid leiate juba järgnevatest artiklitest. 1.2 [H2] Millest alustada? Uurige kõigepealt ahju korralikult. Sammhaaval tuleb üle vaadata kõik detailid ja osad, selgitada välja probleemid ja nende põhjused. Kindlasti tuleb üle kontrollida: [loend] 1 ahju alus küttekolde pind: värv, krohv, tellised, kahhelkivid metallosad: uks(ed), siibrid, tahmaluugid tulekolle lõõrid korsten Suure tõenäosusega võib olla uks kuumusest kahjustunud (eriti ukse siseplekk vanematel ahjudel), praod vuukides, äravajumised tulekoldes, ahju väliskestas või ajab nõge välja ahju ja korstnalõõri vahelt. Hullemal juhul võib juhtuda, et suitsukanalid on täiesti läbi kulunud või on korstnast kivitükke lõõridesse kukkunud. Korstna ja selle lõõride seisundit on kõige mõistlikum lasta kontrollida heal korstnapühkijal, kes teeb lõpuks kirjaliku loendi puudustest
tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest SILIKAATTELLISTE TÜÜBID Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis
sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale.
Aktiivsed vulkaanid - pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Magma viskoossus - omadus, mis määrab kas purse on plahvatuslik või mitte. Magma moodustub osaliselt üles sulanud kivimitest. Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur. Gaasiderikas laava vedelam, voolab paremini, viskoossem laava on gaasid kaotanud. Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner)
,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e.rfitid, kuhu moodustuvad sügavad järved. Aktiivsed liikumised servaaladel, sisealadel aeglasem. 3.3 Vulkaanid Kolle- magma kogumik, kus on suur rõhk, Lõõrid ja kraater- avaus, kus magma välja tuleb. 2 Tüüpi vulkaanid: 1) Kilpvulkaanid- magma väljub aeglaselt 2) Kihtvulkaanid- iga purskega tekib 1 kiht juurde. Tardunud laavast moodustuvad vulkaanilised purske kivimid e.tuffid. Mõlemad: tugevate pursete korral võivad lõõrid puruneda, sisse vajuda ja tekitada kaldeerasid. 1. Tegev e. Aktiivsed vulkaanid 2. kustunud vulkaanid 3. uinunud e.suikunud vulkaanid Välja paisatakse gaase, tuhka ja veeauru
Tõmmata lase umbes viis minutit. Kui mekk liiga mõru tundub, maitsesta seda mee ja sidruniga. 9.Tilguta iga kolme-nelja tunni tagant ninasõõrmeisse naturaalset värsket aaloemahla. Aaloe on väga kasulik ravimtaim, mille mahlal on põletiku-ja viirustevastane toime. Mahl sisaldab palju vitamiine ning aitab immuunsüsteemi tugevdada. Sama toimega on ka värske kalanhoemahl. 10.Hinga kuuma auru, see lööb lõõrid kohe valla. Suurepäraselt aitab näiteks kartulikeeduaur. Pista kartulid vette ja aja keema, kata juuksed rätikuga, kummarda ettevaatlikult poti kohale ja hinga auru rahulikult sisse. Sama võib teha ka õunaäädikaga -- vala seda veidi kausi põhja, lahjenda veega, lase kuumaks ning hinga. 11.Proovi punase päevakübara tinktuuri, mis aitab nohu kergendada. Lahjenda seda pisut veega ja tilguta ninna või lisa üks lusika- täis tinktuuri kuumale teele. 12.Tilguta ninna naturaalset mett.
Kordamisteemad: 1. Katastroofid ja suurõnnetused maailmas - Suurõnnetuse mõistel on laiem ja kitsam tähendus: Disaster – hõlmab praktiliselt kõiki hädaolukorra kujunemist võimaldavaid suuremaid õnnetusjuhtumeid; selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu...
1. KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA Radoon pääseb majja ehitise halva kvaliteedi ning hoone amortiseerumisel tekkivate pragude tõttu. Samuti ka täitepinnasest, aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Seetõttu on ideaalvariandis oluline olla teadlik võimalikust radooni ohust juba enne maja ehitamist. [2] Kui hoone on juba valmis ning selgub, et radooni tase on kõrge, tuleb korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ja torud. Üle on vaja vaadata põranda konstruktsioon, sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrus, sest just seina ja põranda vahelised praod lasevad hästi radooni sisse. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või kui need on ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleb muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest
– vundamendid 0,2 0,01 – välisseinad 0,6 0,04 – vaheseinad 0,6 0,04 – lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23
Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu 1. Tuulutage ruume võimalikult tihti 2. Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse • 3. Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele 4. Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud 5. Vaadake üle põranda konstruktsioon 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, gripipandeemiad. Epideemia hädaolukorda põhjustavad ohud ehk tegurid on erineva päritoluga haigustekitajad (bakteriaalse või viirusliku päritoluga), mis levivad saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega,
Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. Ohutusmeetmed: Kohe saab rakendada- ruumide tuulutamine; hoida ruumid tolmust ja suitsu- tahmaosakestest vabad; ära suitseta Ehituslikud meetmed- korrastada ventilatsioonisüsteemid, puhastada lõõrid ja torud; vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda kõik nähtavad augud,praod). Ehituslikud meetmed kui radoonisisaldus on 2 ja rohkem korda kõrgem- paigaldada uus ja tihe põrandakate; paigaldada uus ventilatsioonisüsteem. Ehituslikud meetmed uue hoone projekteerimisel- Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad
vajalik: kappide, riiulite jne... Kindlasti uste avadessse vaja teha õhukiiumine, mis juhib vana õhu ka välja.Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad
vajalik: kappide, riiulite jne... Kindlasti uste avadessse vaja teha õhukiiumine, mis juhib vana õhu ka välja.Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad
(mujal ka välja) punastest (truupi). Soojamüürid Soojus salvestatakse savitellistest või ka laotakse kas ahjupottidest lühikese ajaga (kütmine 2... silikaattellistest. Kortna või ahjukividest, viimasel 3 tundi) ja soojust võetakse seinapaksus on tavaliselt ½ juhul tuleb suitsukäigu sein ruumi pikema aja jooksul kivi (12cm). skeem 10.3 paksem ja soojamüür (mitu päeva). Soojuse Lõõrid on üldiselt kivi või soojeneb aeglasemalt, kuid salvestamiseks peab ahju poole kivi kordsed (olenevalt tema soojamahtuvus on selle mass olema võrdlemisi suur lõõri kasutusalast võrra suurem. Suitsukäik (1...2 t). Ahju massi ventilatsiooni- või soojamüüris tehakse kas moodustavad lõõride seinad. suitsulõõr). Üldine põhimõte järjestikuste lõõridega või Ka siin kasutatakse
Soojusvahetuse süsteem koosnebki korstnast ja põlemiskoldest, korstna kudu eemaldatakse põlemise jääkproduktid, see eemaldamine toob endaga kaasa alarõhu tekkimise koldes (tõmme) koldesse imetakse sisse täiendav hapniku rikas välisõhk. Korsten Traditsiooniliselt tehakse korsten Eestis hoone sisse (mujal ka välja). Üldiselt laotakse korsten punasest savitellisest, vahel ka silikaadist. Korstna seinapaksus on tavaliselt ½ kivi (12 cm). Korstna lõõrid on üldiselt kivi või poole kivi kordsed. Sobivad lõõri möödud - ahi, pliit, saunakeris, ventilatsioonilõõr; - kamin, väikeelamu katlamaja; - pole soovitav kasutada suure sisemise hüdraulise takistuse tõttu. Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge,
2. Isereplitseeruv RNA 3. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes 4. Lihtsad rakud, RNA on kodeeriv kui ka katalüüsiv molekul 5. Sünteesitud valgud võtavad üle RNA katalüütilised rollid 6. DNA evolutsioon RNAst 7. Kaasaegne rakk Orgaanilised komponendid kosmosest? (panspermia) 1000d meteoriidid ja komeeded tõid kaasa org. molekule, mis olid välikosmoses abiootilistes reaktsioonides formuleerunud Ookeani põhjas ,,mustad suitsejad" (hüdrotermaalsed lõõrid, hydrothermal vents). Annab keemilisi aineid (H2, H2S, Fe-sulfiid, metaan jne.). Elu tekkis nendes tingimustes? Eukarüootse raku teke Endosümbioos. Rakumembraan sopistub sisse. Tekib tuum. Saab mitokondri. Kloroplastid- ürgne tsüanobakter. Rakk+vibur (spiroheet)= proteobakter Mitokonder- eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. 4 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU
Sellest, et tegemist on iidse protsessiga, mis tagas prokarüootide ellujäämise Maa algusaegadel valitsenud karmides tingimustes, annavad tunnistust fossiilsed leiud. Austraalia (Pilbara Craton) süvamere hüdrotermaalsetelt kaljudelt pärinevate fossiilsete leidude põhjal järeldati, et biofilmi oli olemas juba 2,7 miljardit aastat tagasi. Sarnaseid biofilmi struktuure võib leida ka tänapäeva hüdrotermaalsetest keskkondadest, nagu nt kuumaveeallikad ja süvamere hüdrotermilised lõõrid. Ürgaegkonnas võimaldas biofilm prokarüootidel tekitada enda ümber kaitsev, homostaatiline keskkond, mis kaitses füüsikaliste tingimuste suurte kõikumise eest algsel Maal (ekstreemsed temperatuurid, pH ja UV-kiirgus). 12.1. Biofilmi uurimise ajalugu Biofilmi esimeseks uurijaks oli Antonie van Leeuwenhoek, kes 1674. aastal kirjeldas oma algelise mikroskoobiga hambakatus elavaid nn väga väikeseid animalculi'eid. Esimene teaduslik artikkel bakterite biofilmi moodustamisest
annaabi.ee 
