1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja
mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1
kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaalne sektor) Muutused klassistruktuuris 1. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. 2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. 3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Ühiskonna arengu etapid,nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal
suudab lahendada kõik ühiskonnaprobleemid, sealhulgas vähendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. 5 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Tegevjuhtide mõju tugevnemine majanduses vähendas järk-järgult juriidilise omaniku rolli ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedžeride revolutsioonist. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus,
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peami
massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi. Kujunes välja keskklass, kes olid kõrge kvalifikatsiooniga, kindla ning suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridust, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril. Raadio, televiisor või külmutuskapp ei olnud eurooplastele ega ameeriklastele enam kättesaamatu luksuskaup.
Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus. ( oht:GMO, KLOONIMINE. 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid.
otstarbekusest, mitte poliitilisest või ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress suudab lahendada kõik ühiskonnaprobleemid, sealhulgas vähendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. Tegevjuhtide mõju tugevnemine majanduses vähendas järk-järgult juriidilise omaniku rolli ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedzeride revolutsioonist. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline
Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida keskklass (1) - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. koalitsioonivalitsus - mitme partei põhjal moodustatud valitsus demokraatlikus riigis kodanikkond (1) - demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni). Poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused
kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja.
4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine. Siirdeühiskonna probleemid. - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid).
modernne ühiskond kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud klassiühiskond, mis oli iseloomulik Euroopale ja Põhja-Ameerikale 19. sajandil 20. sajandi esimesel poolel monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka; tekkis 1950. aastail USA-s vastukaaluks keinsismile; koolkonna rajajaks peetakse USA majandusteadlast Milton Friedmani mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas (alates 20. sajandi keskpaigast) neokolonialism kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriidiliselt iseseisvate vähearenenud maade majanduslikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest neoliberalism ehk uusparempoolsus 1980. aastate populaarne poliitiline ideoloogia; rajanes
kapitalistid e. kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. kodanikkond demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni); poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused
Moto :igaüks on oma õnne sepp. Mudel pole suutnud leevendada vaesust: USA-s üle 10% elanikest allpool vaesuspiiri) Heaoluriigid kujunesid pika aja jooksul, edenemise periood: 1950.-1970. Tagasilöök 1980. aastad- maj kliima halvenemine kogu maailmas. 2 Demokraatia levik. 20.saj. lõpul lõppes külm sõda, süvenes maailmamaj. integratsioon. Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi 2 Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena
· Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos")
o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik
Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur Kõige suurem osa oligi just keskklassil, kõrg-ja alamklassi inimesi oli tunduvalt vähem Teadmusühiskond (I etapp) Infoühiskond: Ühiskonnatüüp, kus kõigis elusfäärides on informatsiooni valdamine olulise tähtsusega Sai alguse sateliit- ja kaabeltelevisiooni, mobiiltelefonide ja inteneti levimisega Elukestev õpe
normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske · RISK II riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus...
(põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
• Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid
kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja
Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades.
heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka
Tõsteti makse. Ühiskonna heaoluks peavad panustama kõik, mitte ainult riik. Heaoluriigi mudelid Konservatiiv-korporatiivne mudel Saksamaa-belgia. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus määrab ära tema heaolutaseme. Sotsiaaldemokraatlik mudel Solidaarsus, sotsiaalhüvesid jagatakse kõigile võrdselt hoolimata tööpanusest. Kõigile tasuta arstiabi ja haridus. Kehtestatakse kõrged maksud(Inglismaa, Skandinaavia) Liberaalne mudel (USA, Jaapan) Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalabi jagatakse kõige vaesematele. Demokraatia tunnused 1. Kodaniku õiguste ja vabaduse kaitse 2. Põhiseadusele tuginemine 3. Võimudelahusus 4. Redulaarsed vabad valimised 1920 peale II Ms’i esimene demokraatia laine 1950 demokraatia teine laine 1990 kolmas demokraatia laine seoses sotsialismi leeri ja nsvl
Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema.
Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
valitsemisvormide nagu autoritaarne, totalitaarne ja monarhia läbikukkumine. -Teiseks põhiliseks teguriks võib nimetada demokraatlike riikide püüe "päästa" riike, kus pole veel demokraatia kanda kinnitanud. 5) Hinnata Eesti puhul heaoluriigi olemust Eesti on arendanud heaoluriigile iseloomulikke institutsioone: sotsiaal- ja ravikindlustust, pensionisüsteemi, sotsiaalabi, töötukindlustust. Lisaks on meie riigis on tasuta haridus kättesaadav kõigile Eesti riigi kodanikele. Eriti oluline on olnud liitumine Euroopa Liiduga, mis on kiirendanud mitmete heaoluriigile omaste reeglite ülevõtmist (nt soolise võrdõiguslikkuse printsiipide järgimine). Partnerlus avaliku võimu ja kodanikuühiskonna vahel on tihenenud ja kodanikualgatuslikku tegevust puudutav seadusandlus muutunud selgemaks. Eestis on märkimisväärne hulk mittetulundusühinguid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
