kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli? Metsaühistuga tasub ühineda kui hoolid oma metsast. Hooldatud metsas on puud sirgemad ja kõrgemad ning lisaks küttepuudele kasvab seal ka palgipuud. Selleks , et tegu poleks dzungliga tuleks liituda metsaühistuga ja
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde
aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust. Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud. RMK taimlad säilitavad oma külmlaos Eesti metsade uuendamiseks vajalikku seemnevaru, mis normi kohaselt on kuuseseemneid seitsme aasta varu, männiseemneid nelja aasta varu ja kaseseemneid kahe aasta varu. Kullengas asuv käbikuivati kuulub sada protsenti RMK-le ja Kilingi-Nõmme lähedal Maranas asuv kuulub ASile Eesti Metsataim, mille suurosanik (60%) on keskkonnaministeerium ja ülejäänud aktsiate omanik on Soome firma Forelia Oy. Keskmiselt
kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida Statistiline metsade inventuuri andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 miljonit tihumeetrit, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 miljonit tihumeetrit (3). Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid, näiteks oksad ja kännud. Soomes ja Rootsis
Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et järgnevate aastakümnete jooksul võib oodata kütteks kasutatava puitkütuse koguse vähenemist juhul, kui erametsaomanikud hakkavad halli leppa asendama teiste puuliikidega. Seni kasutamata energeetiliseks ressursiks on jäänud raiejäätmed, kuid nende kasutamist takistab soodsa maksusüsteemi puudumine. [4] Hetkel on suurim kasutamata ressurss on hall-lepp, mida SMI6 andmetel on aastas raiutud maksimaalselt 0,5 milj. tm, kuid saaks raiuda kuni 1,5-2 milj. tm. Väga vähesel määral kasutatakse ka raiejäätmeid (oksad, kännud). Kui arvestada kõiki küttepuidu
Paraku venemaalt pärineval puidul (väga suur osa Eesti ja Soome puiduturust täitis varasemalt Venemaalt pärit puit) vastavate nõuete täitmine on puudulik. See pärsib tugevalt kohalike saeveskite tööd. Lisaks sellele on tänu paljudele kohalikele riiklikele piirangutele ja seadustele piiratud ka kohaliku puidu kättesaadavus. Teiseks on kohalike erametsaomanike soov puitu müüa kasin, sest tänu riiklikele maksudele on selle tasuvus väike. Seetõttu praegust turuseisu arvestades erametsaomanikud pigem investeerivad oma metsa ja ootavad selle väärtuse kasvu, et seda hiljem tasuvamalt turule tuua, mitte praegu väikese tasuvuse juures. Lisaks sellele on praegu, Eestis ja Skandinaavia riikides, trendiks metsade sertifitseerimine, mis tõstab tulevikus metsa ja metsamaterjali hinda mitmekordselt. Sertifitseerimine on küll erametsaomanikele vabatahtlik, kuid tuleviku prognoose arvestades on enamik metsaomanikke selle endale kohustuseks võtnud.
000 tonni aastas. Enamik toodangust on seni eksporditud, näiteks 2010. aastal 427 000 tonnist toodetud graanulitest eksporditi 391 000 tonni /3/. Kuid ka kodumaine tarbimine on viimastel aastatel hakanud jõudsalt kasvama ja aastal 2010 moodustas juba 11,7% kogutoodangust /3/. Tulevikuperspektiivid Puitkütuste varu prognoos /5/ eelolevaks 30 aastaks näitab, et kütteks kasutatava puidu kogused hakkavad vähenema, kui erametsaomanikud väljaraiutava halli lepa asendavad muude puuliikidega. Võrreldes praeguse olukorraga, kus küpsete metsade osakaal on suur ja lubatavad raiemahud ka suured, on pikaajalise prognoosi /6/ järgi võimalik Eesti metsadest raiuda igal aastal vaid 8,5 mln m3 puitu, millest traditsioonilist küttepuitu on 1,3 mln m3. Sellise toorme pärast konkureerivad energeetika kui ka puidutööstuse (näit. puitplaadi-, puitmassi-, pelletitehased) ettevõtted. Raiejäätmeid võiks igal aastal koguda
annaabi.ee 
