Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus. Käbid on püstised, 19 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (13 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (39 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 58 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud. Kelly Orgusaar
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus.
Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahenenud tipuga (harilik, ida-, must, kanada, serbia, Glehni- Picea glehnii, korea kuusk- Picea koraiensis jt); kohevalt, kuna on lainelised, seemnesoomuste ülaserv on ahenenud või narmastunud ja seemnesoomused ei eemaldu kuivanud käbil üksteisest oluliselt (torkav, sitka, ajaani kuusk jt). Käbid ei
· võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline · võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk · võrse vars tumepruun, karvane · punga soomused pikad, kitsad, natuke lahtised (basaalsoomused) · okkad pehmed, lühikesed, ei torgi, tömbi otsaga · okkad sinakasrohelised · käbi pisike ja ümmargune (munajas), seemnesoomused hambulised, soomus kolmnurkne · käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil
Seeme- tiivuline, munajas, tumepruun, 4 mm Peajuur nõrgalt arenenud Kannatab hästi okste kärpimist- sobib hekipuuks. Kadakas Hea saunapuu Okkad vahetuvad märkamatult Marikäbid (käbi ja marja "segu") Head raviomadused Click to edit Master text styles Käbid valmivad kaks aastat- esimese aasta Second level käbid on rohelised, teisel aasta käbid Third level sinised Fourth level Kahekojaline taim (ühel taimel on ainult Fifth level kas isasõied või emasõied). Jugapuu Click to edit Master text styles Ilupuu Second level Looduskaitse all (külmatundlik) Third level Mürgised marikäbid (seemned) Fourth level
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks
kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehmed okkad, võrse on karvane, taga on 3 rohelist ja 2 valget triipu, eest on suhteliselt hariliku kuuse värvi , erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun )
paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad,
Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Paranda tekstis vead ! Tõmba veale tekstis joon alla ! Paranda lause all ! 4p Õistaimed kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud
Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus. Viie okkaga on näiteks: · Valge mänd · alpi seedermänd Kolme okkaga on näiteks: · pigimänd. Kahe okkaga on näiteks: · Must mänd · Harilik mänd · mägimänd · Hall mänd · keerdmänd Käbid Männid on enamasti ühekojalised: isas- ja emaskäbid on samal puul. Mõned liigid on siiski subdiöötsilised: ühel puul on valdavalt, kuid mitte eranditult ühest soost käbid. Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1...5 cm pikkused. Nad on puu küljes lühikest aega (tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel) ning kukuvad alla, niipea kui nad on õietolmust lahti saanud. Emaskäbidel läheb pärast tolmnemist tavaliselt 1,5...3 aastat küpsemiseks. Viljastumine toimub aasta hiljem. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks seemet. Käbi aluse ja tipu juures paiknevad soomused on
Okaspuud on enamasti ühekojalised tuultolmlejad puud ning põõsad. Isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, millede alaküljel asuvates tolmupesades (pesi 2-15) asub arvukalt tolmuterasid. Isaskäbid asuvad kas võrsete tippudes või okaste kaenaldes. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 8 Emaskäbid on enamasti puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid (Juniperus sp.). Emaskäbil on käbi teljele kinnitunud palju kattesoomuseid, millede kaenlas asuvad seemnesoomused enamasti 2 seemnealgmega. Pärast seemnealgmetes paiknevate munarakkude viljastamist hakkavad hoogsalt arenema seemnesoomused ja seemnealgmed (seemned), millised moodustavad enamuse valminud käbist. Kattesoomuste areng pärast viljastamist rohkemal või vähemal määral peatub ja tavaliselt pole käbidel kattesoomused nähtavad
Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk näiteks ei ole üldse haljastuses hea kasutada. Ei ole haljastusväärtusega. Puu võra- Suured, lai kuni kitsaskoonusjas Okkad- Kinnituvad näsadele, kui okka ära võtta oksa küljest jääb oks konarlikuks, nulul aga jääb siledaks. Okkaid on rombjaid ja lamedaid. Käbid- Liibuvalt või kohevalt. Käbid ei pudene. Linnatingimusi ei talu har kuusk, taluvad torkav, Engelmanni ja serbia kuusk MÄND Pinus Mullastik- Hea juurestiku tõttu suudavad kasvada väheviljakatel, kuivadel, liivastel muldadel Niiskus- Valgus- Väga valgusnõudlikud Haljastusväärtus- hea omadusega Puu võra- Käbid- seemnesoomused paksud ja puitunud, sageli tipp kilpjas Okkad- Pikad. Okkad esimesel kahel eluaastal kahekaupa. Hiljem arenevad 2-5 kaupa okkad. Õhulõhed võivad olla mõlemal poolel. LEHIS Larix
võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must. Käbikandvus algab avatud alal umbes 20-aastaselt- parim käbikandvus on 60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk. 1000 seemne mass on 16-24g. Täisteralisus on puistutes ja gruppides hea (u 80-90%). Eestis looduslikult uuendust pole andnud. Puidus on maltspuit kollakas ja lülipuit punakaspruun. Suure vaigusisalduse tõttu on puidu tihedus 670kg/m3 , puidu põlevus hea ja teda ka vaigutatakse
Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 2 Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD
õpetatkse suurel ja väiksel vahet tegema. õpetajal on abiks korv, käbid(suured ja väiksed) ja karu. õpetaja paneb lapsed ritta istuma ja võtab karu sülle. Kõigepealt tutvutakse karua, mis on nimi ja kus elab, õpetaja laulab karu häälega m6mmi laulu ja teeb igale lapsele käpaga pai. Kui tutvustamine on möödas räägib õpetaja jutu,et karul on vaja talveks korjata suuri ja väikseid käbisid. Laotatakse kõik käbib põrandale ja lapsed peavad ükshaaval käima ja käbid vastavalt suurusele korvidesse jagama. kui kõik käbid on korvides tänab karu lapsi ja lahkub tantuliselt teise tuppa. õpetaja tuleb tagasi ja küsib lastelt üle, millised on suured käbid ja millised on väiksed käbid. Meil ei ole sageli aega õpetada lastele elust rõõmu tundma, kuna meil endil pole selleks aega. Kuid tuleb leida aeg, mil sa keskendu lõbutsemisele ja hetkele, mõtlemata mis tuleb homme ja millised on meie probleemid
Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared)
Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse- segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse.
*Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, all 2 sinakasvalkjat õhulõhevööd. *Käbi piklikum, munajas. Seemnesoomus nahkne, serv peensaagjas. 5) Picea pungens torkav kuusk *Võrse paljas, helepruun, täisvalguses isegi läikiv, tugevate okkanäsakestega. *Okas neljakandiline, jäik, tugev, nõelja tipuga, kaetud vahakihiga. *Pung suur, kooniline. * Käbi pehme, suur, helepruun. Seemneoomus otsast lainjas, saagiline, õhuke. Perekond tsuuga (Tsuga) Käbid väikesed, okkad lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika rootsu abil. 6) Tsuga canadensis kanada tsuuga *Võrse tihedalt lühikeste karvadega kaetud, kollakaspruun. *Okka servas hõredad hambad. Kinnitub näsakesega vastu võrset helerohelise rootsukese abil. *Käbi miniatuurne, kattesoomuseid näha pole. Seemnesoomuse väljaulatuv osa laikumer, peaaegu terve servaga. Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga)
Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse
servaga Väike, munjas, tumepruun, Must, väike, kinnitub Kehval pinnasel põõsas 10-20 (30) Kitsas-koonusjas lainelise ja saagja servaga, käbid samamoodi tihedates kogumikes tüve lähedal Mustjaspurpurpne, Must, tiib
.................. 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik....................................................................................................... 6 Käbid ja seemned......................................................................................... 6 Eluiga........................................................................................................... 7 Hall Lepp......................................................................................................... 8 Kirjeldus....................................................................................................... 8 Levila ja kasvukoht..........
-3- Liigikirjeldus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse
vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Vars: pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega.
Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask). Puudub jäme sügavale tungiv peajuur. Võra tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt Õitseb suve alguses. Esmaskäbid on nagu punased küünlad kuusepuul. Käbid valmivad ühe aastaga. Mis kuuske kahjustab? Juurepess see on seen, mille niidistik saab alguse kuuse vigastatud tüvel. Levib tüvest edasi juurtesse ning tekitab puidus mädaniku. Sellest kahjustatud kuusk ei pea tormituultele vastu ja murdub kergelt. Kuuse-kooreürask mardikas, kelle vastsed uuristavad kuuse koore all ja põhjustavad puu hukkumise. Põõsarinne Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest.
Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eluiga on kuni 70 aastat, kuid kuna halli lepa juurestik on üsna pinnalähedane, siis hall lepp on üsna tormihell. Halli lepa lehed on hallikasrohelist tooni, teravatipulised ja matid. Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus. Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes. Valminud käbid on keskmiselt 2cm pikkused. Halli lepa vili on välimuselt üsna sarnane emasõiele- punakaspruunid käbid, kuid neil on ka lai tiib ning kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa koor on helehall ning sile, võrsed punakaspruuni tooni ning võrsed kui ka pungad on karvased
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4-
1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat. 5. Õied ja viljad: kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel
SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga.
maa- pinna pealt. Kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kuused on tiheda võraga, mistõttu on kuusemets tavaliselt pimedam kui madal lehtmets. Üleüldiselt kuuse tunnustest: "Kuuseke!", hüütakse nii kuus kui ka kuusepuu ning ka meile vähema tuntud hüüdnimi on nõglapuu. Kuusk on tavalislt 30.m pikk ja elab 300.astaseks vahest ka 500. aastaseks. Kuusk on ühekojaline taim. Kuusepuul on nii isas- kui ka emaskäbid. Isas käbid on algul punakad hiljem kollakad. Emaskäbid on alguses punased hiljem aga helepruunikad. Isas käbid kasvavad tavaliselt umebs 2.5 cm pikkaks ja emaskäbid umbes kuni 16 cm pikkaks. Kuusel on lehe asemel okkad mis kasvavd tavalisel kuni 2,5 cm nad on värvusel rohelised ning terava tipulised. NB! Kas teadsite et kuusk on kuni 25% ulatuses üle kogu eesti ning ka põhjapoolses Euroopas ja Aasias. Kasutusalad: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks,
nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina.
· kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks. · Kasv kuni 50m · Elab 400-500- aastaseks · Okkad kinnituvad 2-kaupa Kuusk On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad, seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a · Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat Kadakas
ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti. Keskmisel soomusel õlinääre, mis sisaldab tugevalõhnalist eeterlikku õli. Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on horisontaalsete okste ja tõusvate võrsetippudega, koonusjas-munajas, latv püstine. Koor noorelt sile, punakaspruun, õhuke, vanemas eas oranzikas kuni hallikaspruun, pikisuunaliselt lõhenenud ja kestendab. Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna. Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas.
õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani.
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus Looduses: tooda...
8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe · Raviti nahahaigusi, võeti ära jooksvavalu · Keedeti teed ja leotisi Kas seda kasutatakse ka tänapäeval? · Kadakat kasutatakse tänapäeval tee tegemiseks leotised põletike ja veepeetuse vastu · Kadakamarju ei tohi palju kasutada Millist taime organit ravimina kasutatakse? · Ravimina kasutatakse marju (õli,tee) okkad (õli) Kuidas ja millal kogutakse ja kuidas säilitatakse?
1.2 Tüve koor................................................................................................ 6 1.1.3 Juurestik.................................................................................................. 6 1.1.4 Võrsed, pungad ja okkad........................................................................6 1.1.5 Isasõisikud ja emasõisikud......................................................................7 1.1.6 Käbid ja seemned...................................................................................7 1.2 LEVIK JA KASVUKOHAD.......................................................................................... 8 1.3 ELUIGA.............................................................................................................. 9 1.4 PALJUNEMINE JA KASV........................................................................................... 9 1
pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria Emakäbid võivad kaaluda üle 10kg! Iga käbi võib sisaldada kuni 100 kattesoomusega kokkukasvanud seemet. Bidwilli araukaaria käbid kukuvad puult tervetena ning haljastuses kasutatud puude tõttu on Austraalias esinenud mitmeid raskeid õnnetusi. Näitusel olnud taimed
Kahekojaline, emastaimedel lihakad marju meenutavad käbi , mis esimesel aastal on rohelised ja teisel aastal valminud sinised.Valgusrikastel kasvukohtadel,tavalisem Lääne-Eestis.Puit sobib nikerdamiseks , treimistöödeks.Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad
......... padi,tekk,lina.............................................................................. ............ 6. Kes oli kes mereröövlilaeval? Ühenda paarid: tüürimees lina madrus padi kapten Limmo puri tekk 7. Mis oli mereröövlilaevaks? ......tite voodi.......................................................................................... 8. Võlumetsa puudel kasvasid rabarberid redised riided ehted kingid tõrud seened käbid Nimi .............................. Koostaja: Lemme Sulaoja 9. Täida lüngad lausetes. Ühel mereröövlil peab olema rääkiv papagoi........................ ja ... puujalg......................... Vanaks jäädes muutuvad kõik voodilinad kummituseks................................................. 10. Mis juhtus Limpaga, kui ta liiga palju limonaadi jõi? Muutus paksuks ja kõht oli gaase täis. Siis ta tõusis õhku. ........................................................................
tuul st toimub tuultoimlemine. 15. Pajlasseemnetaimede paljunemine. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga.Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine. Pärast viljastamist emaskäbie soomused sulguvad ja käbid muutuva jämedamaks ning vaiguseks, tolmlenud isakäbid aga kuivavad ja varisevad maha. Osal paljasseemnetaimedel on seemnded kileja tiivakesega, mis sooustab tuulega levimist. Seemneid levitavad ka linnud ja närilised. 16. Kodumaised okaspuud. Harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu. 17. Okaspuude kasutamine. Inimese jaoks on kõige tähtsam okaspuue puit ,see on ehitusmaterjal, paberi-,tselluloosi-,mööblitööstuse tooraine ning küttematerjal
Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad neer u ja p õiehaigustepuhul, samuti soole, mao ja eesnäär mehädade kor ral. Neil on s öögiisu tekitav toime, soodustavad ur iinier itust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga p äev süüa mõni mar ikäbi. KADAKAPUIT Puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe, puit on omapärase meeldiva l õhnaga. Kadakapuitu ei taha koi ega m ädanda mädanik. Puit sisaldab pisikuid h ävitavaid aineid, seep ärast
(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2)
Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde Üks kummaline naer mis kurbust kaitseb Ja klaaspaleesid Elu kitsaskohti Ma olin unustanud vere maitse Võib-olla varem kui ma oleks tohtind Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimashokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände Kui tulekahjukumas põles lääs Me mängisime väga imelikke mänge See oli võit Kuid võit mis polnud käes
Metsa eluring Eestist on kaetud 50% metsadega. Metsa kasvab 2,2 miljonil hektaril. Eesti metsadest 37% on riigimetsad. Metsa elu hakkab seemnest. Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi
Isasõied on urvakujulised ja rippuvad, punakaspruuni värvusega. Emasurvad on palju väiksemad ja punakad käbikesed mis valmides muutubvad tumepruuniks. Nad on käbikesekujulised, punased ning valmides muutuvad pruunimaks. Kui isasurvad pikaks venivad ja tolmukad lahti lasevad, siis kannab tuul õietolmu emasurbadele ja neis hakkavad kasvama viljad. Õiepungad arenevad sügisel. Hall lepp õitseb varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Mõlema lepa õied ja käbid on üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Lepad on tuultolmlejad. Sanglepp – nimetatakse ka mustaks lepaks.Tumedama koorega ja enamasti kõrgem ning jämedam ja ei ole nii laialt levinud: ta kasvab tavaliselt vesistes lodumetsades ja mererannikul. Sanglepa kõrgus on kuni 30m, iga tavaliselt 100-150, harva kuni 300 aastat.Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos
Väikesed siilid saab kastanimunakoortest. Lõpliku meeleolu annab looduslikest materjalidest ümbrus (puukoored, samblikud, seened, lehed...) Näited · 6. Näide: Loovtöö "Käbiloomad" Eesmärk: Laps tunneb männipuud. Laps teab käbide omadusi, kuusekäbi ja männikäbi erinevusi. Laps valmistab männikäbidest loomakesi erinevaid loomakesi. Vahendid: männikäbid, värvid, värviline paber Töö käik: 1. Tibude tegemine Värvida käbid kollaseks ja jätta kuivama. Joonistada või kleepida paberitükikestest silmad. Värvilisest paberist liimida nokk ja kinnitada ka sabasuled. 2. Jäneste tegemine Värvida käbid valgeks ja jätta kuivama. Joonista või liimida silmad, kleepida värvilisest paberist kõrvad ja jalad. PS! Erinevate kehaosade tegemiseks võib kasutada ka plastiliini! Näited 7. Näide: Loovtöö "Veetaimed" Eesmärk: Laps teab erinevaid veetaimeid. Laps valmistab
-Paljunevad eostega - sirge ja hõre võra - Varsi pole - juurestik ulatub sügavale - Risoom ( maa alune võsu) - Muld peab olema niiske ja parajalt viljakas Laanesõnajalg, Maarjasõnajalg - valgusnõudlik *Osjad - Okkad kimpudena, spiraalselt, talvel raagus - Tõeline umbrohi - Püstised käbid *Kollad - Meenutab sammaltaimi - Lehed olemas - eospea varre tipus - Kaitse all, sest kasvab väga aeglaselt Angervaks-
asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat. Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka
Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
